1Kui nüüd Issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et Jeesus teeb jüngriteks ja ristib rohkem inimesi kui Johannes -
1 Farisi fonda borey maa baaru kaŋ Yesu goono ga du talibiyaŋ ka baptisma te i se hal i bisa Yohanna waney baayaŋ.
2kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid -,
2 (Amma Yesu bumbo siino ga baptisma te, kal a talibey.)
3jättis ta Juudamaa ja läks tagasi Galileasse.
3 Waato kaŋ Rabbi bay woodin gaa, a dira Yahudiya ka ye Galili*.
4Ta pidi aga minema läbi Samaaria.
4 Tilas kal a ma gana ka bisa Samariya laabo ra.
5Ta tuli Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks, maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile;
5 A kaa Samariya kwaara fo ce gaa kaŋ se i ga ne Sikar, kaŋ ga maan batama kaŋ Yakuba no nga izo Yusufu se.
6seal oli Jaakobi allikas. Teekäimisest väsinuna istus Jeesus nüüd allika äärde. Oli keskpäeva aeg.
6 Yakuba dayo mo go noodin. Kaŋ Yesu farga nda dirawo, a goono ga goro dayo me gaa. A to sanda zaari bindi cine.
7Samaaria külast tuli naine vett ammutama. Jeesus ütles talle: 'Anna mulle juua!'
7 Kala Samariya wayboro fo kaa zama nga ma hari guru. Yesu ne a se: «Ay no hari ay ma haŋ.»
8Aga tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma.
8 (Zama a talibey koy ŋwaari dayyaŋ kwaara ra.)
9Siis Samaaria naine ütles talle: 'Kuidas! Sina, kes oled juut, küsid juua minult, Samaaria naiselt?' Juudid väldivad ju iga kokkupuudet samaarlastega.
9 Samariya waybora ne a se: «Mate no nin kaŋ ga ti Yahudance ga haŋyaŋ hari ŋwaaray ay gaa, ay kaŋ ga ti Samariya wayboro?» (Zama yadda kulu si Yahudancey da Samariya borey game ra.)
10Jeesus vastas: 'Kui sa ainult teaksid Jumala kinki ja kes see on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, siis sa paluksid teda ning tema annaks sulle elavat vett.'
10 Yesu tu a se ka ne: «Da ni na Irikoy nooyaŋo bay da bora kaŋ go ga ne ni se: ‹Ay no hari ay ma haŋ›, doŋ ni g'a ŋwaaray, nga mo ga ni no hari fundikooni.»
11Naine ütles talle: 'Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle 'elava vee'?
11 Waybora ne a se: «Albora, ni sinda logayze, dayo mo ga guusu. Man gaa no ni du hari fundikoono wo?
12Ega siis sina ole suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile kaevu ning jõi sellest ise, samuti ta pojad ja ta kariloomad!?'
12 Wala ni ga bisa iri kaayo Yakuba beeray no, kaŋ n'iri no dayo wo? A haŋ a gaa nga bumbo, da nga izey, da nga almaney mo.»
13Jeesus kostis: 'Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle,
13 Yesu tu a se ka ne: «Boro kulu kaŋ ga haŋ haro wo gaa ga ye ka maa jaw koyne.
14aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.'
14 Amma boro kulu kaŋ na haro kaŋ ay ga no a se haŋ si maa jaw hal abada, amma haro kaŋ ay g'a no ga ciya hari-mo a ra ka boosu ka to fundi hal abada gaa.»
15Naine ütles talle: 'Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!'
15 Waybora ne a se: «Albora, ay no haro wo, zama ay ma si ye ka maa jaw, ay ma si ye ka kaa hala neewo mo hari guruyaŋ se.»
16Jeesus ütles talle: 'Mine kutsu oma mees ning tule siia tagasi!'
16 Yesu ne a se: «Koy ka ni kurnyo ce ka kaa ne.»
17Naine vastas: 'Mul ei ole meest.' Jeesus ütles talle: 'Sul on õigus, kui sa ütled: 'Mul ei ole meest',
17 Waybora tu a se ka ne: «Ay sinda kurnye.» Yesu mo tu ka ne: «Ni na cimi ci kaŋ ni ne ni sinda kurnye,
18sest kuigi sul on olnud viis meest, ei ole see, kellega sa praegu elad, sinu mees. Seda sa oled õigesti ütelnud.'
18 zama ni te kurnye gu. Bora kaŋ ni gonda sohõ mo, manti ni kurnye no. Woodin, ni na cimi ci.»
19Naine ütles temale: 'Isand, ma näen, et sa oled prohvet.
19 Waybora ne a se: «Albora, ay faham kaŋ ni ya annabi no.
20Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, ja teie ütlete, et Jeruusalemm olevat paik, kus peab kummardama.'
20 Iri kaayey sududu tondi kuuko wo boŋ. Araŋ mo go ga ne borey se, a ga tilas i ma sududu Urusalima* kwaara ra.»
21Jeesus ütles talle: 'Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas!
21 Yesu ne a se: «Waybora, ay cimandi, alwaati go kaa kaŋ manti tondi kuuko wo boŋ wala mo Urusalima ra no araŋ ga sududu Baaba se bo.
22Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest pääste tuleb juutidelt.
22 Araŋ wo, araŋ ga sududu haŋ kaŋ araŋ si bay se. Iri mo, iri ga sududu haŋ kaŋ iri ga bay se, zama faaba si fun kala Yahudancey do.
23Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad.
23 Amma alwaati go kaa, kaŋ baa sohõ a to, kaŋ sududuko cimi-cimey ga sududu Baaba se biya ra nda cimi ra, zama woodin yaŋ dumi no Baaba goono ga ceeci i ma bara nga se sududukoyaŋ.
24Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama.'
24 Irikoy ya biya no. Borey kaŋ yaŋ ga sududu a se mo, tilas kal i ma sududu a se biya da cimi ra.»
25Naine ütles temale: 'Ma tean, et tuleb Messias, keda nimetatakse Kristuseks. Kui tema tuleb, siis ta kuulutab meile kõik.'
25 Waybora ne a se: «Ay ga bay kaŋ Almasihu ga kaa, nga kaŋ se i ga ne Kiristi. D'a kaa, a ga hay kulu bangandi iri se.»
26Jeesus ütles talle: 'Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see.'
26 Yesu ne a se: «Ay kaŋ goono ga salaŋ ni se ga ti nga.»
27Ja sel hetkel tulid ta jüngrid tagasi ja panid imeks, et Jeesus kõneles naisega. Ometi ei öelnud keegi: 'Mis sa temalt tahad?' või 'Mida sa temaga räägid?'
27 Sanney din boŋ no a talibey kaa k'a gar. I goono ga dambara kaŋ a go ga salaŋ da wayboro fo, amma boro kulu mana ne a se: «Ifo no ni goono ga ceeci?» wala: «Ifo se no ni go ga salaŋ d'a?»
28Siis jättis naine oma veekannu sinna ning läks tagasi külla ja ütles inimestele:
28 Waybora mo na nga foobo naŋ ka koy kwaara ra ka ci borey se
29'Tulge vaadake inimest, kes ütles mulle kõik, mis ma olen teinud! Kas mitte tema pole Messias?'
29 ka ne: «Wa kaa ka di boro fo kaŋ ci ay se hay kulu kaŋ ay te! Wala boro wo manti Almasihu no?»
30Ja nad tulid külast välja Jeesuse juurde.
30 I fatta birno ra ka kaa Yesu do.
31Vahepeal palusid jüngrid teda: 'Rabi, söö!'
31 Za i mana kaa, a talibey go ga Yesu ŋwaaray ka ne: «Alfa, ŋwa!»
32Aga tema ütles neile: 'Minul on süüa rooga, mida teie ei tea.'
32 Amma a ne i se: «Ay gonda ŋwaari kaŋ ay ga ŋwa kaŋ araŋ si bay.»
33Siis arutasid jüngrid omavahel: 'Kas keegi on talle süüa toonud?'
33 Talibey mo go ga ne care se: «Wala boro fo kand'a se ŋwaari no?»
34Jeesus ütles neile: 'Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan tema töö.
34 Yesu ne i se: «Ay ŋwaaro neeya: ay ma nga kaŋ n'ay donton miila te, ay m'a goyo toonandi mo.
35Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba valged lõikuseks!
35 Manti araŋ ga ne a cindi handu taaci, gaa heemaro ma to? Wa guna, ay ga ne araŋ se: w'araŋ boŋ sambu ka farey guna zama i kwaaray ka to wiyaŋ.
36Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmustada.
36 Baa sohõ wiikoy goono ga du alhakku, i ga nafa margu mo ka to fundi hal abada gaa, zama dumakwa da wiikwa ma farhã care banda.
37Jah, siin on tõsi see ütlus: 'Üks on, kes külvab, ja teine, kes lõikab.'
37 Zama yaadin gaa sanno wo cimi no kaŋ ne: ‹Boro fo go ga duma, boro fo mo go ga wi.›
38Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole vaeva näinud. Teised on näinud vaeva, ja teie olete tulnud nende vaeva vilja lõikama.'
38 Ay n'araŋ donton araŋ ma wi haŋ kaŋ ra araŋ mana taabi. Boro fooyaŋ no ka taabi, araŋ mo nafa nd'i taabo.»
39Aga palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse naise sõnade tõttu, kes tunnistas: 'Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud.'
39 Kwaara din ra Samariyance boobo na Yesu cimandi waybora sanno sabbay se kaŋ seeda ka ne: «A ci ay se hay kulu kaŋ ay te.»
40Kui siis samaarlased tulid tema juurde, palusid nad teda jääda nende juurde. Ja Jeesus viibis seal kaks päeva.
40 Woodin se no, waato kaŋ Samariya borey kaa Yesu do, i goono g'a ŋwaaray a ma goro ngey do. Nga mo te jirbi hinka noodin.
41Ja Jeesuse enda sõnade tõttu hakkas temasse uskuma veel palju enam inimesi.
41 Boro boobo tonton borey gaa kaŋ n'a cimandi, a sanno sabbay se.
42Aga naisele nad ütlesid: 'Me ei usu mitte enam sinu kõne tõttu, vaid me oleme teda ise kuulnud ning teame nüüd, et tema on tõesti maailma Päästja.'
42 I goono ga ne waybora se: «Sohõ iri go ga cimandi, manti ni sanno sabbay se bo, amma zama iri maa iri boŋ se. Iri ga bay mo kaŋ haciika boro wo ga ti ndunnya Faabakwa.»
43Aga kahe päeva möödudes rändas Jeesus sealt edasi Galileasse.
43 Jirbi hinka din banda a dira noodin ka koy Galili.
44Jeesus ise ju tunnistas, et 'prohvetist ei peeta lugu ta oma kodukohas'.
44 Zama Yesu bumbo seeda ka ne: «Annabi sinda beeray nga laabo ra.»
45Ometi, kui ta nüüd tuli Galileasse, võtsid galilealased tema hästi vastu, sest nad olid näinud, mida kõike ta oli teinud pühade ajal Jeruusalemmas; nemadki olid ju käinud nendel pühadel.
45 Waato kaŋ a furo Galili ra, Galili borey n'a kubayni, zama i di hay kulu kaŋ a te Urusalima, bato* jirbey ra, zama ngey mo koy bato do.
46Nii tuli Jeesus taas Galilea Kaanasse, kus ta oli muutnud vee veiniks. Ja seal oli üks kuninga ametimees, kelle poeg oli Kapernaumas haige.
46 Yesu ye ka kaa Kana kwaara koyne Galili ra, nango kaŋ a na haro bare ka te duvan*. Faadance fo go no kaŋ ize aro jante Kafarnahum kwaara.
47Kui ta kuulis, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks alla ja teeks terveks tema poja, sest see oli suremas.
47 Waato kaŋ a maa baaru kaŋ Yesu fun Yahudiya* ka kaa Galili, kal a koy Yesu do k'a ŋwaaray a ma kaa ka nga izo no baani, zama a ga ba ka bu.
48Siis Jeesus ütles talle: 'Te usute mind ainult siis, kui näete tunnustähti ja imetegusid.'
48 Yesu mo ne a se: «D'araŋ si di alaama da dambara hariyaŋ araŋ si cimandi, abada.»
49Ametimees ütles talle: 'Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!'
49 Faadanca din ne a se: «Rabbi, ma kaa za ay izo mana bu!»
50Jeesus ütles talle: 'Mine, sinu poeg elab!' Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ning läks.
50 Yesu ne a se: «Koy! Ni izo gonda fundi.» Bora din na sanno kaŋ Yesu ci nga se din cimandi ka dira.
51Aga juba koduteel tulid ta sulased talle vastu teatega, et ta laps elab.
51 Waato kaŋ a go dirawo ra mo, a bannyey kuband'a ka ne a se: «Ni izo gonda fundi!»
52Siis ta päris neilt tundi, mil pojal hakkas kergem. Nad ütlesid talle: 'Eile päeval kella ühe ajal lahkus temast palavik.'
52 Nga mo n'i hã saaya kaŋ cine no a du baani. I ne a se: «Bi wiciri kambu guuru fo no konno n'a taŋ.»
53Nüüd märkas isa, et see oli juhtunud täpselt sel ajal, mil Jeesus oli talle öelnud: 'Sinu poeg elab!' Ja tema uskus, samuti kogu ta pere.
53 Waato din gaa no baabo bay kaŋ saaya din no Yesu ci nga se ka ne: «Ni izo gonda fundi.» Nga bumbo da nga almayaaley kulu mo na Yesu cimandi.
54Selle teise tunnustähe tegi Jeesus pärast Juudamaalt Galileasse tulekut.
54 Woodin mo no ga ti alaama hinkanta kaŋ Yesu te waato kaŋ a fun Yahudiya ka kaa Galili.