¹Kui Iisraeli lapsed jälle tegid kurja Issanda silmis, siis andis Issand nad neljakümneks aastaks vilistite kätte.

¹ Israyla izey ye ka goy laalo te Rabbi diyaŋ gaa, Rabbi n'i daŋ mo Filistancey kambe ra jiiri waytaaci.

²Sorast, daanlaste suguvõsast, oli keegi mees, Maanoah nimi; tema naine oli sigimatu ega olnud sünnitanud.

² Zora boro fo go no, Dan kunda ra. A maa ga ti Manowan. A wando ya waygunu no, a mana hay baa ce fo.

³Aga Issanda ingel ilmutas ennast naisele ja ütles temale: 'Vaata, sa oled sigimatu ega ole sünnitanud. Aga sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale.

³ Kala Rabbi malayka bangay wando se. Malayka ne waybora se: «A go, ni ya waygunu no, ni mana hay baa ce fo. Amma ni ga te gunde ka ize aru hay.

⁴Hoia siis nüüd, et sa ei joo veini ja vägijooki ega söö midagi roojast!

⁴ Ay ga ni ŋwaaray binde sohõ, ni ma haggoy, ni ma si duvan* wala haŋyaŋ hari kulu kaŋ ga bugandi haŋ. Ni ma si hay kulu ŋwa kaŋ si hanan.

⁵Sest vaata, sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale. Aga habemenuga ei tohi saada tema pea ligi, sest poiss peab olema emaihust alates Jumalale nasiiriks, ja tema hakkab Iisraeli päästma vilistite käest!'

⁵ Zama a go, ni ga te gunde, ni ga ize aru hay, kaŋ siini si dira a boŋo ra. Zama arwaso ga ciya Naziri* Irikoy se za a go gunde ra. Nga no ga sintin ka Israyla faaba Filistancey kambe ra.»

⁶Ja naine läks ning rääkis oma mehega, öeldes: 'Mu juurde tuli jumalamees ja tal oli nagu Jumala ingli välimus, kartustäratav! Mina ei küsinud temalt, kust ta oli, ja tema ei andnud mulle teada oma nime.

⁶ Waato din gaa no waybora kaa ka ci nga kurnyo se ka ne: «Irikoy boro fo kaa ay do. A moyduma ga hima Irikoy malayka moyduma, kaŋ ga humburandi gumo. Ay mo man'a hã naŋ kaŋ a fun, nga mo mana nga maa ci ay se.

⁷Aga ta ütles mulle: Vaata, sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale; ära siis nüüd joo veini ega vägijooki ja ära söö midagi roojast, sest poiss peab olema Jumalale nasiiriks emaihust alates kuni oma surmapäevani!'

⁷ Amma a ne ay se: ‹Guna, ni ga te gunde ka ize aru hay. Sohõ binde, ni ma si duvan wala haŋyaŋ hari kaŋ ga bugandi haŋ. Ma si hay kulu ŋwa kaŋ si hanan mo, zama arwaso ga ciya Naziri Irikoy se za gunde ra ka koy hal a buuyaŋo hane.› »

⁸Siis Maanoah palus Issandat ja ütles: 'Oh Issand! Jumalamees, kelle sa läkitasid, tulgu veel kord meie juurde ja õpetagu meid, mida peame tegema poisiga, kes sünnib!'

⁸ Saaya din ra Manowan na Rabbi ŋwaaray ka ne: «Ya ay Koyo, ay ga ni ŋwaaray, ma naŋ Irikoy bora din kaŋ ni donton ma ye ka kaa iri do, a m'iri dondonandi haŋ kaŋ i ga te zanka kaŋ i ga hay din se.»

⁹Ja Jumal kuulis Maanoahi häält ning Jumala ingel tuli jälle naise juurde, kui see istus väljal, ja Maanoah, ta mees, ei olnud tema juures.

⁹ Irikoy maa Manowan jinda. Irikoy malayka ye ka kaa waybora do, saaya kaŋ a go taray ga goro, amma a kurnyo Manowan si no waybora do.

¹⁰Siis naine ruttas, jooksis ning teatas oma mehele ja ütles temale: 'Vaata, mulle ilmutas ennast see mees, kes hiljuti mu juurde tuli.'

¹⁰ Amma waybora waasu ka zuru ka koy ka ci nga kurnyo se, ka ne: «Bora neeya kaŋ bangay ay se, nga kaŋ kaa ay do jirbi bandey.»

¹¹Ja Maanoah tõusis, läks oma naise järel ja tuli mehe juurde ning küsis temalt: 'Kas sina oled see mees, kes naisega rääkis?' Ja see vastas: 'Olen!'

¹¹ Manowan binde tun ka nga wando gana. A kaa bora do ka ne a se: «Nin no ga ti bora kaŋ salaŋ da waybora wo?» Bora ne: «Ay no.»

¹²Ja Maanoah küsis: 'Kui nüüd su sõna täide läheb, missugune peab siis olema poisi eluviis ja kuidas teda kohelda?'

¹² Manowan mo ne: «Da ni sanno wo to binde, mate no koociya baafuna ga ciya? Ifo mo no a ga te?»

¹³Ja Issanda ingel vastas Maanoahile: 'Naine hoidugu kõigest, mis ma temale olen öelnud:

¹³ Rabbi malayka ne Manowan se: «Hay kulu kaŋ ay ci waybora se, kal a ma haggoy d'a.

¹⁴ta ei tohi süüa midagi, mis tuleb viinapuust; ta ei tohi juua veini ja vägijooki ega süüa midagi roojast; ta peab pidama kõike, mis ma teda olen käskinud!'

¹⁴ A ma si hay kulu kaŋ fun reyzin* tiksa gaa ŋwa, ma si naŋ mo a ma duvan wala baji haŋ. A ma si hay kulu ŋwa mo kaŋ si halal. Hay kulu kaŋ ay n'a lordi nd'a mo, a m'a gaay ka haggoy d'a.»

¹⁵Siis Maanoah ütles Issanda inglile: 'Luba, et peame sind kinni, et saaksime sulle valmistada sikutalle!'

¹⁵ Manowan ne Rabbi malayka se: «Ay ga ni ŋwaaray, naŋ iri ma ni gaay, zama iri ma hincin ize ham soola ni se.»

¹⁶Aga Issanda ingel vastas Maanoahile: 'Kuigi sa pead mind kinni, ei söö ma ometi su leiba. Aga kui sa tahad valmistada põletusohvrit, siis ohverda see Issandale!' Sest Maanoah ei teadnud, et see oli Issanda ingel.

¹⁶ Rabbi malayka ne Manowan se: «Baa ni n'ay gaay, ay si ni ŋwaaro ŋwa. Da ni ga sargay kaŋ i ga ton soola, kala ni m'a salle Rabbi se.» (Zama Manowan mana bay hala Rabbi malayka no bo.)

¹⁷Ja Maanoah küsis Issanda inglilt: 'Mis su nimi on, et saaksime sind austada, kui su sõnad täide lähevad?'

¹⁷ Manowan ne Rabbi malayka se: «Mate ni maa, zama saaya kaŋ ni sanno to, iri ma ni beerandi?»

¹⁸Aga Issanda ingel vastas temale: 'Miks sa küsid mu nime? See on ju imeline!'

¹⁸ Rabbi malayka ne a se: «Ifo se no ni g'ay maa hã, za kaŋ gundu hari no?»

¹⁹Siis Maanoah võttis sikutalle ja roaohvri ning ohverdas selle kalju peal Issandale, kes imeliselt talitab. Ja Maanoah ja ta naine nägid,

¹⁹ Kala Manowan na hincin ize da hamni sargay sambu k'i sarga Rabbi se. Malayka mo na dambara goy te, Manowan da nga wando go ga guna.

²⁰kui leek tõusis altarilt taeva poole, et Issanda ingel läks üles altari leegis Maanoahi ja ta naise nähes; ja nad heitsid silmili maha.

²⁰ A ciya no, saaya kaŋ danji beela go ga tun feema boŋ ka ziji beene, kala Rabbi malayka ziji ka kaaru sargay feema danjo bindi ra. Manowan da nga wande go ga guna, i gande biri ganda.

²¹Kuigi Issanda ingel enam ei ilmutanud ennast Maanoahile ja tema naisele, teadis Maanoah, et see oli olnud Issanda ingel.

²¹ Amma Rabbi malayka mana ye ka bangay Manowan wala nga wando se. Saaya din gaa no Manowan bay kaŋ bora din ga ti Rabbi malayka.

²²Ja Maanoah ütles oma naisele: 'Me peame surema, sest me oleme näinud Jumalat!'

²² Manowan ne nga wando se: «Daahir iri ga bu, zama iri di Irikoy.»

²³Aga ta naine ütles temale: 'Kui Issand oleks tahtnud meid surmata, siis ei oleks ta meie käest vastu võtnud põletus- ja roaohvrit ega oleks meile näidanud kõike seda, samuti ei oleks ta meid lasknud nüüd seesugust kuulda.'

²³ Amma wando ne a se: «Da Rabbi ga ba nga m'iri wi, doŋ a si sarga kaŋ i ga ton da ŋwaari sarga ta iri kambe ra. Doŋ a si hayey wo kulu cabe iri se, doŋ mo a si muraadey wo dumi ci iri se alwaati woone ra.»

²⁴Ja naine tõi poja ilmale ning pani temale nimeks Simson; poiss kasvas suureks ja Issand õnnistas teda.

²⁴ Wando na ize aro hay mo k'a maa daŋ Samson. Arwaso beeri mo. Rabbi n'a albarkandi.

²⁵Ja Issanda Vaim hakkas teda mõjustama Daani leeris Sora ja Estaoli vahel.

²⁵ Rabbi Biya mo sintin k'a nyooti Mahane-Dan ra, Zora da Estayol game ra.