¹Gileadlane Jefta oli vapper sõjamees, aga hooranaise poeg; Jefta isa oli Gilead.

¹ Yefta wo binde, Jileyad boro, nga wo yaarukom no, kaaruwa fo ize no. Jileyad ga ti a baaba.

²Gileadile sünnitas tema naine poegi; kui selle naise pojad kasvasid suureks, siis ajasid nad Jefta ära ja ütlesid temale: 'Sina ei saa pärisosa meie isakojas, sest sa oled teise naise poeg.'

² Jileyad wando na ize aruyaŋ hay a se. Waato kaŋ a wando izey beeri, i na Yefta gaaray. I ne a se: «Ni si du ka tubu ŋwa iri baaba windo ra, zama ni ya wayboro fo ize no.»

³Ja Jefta põgenes oma vendade eest ning elas Toobimaal; Jefta ümber kogunesid tühised mehed ja tegid koos temaga retki.

³ Saaya din binde Yefta zuru ka dira nga baabayzey do. A koy ka goro Tob laabo ra. Noodin binde boro yaamoyaŋ koonu no ka margu Yefta do. Nga nd'ey ga hatta ka fatta care banda.

⁴Mõne aja pärast hakkasid ammonlased Iisraeli vastu sõdima.

⁴ A ciya no, kaŋ i gay kayna fo, kala Amon izey na Israyla wongu.

⁵Ja kui ammonlased sõdisid Iisraeli vastu, siis Gileadi vanemad läksid tooma Jeftat Toobimaalt.

⁵ A ciya binde, waato kaŋ Amon izey na Israyla wongu, kala Jileyad arkusey koy zama ngey ma kande Yefta, a ma fun Tob laabo ra.

⁶Nad ütlesid Jeftale: 'Tule ja ole meile juhiks, et me saaksime sõdida ammonlaste vastu!'

⁶ I ne Yefta se: «Ma kaa ka ciya iri jine boro zama iri ma du ka wongu nda Amon izey.»

⁷Aga Jefta vastas Gileadi vanemaile: 'Eks te ole mind vihanud ja mind mu isakojast ära ajanud? Miks tulete minu juurde nüüd, kui teil on kitsas käes?'

⁷ Gaa no Yefta ne Jileyad arkusey se: «Manti araŋ no ka wangu ay bo? Araŋ n'ay gaaray k'ay kaa ay baaba windo ra. Day, ifo se no araŋ kaa ay do sohõ kaŋ araŋ go gurzugay ra?»

⁸Ja Gileadi vanemad ütlesid Jeftale: 'Me tuleme nüüd sellepärast taas sinu juurde, et sa tuleksid koos meiega ja sõdiksid ammonlaste vastu ning oleksid pealikuks meile kõigile Gileadi elanikele!'

⁸ Gaa no Jileyad arkusey ne Yefta se: «Haŋ kaŋ se iri bare ka ye ni do sohõ ga ti zama ni ma koy iri banda, ni ma Amon izey wongu. Ni mo no ga ciya iri jine boro Jileyad boro kulu boŋ.»

⁹Siis Jefta ütles Gileadi vanemaile: 'Kui te viite mind tagasi sõdima ammonlaste vastu ja Issand annab nad minu kätte, alles siis olen ma teie pealik.'

⁹ Yefta ne Jileyad arkusey se: «D'araŋ ye nd'ay fu zama ay ma Amon izey wongu, Rabbi mo n'i nooyandi ay se, ay ga ciya araŋ jine boro no?»

¹⁰Ja Gileadi vanemad vastasid Jeftale: 'Issand olgu tunnistajaks meie vahel, kui me ei tee nõnda su sõna järgi!'

¹⁰ Jileyad arkusey ne Yefta se: «Rabbi ma ciya seeda iri da nin game ra. Daahir hay kulu kaŋ ni ci, a boŋ no iri mo ga goy.»

¹¹Siis Jefta läks koos Gileadi vanematega ning rahvas pani tema enesele pealikuks ja juhiks. Ja Jefta rääkis kõik oma sõnad Issanda ees Mispas.

¹¹ Waato din gaa Yefta koy, nga nda Jileyad arkusey. Borey mo n'a ciya ngey jine boro da ngey koyo. Yefta na nga sanney kulu dede Rabbi jine Mizpa ra.

¹²Siis Jefta läkitas käskjalad ammonlaste kuningale ütlema: 'Mis on sinul minuga tegemist, et sa tuled mu juurde sõdima minu maa vastu?'

¹² Gaa no Yefta na diyayaŋ donton Amon izey bonkoono gaa ka ne: «Ni baa fo nd'ay zaati, kaŋ ni ga kaa k'ay laabo wongu?»

¹³Ja ammonlaste kuningas vastas Jefta käskjalgadele: 'Sellepärast et Egiptusest tulles võttis Iisrael mu maa Arnonist kuni Jabboki ja Jordanini; anna see nüüd rahuga tagasi!'

¹³ Amon izey bonkoono tu Yefta diyey se ka ne: «Zama Israyla izey n'ay laabo kom waato kaŋ i fun Misira, za Arnon isa gaa kal a ma koy Yabok isa da Urdun isa gaa. Sohõ binde, ni ma laabey din yeti ay se amaana ra.»

¹⁴Ja Jefta läkitas taas käskjalad ammonlaste kuninga juurde

¹⁴ Saaya din koyne Yefta ye ka diyayaŋ donton i ma koy Amon izey bonkoono do,

¹⁵ning käskis temale öelda: 'Nõnda ütleb Jefta: Iisrael ei ole võtnud Moabimaad ega ammonlaste maad.

¹⁵ ka ne a se haŋ kaŋ Yefta ne: «Israyla mana Mowab laabu kom, wala mo Amon izey laabu.

¹⁶Sest kui nad Egiptusest tulid, rändas Iisrael kõrbes kuni Kõrkjamereni ja jõudis Kaadesisse.

¹⁶ Amma waato kaŋ i fun Misira, Israyla na saaji gana ka koy hala Teeku Cira gaa, i kaa Kades mo.

¹⁷Siis Iisrael läkitas käskjalad Edomi kuningale ütlema: Lase ma lähen su maast läbi! Aga Edomi kuningas ei võtnud seda kuulda. Ta läkitas käskjalad Moabi kuninga juurde, aga seegi ei nõustunud. Nii jäi Iisrael Kaadesisse.

¹⁷ Waato din gaa Israyla na diyayaŋ donton Edom bonkoono gaa ka ne: ‹Ay ga ni ŋwaaray, ma naŋ ay ma gana ka bisa ni laabo ra.› Amma Edom bonkoono mana yadda. Yaadin mo no a ye ka donton Mowab bonkoono mo gaa, nga mo wangu. Israyla binde goro noodin Kades.

¹⁸Siis ta rändas kõrbes ja läks ümber Edomimaa ja Moabimaa ja tuli Moabimaa idapiirile ning lõi leeri üles teisel pool Arnonit ega tulnud Moabi maa-alale, sest Arnon on Moabi piiriks.

¹⁸ Waato din gaa a ye ka gana saajo ra, a na Edom laabo da Mowab laabo windi. I gana Mowab laabo se wayna funay haray. I na gata sinji Arnon daŋanta, amma i mana furo Mowab hirro ra, zama Arnon isa, nga no ga ti Mowab hirro me.

¹⁹Seejärel läkitas Iisrael käskjalad emorlaste kuninga, Hesboni kuninga Siihoni juurde ning ütles temale: Lase meid minna oma maast läbi minu sihtkohta!

¹⁹ Israyla na diyayaŋ donton koyne Sihon Amorancey bonkoono gaa, kaŋ ga ti Hesbon bonkoono. Israyla ne a se: ‹Ma naŋ iri ma gana ni laabo ra ka bisa. Iri ma koy ka to iri wano do.›

²⁰Aga Siihon ei usaldanud Iisraeli, et see läheb tema maa-alast ainult läbi, vaid Siihon kogus kokku kogu oma rahva ja nad lõid leeri üles Jaasasse; ja ta sõdis Iisraeli vastu.

²⁰ Amma Sihon mana ta Israyla ma gana nga hirro me ra, kala Sihon na nga jama kulu margu. A na gata sinji Yahaz ra ka Israyla di wongu.

²¹Aga Issand, Iisraeli Jumal, andis Siihoni ja kogu ta rahva Iisraeli kätte ja nad lõid neid; ja Iisrael päris kogu emorlaste maa, kes elasid seal maal.

²¹ Kala Rabbi, Israyla Irikoyo na Sihon da nga jama kulu daŋ Israyla kambe ra, i na Sihon yaŋ kar mo. Yaadin cine no Israyla na Amorancey laabey kulu ŋwa d'a, kaŋ yaŋ goono ga goro laabo ra.

²²Nad pärisid kogu emorlaste maa-ala Arnonist kuni Jabbokini ja kõrbest kuni Jordanini.

²² I na Amorancey hirrey kulu ŋwa za Arnon gaa kal a ma koy Yabok, saajo gaa haray mo kala ma koy Urdun gaa.

²³Nii on siis nüüd Issand, Iisraeli Jumal, ajanud ära emorlased oma Iisraeli rahva eest, aga sina tahad pärida seda maad!

²³ Ni di, yaadin cine no Rabbi, Israyla Irikoyo na Amorancey laabey ta d'a i gaa, ka no nga borey kaŋ ti Israyla se. Ni binde, ni g'i tubu no?

²⁴Kas sa ei peaks pärima seda, mis su jumal Kemos annab sulle pärida? Siis meie pärime kõik selle, mis Issand, meie Jumal, meie eest tühjendab.

²⁴ Haŋ kaŋ Kemos ni de-koyo na ni no, ni s'a ŋwa? Boro kulu binde kaŋ Rabbi iri Irikoyo n'i kaa taray k'iri no i laabo, nga no iri ga ŋwa.

²⁵Kas sa oled siis nüüd tõesti parem kui Baalak, Sippori poeg, Moabi kuningas? Kas riidles tema Iisraeliga või sõdis nende vastu?

²⁵ Wala man no ni bisa Mowab bonkoono Balak, Zippor izo? A na Israyla si nga nd'a ma gurjay ce fo no? A n'i taba wongu gaa ce fo no?

²⁶Iisrael on elanud Hesbonis ja selle tütarlinnades, Aroeris ja selle tütarlinnades ja kõigis linnades, mis on Arnoni kallastel, kolmsada aastat. Miks te ei ole selle aja jooksul neid ära võtnud?

²⁶ Waato kaŋ Israyla goono ga goro Hesbon d'a kawyey kulu ra, da Arower da nga kawyey, da Arnon me gaa birney kulu ra, kal a to jiiri zangu hinza, ifo se no araŋ mana ye k'i ta alwaato din ra?

²⁷Mina ei ole sinu vastu pattu teinud, sina aga teed mulle paha, et sõdid mu vastu. Issand, kohtumõistja, mõistku täna õigust Iisraeli laste ja ammonlaste vahel!'

²⁷ Ay ya, binde, yana zunubi te ni se fa, amma nin no goono ga taali te ay se, za kaŋ ni n'ay wongu. Rabbi, kaŋ ga ciiti ma ciiti hunkuna Israyla izey da Amon izey game ra. »

²⁸Aga ammonlaste kuningas ei kuulanud Jefta sõnu, mis see temale läkitas.

²⁸ Amma kulu nda yaadin Amon izey bonkoono mana Yefta sanno kaŋ a donton nga gaa din saal.

²⁹Siis tuli Jefta peale Issanda Vaim ja ta läks läbi Gileadi ja Manasse ning läks läbi Gileadi Mispa; ja Gileadi Mispast läks ta ammonlaste vastu.

²⁹ Saaya din binde Rabbi Biya zumbu Yefta boŋ. A gana mo Jileyad da Manasse ra. Noodin a gana ka bisa Mizpa, Jileyad wano ra. Mizpa kaŋ go Jileyad do no a gana ka bisa ka daŋandi ka koy Amon izey do haray.

³⁰Ja Jefta andis Issandale tõotuse ning ütles: 'Kui sa tõesti annad ammonlased minu kätte,

³⁰ Yefta na sarti sambu Rabbi se ka ne: «Hala day haciika ni ga Amon izey daŋ ay kambe ra,

³¹siis see, kes iganes väljub mu koja ustest mulle vastu, kui ma ammonlaste juurest pöördun rahuga tagasi, kuulugu Issandale ja ma ohverdan ta põletusohvriks!'

³¹ doŋ a ga ciya, hay kulu kaŋ fatta ay windi meyey gaa nga ma ay kubay se, waato kaŋ ay ye ka kaa fu baani samay ka fun Amon ce ganayaŋ -- a ga ciya Rabbi wane. Ay g'a nooyandi sargay kaŋ i ga ton.»

³²Siis Jefta läks ammonlaste vastu, et nendega sõdida, ja Issand andis nad tema kätte.

³² Kala Yefta daŋandi ka koy Amon izey do haray zama nga m'i wongu, Rabbi n'i daŋ a kambe ra mo.

³³Ja ta lõi neid väga suures tapluses Aroerist kuni Minniti teelahkmeni, kahtkümmend linna, ja kuni Aabel-Keramimini; nõnda alandati ammonlased Iisraeli laste ees.

³³ A n'i kar za Arower gaa kal a koy Minnit gaa, birni waranka nooya, ka koy hala Abel-Keramim mo. A n'i wi da wiyaŋ bambata. Yaadin cine no Amon izey ye Israyla izey mayray cire nd'a.

³⁴Kui Jefta tuli koju Mispasse, vaata, siis tuli ta tütar välja temale vastu trummidega ja ringtantsu tantsides. Ja see oli tema ainus laps, ei olnud tal peale selle poega ega tütart.

³⁴ Yefta binde ye ka kaa fu nga kwaara do Mizpa. Guna mo, a ize wayo fatta k'a kubay da gaasu haray da gaani. Nga hinne mo ga ti Yefta se ize, a banda a sinda ize way fo wala ize aru fo.

³⁵Aga kui ta teda nägi, siis käristas ta oma riided lõhki ja ütles: 'Oh mu tütar, sa surud mind põlvili! Et sina oled see, kes tõukab mind õnnetusse! Aga ma olen avanud oma suu Issanda poole ega või taganeda.'

³⁵ Kala saaya kaŋ cine a di nga izo, a na nga bankaaray tooru-tooru. A ne: «Kaari, ay ize wayo! ni n'ay kangay wi gumo. Ni go ay taabandikoy ra, zama ay jin k'ay meyo fiti Rabbi se. A si du ka te mo ay ma tun ay sanno boŋ.»

³⁶Aga tütar ütles temale: 'Mu isa! Kui sa oled avanud oma suu Issanda poole, siis talita minuga, nagu sinu suust on välja tulnud, kui nüüd Issand on lasknud sind kätte maksta su vaenlastele ammonlastele!'

³⁶ Ize wayo ne baabo se: «Ay baaba, ni na ni me fiti Rabbi se. Kala ni ma te ay se haŋ kaŋ fun ni meyo ra din boŋ, za kaŋ Rabbi na fansa sambu ni se ni ibarey boŋ, kaŋ yaŋ ga ti Amon izey.»

³⁷Siis ta ütles oma isale: 'Lubatagu mulle seda: jäta mind veel kaheks kuuks, et saaksin minna ja käia mägedel ning nutta oma neitsipõlve, mina ja mu sõbrannad!'

³⁷ A ne mo nga baabo se: «I ma woone te ay se: i m'ay naŋ handu hinka, zama ay ma tun ka koy tondey ra ka bar-bare, ay ma ay wandiyotara hẽeni te, in d'ay corey.»

³⁸Ja tema vastas: 'Mine!' ja saatis ta ära kaheks kuuks. Siis ta läks, tema ja ta sõbrannad, ning nuttis mägedel oma neitsipõlve.

³⁸ Baabo ne: «Ma koy.» Baabo n'a sallama zama a ma koy ka te handu hinka. Wandiya binde tun, nga nda nga corey. I koy tondey ra, i go g'a wandiyotara hẽeni te.

³⁹Aga kahe kuu pärast tuli ta tagasi oma isa juurde ja see talitas temaga oma tõotuse kohaselt, mille ta oli andnud; tema ei saanudki meest tunda. Ja see sai Iisraelis tavaks,

³⁹ I go no, handu hinkanta bananta, a ye ka kaa nga baabo do. Nga mo te a se mate kaŋ a na nga sarto sambu din boŋ. Wandiya mana alboro bay mo. A ciya alaada Israyla ra,

⁴⁰et igal aastal, neli päeva aastas, käisid Iisraeli tütred lauluga ülistamas gileadlase Jefta tütart.

⁴⁰ Israyla ize wandiyey ga fatta jiiri kulu ka Yefta Jileyad bora ize wandiya hẽeni te jirbi taaci.