¹Siis kutsus Joosua ruubenlased, gaadlased ja Manasse poole suguharu

¹ Waato din gaa Yasuwa na Ruben da Gad kundey, da Manasse kunda jara ce.

²ning ütles neile: 'Te olete pannud tähele kõike, mida Mooses, Issanda sulane, teid käskis, ja olete võtnud kuulda minu häält kõiges, milleks mina teile olen käsu andnud.

² A ne i se: «Hay kulu kaŋ Rabbi tamo Musa n'araŋ lordi nd'a, araŋ n'a kulu gaay ka haggoy d'a. Araŋ na hanga jeeri ka maa ay mo se, hay kulu ra kaŋ ay n'araŋ lordi nd'a.

³Te ei ole maha jätnud oma vendi selle pika aja jooksul kuni tänini ja olete pidanud, mida tuleb pidada - Issanda, oma Jumala käsku.

³ Araŋ mana araŋ nya-izey naŋ jirbi boobey wo kulu ra hala ka kaa hunkuna. Amma araŋ na Rabbi araŋ Irikoyo lordo d'a ciiti sanney gana.

⁴Nüüd on Issand, teie Jumal, andnud teie vendadele rahu, nagu ta neile lubas; pöörduge siis nüüd ümber ja minge oma telkide juurde, oma pärusmaale, mille Mooses, Issanda sulane, teile andis teisel pool Jordanit.

⁴ Sohõ binde Rabbi araŋ Irikoyo n'araŋ nya-izey mo no fulanzamay, danga mate kaŋ a ci i se. Kala sohõ araŋ ma bare ka ye fu. Wa koy araŋ mayray nangey do, wo kaŋ Rabbi tamo Musa n'araŋ no Urdun isa daaranta.

⁵Olge vaid väga hoolsad täitma käsku ja Seadust, mille Mooses, Issanda sulane, teile on andnud, et te armastaksite Issandat, oma Jumalat, ja käiksite kõigil tema teedel ja peaksite tema käske ja hoiaksite tema poole ning teeniksite teda kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest!'

⁵ Kala day, araŋ ma laakal ye gumo ka haggoy da lordo da asariya kaŋ yaŋ Rabbi tamo Musa n'araŋ lordi nd'ey din. Araŋ ma ba Rabbi araŋ Irikoyo, araŋ m'a fondey kulu gana, araŋ ma haggoy d'a lordey mo. Araŋ ma naagu a gaa, araŋ ma may a se d'araŋ biney kulu d'araŋ fundey kulu mo.»

⁶Ja Joosua õnnistas neid ning saatis nad minema; ja nad läksid oma telkide juurde.

⁶ Yasuwa binde n'i albarkandi k'i sallama. I ye fu.

⁷Manasse poolele suguharule oli Mooses andnud maad Baasanis, aga teisele poolele andis Joosua koos nende vendadega lääne pool Jordanit; ja kui Joosua saatis nad nende telkide juurde, siis õnnistas tema ka neid

⁷ Musa jin ka Manasse izey jara no tubu Basan ra, amma jara fa, Yasuwa fay ka no i se i nya-izey game ra, Urdun daaranta, wayna kaŋay. Koyne, waato kaŋ Yasuwa n'i sallama i ma ye fu, a n'i albarkandi.

⁸ja rääkis nendega, öeldes: 'Minge tagasi oma telkide juurde oma suure noosiga ja väga paljude loomadega, hõbeda, kulla, vase ja rauaga, ja väga suure hulga riietega; jaotage koos oma vendadega oma vaenlastelt saadud saak!'

⁸ A salaŋ i se ka ne: «Wa ye fu da duure boobo, da alman boobo, da wura, da nzarfu, da guuru-ciray, da guuru-bi, da bankaaray boobo mo. W'araŋ ibarey arzaka fay-fay araŋ d'araŋ nya-izey game ra.»

⁹Ja ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu läksid tagasi ning tulid ära Iisraeli laste juurest Siilost, mis on Kaananimaal, et minna Gileadimaale, oma pärusmaale, kuhu nad olid asunud Moosese läbi antud Issanda käsul.

⁹ Yaadin gaa, Ruben izey da Gad izey da Manasse kunda jara bare ka ye. I fay da Israyla izey ka tun Silo kaŋ go Kanaana laabo ra. I bare zama ngey ma daŋandi ka koy Jileyad, kaŋ ga ti i mayray laabo kaŋ i n'i no nd'a tubu. I du a Rabbi lordo boŋ Musa me ra.

¹⁰Kui ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu jõudsid Jordani piirkonda Kaananimaal, siis nad ehitasid sinna Jordani äärde altari, silmapaistvalt suure altari.

¹⁰ Saaya kaŋ i kaa ka to Urdun meyo gaa, kura kaŋ go Kanaana laabo ra haray, Ruben izey da Gad izey, da Manasse kunda jara na sargay feema cina noodin Urdun meyo gaa. A alhaalo mo, feema bambata no.

¹¹Ja Iisraeli lapsed kuulsid räägitavat: 'Vaata, ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu on ehitanud altari Jordani piirkonda vastu Kaananimaad, Iisraeli laste maa-ala teise äärde.'

¹¹ Kala Israyla izey du baaru. I ne: «Ruben izey da Gad izey da Manasse kunda jara, ngey neeya ka feema cina Kanaana laabo sukuto gaa, Urdun haray. A go noodin kura kaŋ ga ti Israyla izey wane ra.»

¹²Kui Iisraeli lapsed seda kuulsid, siis kogunes terve Iisraeli laste kogudus Siilosse, et minna sõtta nende vastu.

¹² Waato kaŋ Israyla izey maa baaro din, i jama kulu margu Silo ra. I kaa zama ngey ma konda wongu i gaa.

¹³Ja Iisraeli lapsed läkitasid ruubenlaste, gaadlaste ja Manasse poole suguharu juurde Gileadimaale Piinehasi, preester Eleasari poja,

¹³ Israyla izey na Alfa Fineyas, Eliyezar izo donton Ruben da Gad izey, da Manasse izey kunda jara do, ngey kaŋ yaŋ go Jileyad laabo ra.

¹⁴ja koos temaga kümme vürsti, üks perekonna vürst igast Iisraeli suguharust, igaüks neist oma perekonna peamees Iisraeli tuhandete seas.

¹⁴ A koy, nga nda dabarikooni way nga banda, dabarikooni fo Israyla dumo kaayey windi fo kulu lasaabo boŋ. I afo kulu kaayey windey jine boro yaŋ no Israyla zambar-zambarey ra.

¹⁵Ja need tulid ruubenlaste, gaadlaste ja Manasse poole suguharu juurde Gileadimaale ja rääkisid nendega, öeldes:

¹⁵ I kaa Ruben da Gad izey, da Manasse kunda jara do, noodin Jileyad laabo ra. I salaŋ i se ka ne:

¹⁶'Nõnda ütleb terve Issanda kogudus: Mis jumalavallatus see on, mida te olete osutanud Iisraeli Jumala vastu, et te nüüd taganete Issanda järelt, ehitate endile altari ja hakkate nüüd Issanda vastu mässama?

¹⁶ «Haŋ kaŋ Rabbi jama kulu ci neeya: Day, amaana ŋwaari woofo dumi no araŋ te Israyla Irikoyo se wo, hala araŋ bare hunkuna ka fay da Rabbi ganayaŋ? Araŋ na sargay feema cina araŋ boŋ se. Mate no, araŋ ga murte Rabbi gaa hunkuna no?

¹⁷Kas meile on vähe Peori patust, millest me endid tänapäevani ei ole puhastanud ja millest tuli nuhtlus Issanda kogudusele?

¹⁷ Nga, Peyor zunubo mana wasa iri se, hay fo kaŋ iri mana baa hin k'iri boŋ hanandi a gaa ka ban hala hõ, baa day kaŋ balaaw kaŋ Rabbi jama boŋ?

¹⁸Ja teie tahate nüüdki taganeda Issanda järelt. Kui te täna mässate Issanda vastu, siis vihastub ta homme kogu Iisraeli koguduse peale.

¹⁸ Kal araŋ mo, araŋ go ga bare ka fay da Rabbi ganayaŋ koyne hunkuna? A ga ciya mo, za kaŋ araŋ murte Rabbi gaa hunkuna, suba a ga futu Israyla jama kulu se.

¹⁹Aga kui teie pärusmaa on roojane, siis tulge üle Issanda pärusmaale, kus on Issanda elamu, ja asuge meie keskele, kuid ärge mässake Issanda vastu ja ärge mässake meie vastu, ehitades endile altari lisaks Issanda, meie Jumala altarile!

¹⁹ Amma, d'araŋ mayray laabo si hanan, yaadin gaa araŋ ma daŋandi ka koy Rabbi mayray laabo ra, nango kaŋ Rabbi nangora go da goray. Araŋ ma du mayray hari noodin iri game ra. Amma araŋ ma si murte Rabbi gaa. Araŋ ma si murte iri mo gaa, ka feema fo cina araŋ boŋ se kaŋ waana Rabbi iri Irikoyo feema.

²⁰Eks talitanud Aakan, Serahi poeg, petise kombel hävitamisele määratuga? Siis langes viha terve Iisraeli koguduse peale, kuigi ta ju oli üksainus mees. Eks ta pidanud surema oma süü pärast?'

²⁰ Wala manti Zera ize Akan na amaana ŋwaari te laaliyaŋ haro din ciine gaa bo? Irikoy futa mo kaa ka zumbu Israyla jama kulu boŋ. Bora din, manti nga hinne no ka halaci nga zunubey sabbay se bo.»

²¹Siis ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu vastasid ja rääkisid Iisraeli tuhandete peameestega:

²¹ Gaa no Ruben da Gad izey, da Manasse kunda jara tu ka salaŋ Israyla kundey arkusey se. I ne:

²²'Jumalate Jumal Issand, jumalate Jumal Issand, tema teab, ja Iisrael saagu teada: kui see on mässu ja truudusetuse pärast Issanda vastu - siis ära meid täna aita! -

²² «Rabbi, koyey Irikoyo; Rabbi koyey Irikoyo, nga wo bay! Israyla mo ma anniya ka bay. Hala day murteyaŋ ra no, wala mo da Rabbi asariya taamuyaŋ ra no iri na woodin te, araŋ ma si iri faaba hunkuna.

²³et me ehitasime endile altari Issanda järelt taganemiseks, või selleks, et selle peal ohverdada põletus- ja roaohvreid, või et selle peal valmistada tänuohvreid - siis nõudku Issand ise aru!

²³ D'iri na feema din cina zama iri ma banda bare Rabbi gaa ka fay d'a, wala zama i ma sargay kaŋ i ga ton yaŋ te a boŋ, wala mo iri ma hamni sargay, wala i ma saabuyaŋ sargayyaŋ te a boŋ, kala Rabbi bumbo m'iri hã d'a.

²⁴Aga et niisugust tahet ei olnud, siis tegime seda mõeldes, et tulevikus võiksid teie lapsed meie lastega rääkida ja öelda: Mis on teil tegemist Issandaga, Iisraeli Jumalaga?

²⁴ Abada! Amma iri goono ga ne, hambara zamaney kaŋ ga kaa ra araŋ izey ga salaŋ iri izey se ka ne: ‹Araŋ baa fo nda Rabbi, Israyla Irikoyo.

²⁵Issand on ju pannud Jordani piiriks meie ja teie vahele, ruubenlased ja gaadlased. Teil ei ole Issandast osa! Teie lapsed võiksid keelata meie lapsi Issandat kartmast.

²⁵ Zama Rabbi na Urdun isa daŋ iri game ra, a ma te hirri. Ya araŋ Ruben izey da Gad izey, araŋ sinda baa kulu Rabbi do.› Da yaadin te, araŋ izey ga iri izey daŋ i ma fay da Rabbi humburkumay nooya.

²⁶Sellepärast me ütlesime: Tehkem siis enestele see altar, ehitades mitte põletus- ega tapaohvri tarvis,

²⁶ Woodin se no iri ne: sohõ naŋ iri ma soola, iri ma feema cina. Day, manti sargay kaŋ i ga ton tonyaŋ se bo, manti mo sargayey kaŋ yaŋ i ga dumbu teeyaŋ se.

²⁷vaid see olgu tunnistajaks meie ja teie vahel ja meie järeltulevate põlvede vahel pärast meid, et me tahame toimetada Issanda teenistust tema palge ees oma põletus-, tapa- ja tänuohvritega, et teie lapsed ei saaks edaspidi öelda meie lastele: Teil ei ole Issandast osa!

²⁷ Amma zama a ma ciya seeda in d'araŋ game ra, d'iri hayyaŋey game ra iri banda. A ga cabe kaŋ iri ga may Rabbi se a jine ka kande iri sargay kaŋ i ga ton yaŋ, iri sargayey kaŋ i ga dumbu, da saabuyaŋ sargayey mo. Zama araŋ izey ma si salaŋ iri izey se jirbey kaŋ ga kaa ra ne ka koy jine ka ne: ‹Araŋ sinda baa kulu Rabbi do.›

²⁸Ja me mõtlesime: kui nad tulevikus nõnda ütlevad meile ja meie järeltulevaile põlvedele, siis me saame vastata: Vaadake Issanda altari kuju, mille meie vanemad on teinud mitte põletus- ega tapaohvri jaoks, vaid tunnistajaks meie ja teie vahele.

²⁸ Woodin se no iri ne, a ga ciya, da han fo araŋ izey ga woodin ci iri se, wala d'i n'a ci iri hayyaŋey se zamaney kaŋ ga kaa ra, iri mo ga ne i se: ‹Wa guna ka di, Rabbi feema himandi neeya kaŋ iri kaayey cina ka naŋ. I man'a te zama i ma sargayey kaŋ i ga ton yaŋ ton a boŋ se bo, manti mo sargayey kaŋ i ga dumbu se, amma seeda no in d'araŋ game ra.›

²⁹Jäägu meist kaugele, et mässaksime Issanda vastu ja taganeksime nüüd Issanda järelt, ehitades altari põletusohvri, roaohvri ja tapaohvri jaoks lisaks Issanda, meie Jumala altarile, mis on tema elamu ees!'

²⁹ Irikoy m'iri waa d'iri ma murte Rabbi gaa hal iri ma banda bare ka fay da Rabbi ganayaŋ hunkuna! Iri ma feema cina sargay kaŋ i ga ton, wala hamni sargay, wala sargay kaŋ i ga dumbu se, kaŋ ga waana Rabbi iri Irikoyo feema kaŋ go a nangora jine, a ma mooru iri!»

³⁰Kui preester Piinehas ja koguduse vürstid ja Iisraeli tuhandete peamehed, kes olid koos temaga, kuulsid sõnu, mis ruubenlased, gaadlased ja manasselased rääkisid, siis oli see hea nende silmis.

³⁰ Waato kaŋ Alfa Fineyas, da jama koyey, danga Israyla zambarey arkusey, kaŋ yaŋ go a banda maa sanney kaŋ yaŋ Ruben da Gad, da Manasse izey ci, a kaan i se.

³¹Ja preester Eleasari poeg Piinehas ütles ruubenlastele, gaadlastele ja manasselastele: 'Nüüd me teame, et Issand on meie keskel! Et te seda jumalavallatust ei ole teinud Issanda vastu, siis te olete päästnud Iisraeli lapsed Issanda käest.'

³¹ Eliyezar izo, Alfa Fineyas ne Ruben da Gad da Manasse izey se: «Hunkuna iri bay kaŋ Rabbi go iri bindo ra. Zama a ciya, araŋ mana amaana ŋwaari woodin te Rabbi jine. Sohõ kay, araŋ na Israyla izey faaba Rabbi kambe ra nooya.»

³²Ja preester Eleasari poeg Piinehas ja vürstid läksid tagasi ruubenlaste ja gaadlaste juurest Gileadimaalt Kaananimaale Iisraeli laste juurde ning tõid neile sõna.

³² Alfa Fineyas, Eliyezar izo, nga nda koyey bare ka ye. I fay da Ruben da Gad izey. I fun Jileyad laabo ra ka ye ka koy Kanaana laabo ra. I kaa Israyla izey do haray ka kande baaru.

³³Ja see sõna oli hea Iisraeli laste silmis ja Iisraeli lapsed kiitsid Jumalat ega mõelnud enam nende vastu sõttaminekule, et hävitada maad, kus elasid ruubenlased ja gaadlased.

³³ Woodin maayaŋ kaan Israyla izey se mo, hala Israyla izey na Irikoy sifa. I mana ye ka wongu sanni te koyne, way, ngey ma laabo kaŋ ra Ruben da Gad izey bara ga goro din leemun.

³⁴Ja ruubenlased ja gaadlased andsid altarile nimeks 'See on tunnistaja meie vahel, et Issand on Jumal'.

³⁴ Waato din gaa no Ruben da Gad izey na feema din maa daŋ ka ne a se Ed feema (kaŋ a feerijo ga ti Seeda). Zama i ne: «Nga no ga ti seeda iri game ra kaŋ Rabbi no ga ti Irikoy.»