¹Ja Joosua, Nuuni poeg, läkitas salaja Sittimist kaks meest maakuulajaiks, öeldes: 'Minge vaadake maad ja Jeerikot!' Ja nad läksid ning tulid Raahabi-nimelise hoora kotta; ja nad jäid sinna.

¹ Yasuwa Nun izo binde na boro hinka tunandi Sittim ra, k'i donton tuguyaŋ ra, sanda ma-cararayaŋ. A ne i se: «Wa koy ka laabo guna, hala nda Yeriko kwaara mo.» I koy mo ka furo kaaruwa fo windi ra kaŋ se i ga ne Rahab ka goro noodin.

²Aga Jeeriko kuningale räägiti ja öeldi: 'Vaata, mehed Iisraeli laste hulgast on öösel tulnud siia maad kuulama!'

² Yeriko koyo du baaru, i ne: «Ni ma bay kaŋ hunkuna cin boroyaŋ fun Israyla izey do. I kaa ne zama ngey ma laabo guna k'a gundo fintal.»

³Ja Jeeriko kuningas läkitas Raahabile ütlema: 'Too välja need mehed, kes su juurde tulid, kes tulid su kotta, sest nad on tulnud läbi uurima kogu maad!'

³ Yeriko koyo mo donton Rahab do ka ne: «Ma alborey kaŋ yaŋ kaa ni do ka furo ni windo ra din kaa taray, zama i kaa no ngey ma laabo gundo kulu fintal se.»

⁴Aga naine võttis need kaks meest ja peitis ära ning ütles nõnda: 'Mehed tulid küll minu juurde: ega mina teadnud, kust nad pärit olid.

⁴ Kala waybora na alboro hinka din sambu, a n'i tugu. A ne: «Oho, alborey din kaa ay do, amma yana bay naŋ kaŋ no i fun.

⁵Kui värav pimeduse tulles pidi suletama, siis läksid mehed välja. Mina ei tea, kuhu nad läksid. Ajage usinasti neid taga, küllap te saate nad kätte!'

⁵ Hala kwaara birni meyo daabuyaŋ waate ga to alborey din fatta. Ay binde mana bay naŋ kaŋ haray no i gana. W'i gana nda waasi, zama araŋ g'i to.»

⁶Tema aga oli viinud nad üles katusele ja peitnud linavarte alla, mis tal katusele olid laotatud.

⁶ Amma a jin k'i kaarandi fu beena daabirjo boŋ. A n'i tugu lin* kwaariyaŋ ra, kaŋ yaŋ a daaru fuwo beena daabirjo boŋ.

⁷Siis ajasid mehed neid taga mööda Jordani teed kuni koolmeteni; ja kui nende tagaajajad olid välja läinud, suleti värav.

⁷ Borey n'i banda gana Urdun fonda boŋ ka koy hala yawyaŋo do. I ganakoy fattanta mo i na kwaara birni meyo daabu.

⁸Aga enne kui nad olid magama heitnud, läks Raahab nende juurde üles katusele

⁸ Saaya kaŋ borey din ga ba ka jirbi, waybora kaaru i do beene, fuwo boŋ.

⁹ja ütles meestele: 'Ma tean, et Issand on andnud selle maa teile ja et meid on vallanud hirm teie ees, ja teie ees värisevad kõik maa elanikud.

⁹ A ne i se: «Ay bay kaŋ Rabbi jin ka araŋ no laabo, araŋ humburkumay mo n'iri di. Laabo gorokoy kulu mo yay araŋ jine latak!

¹⁰Sest me oleme kuulnud, kuidas Issand kuivatas teie eest Kõrkjamere vee, kui te Egiptusest lahkusite, ja mida te tegite kahe emorlaste kuningaga teisel pool Jordanit, Siihoni ja Oogiga, kelle te hävitasite sootuks.

¹⁰ Zama iri maa baaru mate kaŋ Rabbi na Teeku Cira haro koogandi nd'a araŋ jine, waato kaŋ cine araŋ fun Misira. Iri maa mo haŋ kaŋ araŋ te Amorancey bonkooni hinka din se, kaŋ yaŋ go Urdun daŋanta ya-haray, kaŋ yaŋ ga ti Sihon da Og, kaŋ yaŋ araŋ halaci parkatak.

¹¹Kui me seda kuulsime, siis läksid meie südamed araks ja kelleski pole enam vastupanuvaimu teie ees, sest Issand, teie Jumal, on Jumal ülal taevas ja all maa peal.

¹¹ Baaro maayaŋo n'iri biney pati. Bine-gaabi kulu mana cindi boro kulu ra araŋ sabbay se. Zama Rabbi araŋ Irikoyo, nga no ga ti Irikoy beena ra beene, da ganda ndunnya ra mo.

¹²Ja nüüd vanduge mulle Issanda juures, sest ma olen teile head teinud, et ka teie teete head mu isa perele; ja andke mulle kindel märk,

¹² Sohõ binde, ay g'araŋ ŋwaaray, wa ze ay se da Rabbi maa. Za kaŋ ay na gomni te araŋ se, araŋ mo ma gomni te ay baaba windo se. W'ay no alaama cimikoy,

¹³et jätate ellu mu isa ja ema, vennad ja õed ja kõik, kes neil on, ja päästate meie hinged surmast!'

¹³ kaŋ araŋ g'ay baabo d'ay nyaŋo, d'ay nya-ize arey da wayey, da hay kulu kaŋ go i se faaba nda fundi. Araŋ m'iri fundey faaba buuyaŋ gaa.»

¹⁴Ja mehed ütlesid temale: 'Me ise sureme teie asemel! Kui teie ei tee teatavaks seda meie asja ja Issand annab selle maa meile, siis oleme su vastu head ja ustavad.'

¹⁴ Alborey tu ka ne a se: «Iri fundey araŋ waney banandi. Da araŋ mana iri muraado wo bangandi, a ga ciya no, waati kaŋ Rabbi n'iri no laabo, iri mo ga gomni da cimi goy cabe ni se.»

¹⁵Seepeale laskis ta nad läbi akna nööriga alla, sest ta koda oli linnamüüri sees ja seetõttu ta elaski linnamüüri sees.

¹⁵ Waato din gaa no a n'i zure nda korfo fo finetaro gaa, zama a windo si kala birno cinaro boŋ. A go no mo ga goro cinaro boŋ.

¹⁶Ja ta ütles neile: 'Minge mäestikku, et tagaajajad teid ei kohtaks, ja varjake endid seal kolm päeva, kuni tagaajajad tagasi tulevad; pärast seda minge oma teed!'

¹⁶ A ye ka ne i se: «Wa koy tondey do, zama araŋ ce ganakoy ma si araŋ to. Araŋ ma tugu noodin kala jirbi hinza, hala ce ganakoy ma ye ka kaa. Gaa no araŋ mo ma fonda di.»

¹⁷Ja mehed ütlesid temale: 'Vandest, mida sa meid oled lasknud vanduda, me vabaneme nõnda:

¹⁷ Alborey binde ne a se: «Iri ga ciya fansanteyaŋ ni zeyaŋ wane do haray, kaŋ ni n'iri zeyandi nd'a.

¹⁸vaata, kui me tuleme maale, siis seo see punasest lõngast nöör akna külge, millest sa meid alla lasksid, ja kogu enese juurde kotta oma isa, ema, vennad ja kõik oma isa pere!

¹⁸ Guna, waati kaŋ iri ga kaa laabo ra, silli ciray korfo wo, kaŋ ni n'iri zure nd'a, ni m'a haw finetar wo gaa. Ni ma ni baabo, da ni nyaŋo, da ni nya-izey, da ni baaba almayaaley kulu margu ni windo ra.

¹⁹Igaühe veri, kes siis su koja uksest välja läheb, tulgu tema enese pea peale, ja igaühe veri, kes sinuga kojas on, tulgu meie pea peale, kui kellegi käsi teda puudutab!

¹⁹ Da boro fo fun ni windo ra ka koy fonda ra, bora din kuro go a boŋ, iri ga ciya fansanteyaŋ mo. Amma boro kulu kaŋ go windo ra ni banda mo, boro fo kulu kaŋ n'i ham, a kuro alhakko go iri boŋ.

²⁰Aga kui sa sellest meie asjast teatad, siis oleme vabad su vandest, mida sa meid oled lasknud vanduda.'

²⁰ Amma da ni n'iri muraado wo bangandi, saaya din iri ga fansa ni zeyaŋo kaŋ ni n'iri zeyandi nd'a din gaa.»

²¹Ja tema vastas: 'Olgu nõnda, nagu on teie sõnad!' Ja ta saatis nad minema ning nad läksid ära; ja ta sidus punase nööri akna külge.

²¹ Waybora ne: «Araŋ sanney boŋ, a ma ciya yaadin.» A n'i sallama, i koy mo. A na korfo cira haw finetaro gaa.

²²Siis nad läksid ja tulid mäestikku ning jäid sinna kolmeks päevaks, kuni tagaajajad olid läinud tagasi; ja tagaajajad otsisid neid teel kõikjalt, aga ei leidnud.

²² I koy ka to tondo do. I kani jirbi hinza noodin, kal i ceecikoy ye ka kaa. I ceecikoy n'i ceeci nangu kulu fonda ra, amma i mana di ey.

²³Ja need kaks meest, kui nad mäestikust olid alla tulnud, pöördusid tagasi ja läksid üle jõe ning tulid Nuuni poja Joosua juurde ja jutustasid temale kõik, mis neile oli juhtunud.

²³ Waato din gaa no alboro hinka din mo bare ka zumbu ka fun tondo boŋ ka daŋandi. I kaa Yasuwa Nun ize do ka dede a se hay kulu kaŋ du ngey.

²⁴Ja nad ütlesid Joosuale: 'Tõesti, Issand on andnud meie kätte kogu maa, kõik maa elanikud juba värisevad meie ees.'

²⁴ I ne Yasuwa se: «Haciika Rabbi na laabo kulu daŋ iri kambe ra, hala baa laabo gorokoy kulu goono ga yay iri jine latak!»