¹Ja neil päevil, kui Iisraelis ei olnud kuningat, elas keegi leviit võõrana Efraimi mäestikus kõrvalises kohas ja võttis enesele liignaise Petlemmast Juudamaalt.

¹ A ciya no, jirbey din ra kaŋ bonkooni si no Israyla ra, kala Lawiti fo go Ifraymu tondey laabo ra da goray. Nga mo na wahay sambu Baytlahami Yahudiya ra.

²Aga tema liignaine vihastas ta peale ja läks tema juurest ära oma isakotta Petlemma Juudamaale ning oli seal neli kuud.

² A wahayo din binde fay d'a ka te kaaruwa, ka koy nga baabo kwaara, Baytlahami Yahudiya ra. A goro noodin handu taaci.

³Siis ta mees võttis kätte ja läks temale järele, et rääkida temale südamesse ja tuua ta tagasi; mehega koos oli ta teener ja eeslipaar. Naine viis tema oma isakotta ja kui nooriku isa teda nägi, siis tuli ta rõõmsasti temale vastu.

³ Albora mo tun k'a gana zama nga m'a yaamar se, ka ye ka kand'a fu. A bannya fo go a banda da nga farkay hinka. Kala waybora na nga aro daŋ nga baaba windo ra. Waato kaŋ waybora baabo di nga izo aro, a farhã d'a diyaŋ.

⁴Ja tema äi, nooriku isa, pidas teda kinni, nõnda et ta jäi tema juurde kolmeks päevaks; nad sõid ja jõid ning ööbisid seal.

⁴ Anzura, kaŋ ga ti waybora baabo n'a gaay kal a te jirbi hinza noodin anzura windo ra. I binde ŋwa ka haŋ, ka goro noodin.

⁵Neljandal päeval tõusid nad hommikul vara teeleminekuks, aga nooriku isa ütles oma väimehele: 'Toeta oma südant leivapalukesega, pärast seda võite siis minna!'

⁵ I go no, jirbi taacanta hane i tun za susubay da hinay, nga mo tun diraw se. Waybora baabo ne nga anzura se: «Ma ni bine kaanandi da ŋwaari koyne, gaa no araŋ m'araŋ fonda gana.»

⁶Ja nad istusid ning sõid ja jõid üheskoos; siis ütles nooriku isa mehele: 'Ole ometi nõus ja jää ööseks, ja su süda olgu rõõmus!'

⁶ Kal i goro ka ŋwa ka haŋ care banda, i boro hinka kulu. Waybora baabo ne bora se: «Ay ga ni ŋwaaray, ni ma yadda ka kani, ni bina ma kaan.»

⁷Aga mees tõusis minekule; siis ta äi käis temale väga peale ja ta pöördus ümber ning jäi ööseks sinna.

⁷ Bora binde tun zama nga ma dira ka koy, amma a anzura hin a, kal a ye ka kani koyne.

⁸Ja ta tõusis viienda päeva hommikul vara teeleminekuks, aga nooriku isa ütles temale: 'Toeta oma südant ja viibige kuni päevaloodeni!' Ja nad sõid kahekesi.

⁸ Zaari guwanta hane mo a tun da hinay ka diraw soola te. Kala waybora baabo ne: «Ay ga ni ŋwaaray, ma kay ka alciri kaa. Ma goro ne hala wayna ma yay.» I boro hinka kulu binde ŋwa.

⁹Siis tõusis mees minekule, tema ja ta liignaine ja ta teener, aga tema äi, nooriku isa, ütles talle: 'Vaata ometi, päev kaldub õhtusse! Jääge ööseks, näe, päev on ju lõppemas! Jää ööseks siia ja su süda olgu rõõmus! Aga homme tõuske vara teeleminekuks, et sa jõuaksid oma telki!'

⁹ Waato kaŋ cine bora tun ka ne nga ga dira, nga nda nga wahay da nga bannya, kal a anzura, kaŋ ga ti waybora baabo ne a se: «Guna, sohõ wayna ga ba ka kaŋ. Ay g'araŋ ŋwaaray, wa kani, zama zaaro ga ba ka ban. Ma goro ne, zama ni bina ma kaan. Suba susubay araŋ ma tun za da hinay ka koy, ni ma to ni kwaara.»

¹⁰Aga mees ei tahtnud jääda ööseks, vaid tõusis ja läks ning jõudis Jebuusi, see on Jeruusalemma kohale; temal oli kaasas saduldatud eeslipaar, samuti oli ta liignaine koos temaga.

¹⁰ Amma bora wangu ka kani. Kal a tun ka fatta, a koy ka to Yebus kaŋ ga ti Urusalima. A banda mo farkay hinka go no da ngey lafarey. A wahayo mo go a banda.

¹¹Kui nad olid Jebuusi juures, oli päike juba väga madalal ja teener ütles oma isandale: 'Tule nüüd, põikame sellesse jebuuslaste linna ja jääme sinna ööseks!'

¹¹ Wayna yay saaya kaŋ cine i maan Yebus. Bannya mo ne nga koyo se: «Ay ga ni ŋwaaray, ma kaa iri ma furo Yebusancey birno wo ra ka kani.»

¹²Aga ta isand ütles temale: 'Me ei pöördu mitte võõraste linna, kes pole Iisraeli laste hulgast, vaid läheme edasi Gibeasse!'

¹² Amma koyo ne a se: «Iri si kamba ka furo mebaraw birni fo ra, kaŋ manti Israyla izey wane no, amma iri ga bisa ka koy Jibeya.»

¹³Ja ta ütles oma teenrile: 'Tule, et jõuaksime ühte neist paikadest ja saaksime ööbida Gibeas või Raamas!'

¹³ A ne mo nga bannya se: «Ma kaa, iri ma maan nangey wo afo. Iri ma zumbu Jibeya ra, wala Rama.»

¹⁴Siis nad läksid sealt mööda ja käisid edasi ning päike loojus, kui nad olid Benjaminile kuuluva Gibea ligidal.

¹⁴ I binde bisa ka ngey diraw te. Wayna mo kaŋ i gaa waato kaŋ i maan Jibeya, Benyamin wano.

¹⁵Ja nad põikasid sinna, et minna Gibeasse öömajale; ta tuli ja jäi linna turule, sest ei olnud kedagi, kes oleks neid võtnud oma kotta öömajale.

¹⁵ I kamba mo, zama ngey ma furo ka zumbu Jibeya. Kaŋ i furo, i goro ganda birno batama ra, zama boro kulu mana i zumandi nga windo ra.

¹⁶Aga vaata, õhtul tuli üks vana mees väljalt töölt; see mees oli Efraimi mäestikust ja elas võõrana Gibeas; selle paiga mehed olid aga benjaminlased.

¹⁶ Kala alboro zeeno fo go, a kaa ka fun nga fari goy do wiciri kambu. Bora din mo, Ifraymu tondey laabo ra boro no, day a goono ga goro Jibeya. Amma nango din borey Benyamin dumiyaŋ no.

¹⁷Ja tõstes oma silmad üles ning nähes teekäijat meest linna turul, ütles vana mees: 'Kuhu sa lähed ja kust sa tuled?'

¹⁷ Kal a na nga boŋ sambu ka guna. A di naarukwa din birno batama ra. Alboro zeena ne a se: «Man no ni goono ga koy, man no ni fun mo?»

¹⁸Ja ta vastas temale: 'Me oleme teel Petlemmast Juudamaalt Efraimi mäestiku ääremaile, sest ma olen sealt; ma käisin Petlemmas Juudamaal ja olen minemas Issanda koja poole; aga keegi ei võta mind oma kotta.

¹⁸ A ne albora se: «Iri goono ga naaru no. Iri fun Baytlahami-Yahudiya, ga daŋandi ka koy Ifraymu tondey laabu banda. Noodin no ay go da goray. Ay koy Baytlahami-Yahudiya. Sohõ ay goono ga koy Rabbi windo nango do. Ay mana du mo boro kaŋ g'ay zumandi nga windo ra.

¹⁹Meie eeslite jaoks on niihästi õlgi kui toitu, nõndasamuti on mul ka leiba ja veini; su teenijal ja poisil, kes on koos su sulasega, ei puudu midagi.'

¹⁹ A go mo, kwaari go no, d'iri farkayey ŋwaari. Buuru da duvan* mo go no in d'ay wahayo se, da arwaso wo mo kaŋ go iri, ni bannyey banda se. Iri mana jaŋ hay kulu.»

²⁰Siis ütles vana mees: 'Rahu olgu sulle! Igatahes on mul olemas kõik, mis sul on vaja, ära ainult jää ööseks turule!'

²⁰ Alboro zeena binde ne: «Wa kubayni, kulu nda yaadin. Hay kulu kaŋ ni ga laami, ay jaraw no, amma ma si zumbu neewo batama ra.»

²¹Ja ta viis tema oma kotta ning segas eeslitele toitu; ja nad pesid oma jalgu ning sõid ja jõid.

²¹ A kand'a nga windo ra. A na farkayey no ŋwaari. I na ngey cey nyun ka ŋwa ka haŋ.

²²Aga kui nende südamed olid rõõmsad, vaata, siis piirasid linna mehed, kõlvatud mehed, koja ümber, tagusid ukse pihta ja rääkisid vanale mehele, koja omanikule, öeldes: 'Too välja see mees, kes tuli su kotta, ja me pruugime teda!'

²² I goono ga maa ndunnya kaani yaadin, kala birno boro yaamo fooyaŋ go, i kaa. I na windo windi ka daŋ game, i goono ga windi meyo kar. I soobay ka salaŋ da windikoyo, alboro zeena din. I ne: «Ma fatta da bora din kaŋ furo ni windo ra, zama iri ma margu nd'a.»

²³Siis läks mees, koja omanik, välja nende juurde ja ütles neile: 'Ei, mu vennad, ärge tehke kurja, sellepärast et see mees tuli mu kotta! Ärge tehke niisugust jäledust!

²³ Nga din, bora, windikoyo fatta ka koy i do. A ne i se: «Abada, ay nya-izey, ay g'araŋ ŋwaaray, wa si goy laalo te ya-cine. Za kaŋ boro wo go, a kaa ay windo do, wa si saamotaray goy woodin te.

²⁴Vaata, siin on mu neitsilik tütar ja selle mehe liignaine! Ma toon nemad välja, magatage neid ja talitage nendega, nagu teie silmis hea on! Aga selle mehega ärge tehke seda jäledust!'

²⁴ Ay ize wandiyo neeya, da bora wahayo mo, ngey no ay ga kande araŋ se sohõ. Araŋ m'i sara ka te i se hay kulu kaŋ kaan araŋ se. Amma alboro wo kaa ay fuwo ra, araŋ ma si saamotaray zunubo din te.»

²⁵Ent mehed ei tahtnud teda kuulata; siis haaras mees oma liignaise ja viis ta õue nende juurde; nad ühtisid naisega ja tarvitasid tema kallal vägivalda kogu öö kuni hommikuni, ja lasksid tal minna, kui hakkas koitma.

²⁵ Amma borey din wangu ka maa a sanno. Bora binde, yawo din na nga wahayo di k'a kaa taray i se. I margu nd'a, i hanna k'a hasara kala mo bo. Waato kaŋ mo ga ba ka bo, i na waybora taŋ.

²⁶Ja naine tuli hommiku koites ning langes selle mehe koja ukse ette, kus ta isand oli, jäädes sinna, kuni läks valgeks.

²⁶ Waato din gaa, susubay da hinay, waybora kaa ka kaŋ bora fu meyo gaa, nango kaŋ a koyo go. A go noodin kala batama hanan.

²⁷Kui tema isand hommikul tõusis ja avas koja uksed ja tuli välja, et minna oma teekonnale, vaata, siis lamas naine, tema liignaine, koja ukse ees ja ta käed olid läve peal.

²⁷ A koyo tun susuba ka fu meyo fiti. A fatta zama nga ma nga dirawo te. Kala waybora go, wahayo din kaŋ ganda fu meyo gaa. A kambey mo go fu meyo kutijo gaa.

²⁸Ta ütles naisele: 'Tõuse ja lähme!' Aga too ei vastanud. Siis tõstis mees ta eesli selga, võttis kätte ja läks koju.

²⁸ Albora binde ne a se: «Tun! iri ma soobay ka dira.» Amma tuyaŋ si no. Kala bora n'a sambu k'a dake nga farka boŋ. Bora binde tun ka koy nga kwaara.

²⁹Ja kui ta jõudis oma kotta, siis võttis ta noa, haaras oma liignaise ja lõikas tema luid-liikmeid mööda kaheteistkümneks tükiks ning läkitas need Iisraeli kõigisse paigusse.

²⁹ Waato kaŋ a to nga kwaara, a na zaama sambu ka nga wahayo dumbu ka fay dabey gaa, kal a to baa way cindi hinka. A n'i donton i ma koy Israyla kunda kulu do.

³⁰Ja igaüks, kes seda nägi, ütles: 'Midagi niisugust ei ole sündinud ega nähtud alates sellest ajast, kui Iisraeli lapsed tulid Egiptusemaalt, kuni tänapäevani. Mõelge sellele, pidage nõu ja kõnelge!'

³⁰ A ciya binde, boro kulu kaŋ di a kal a ma ne: «I mana goy woone dumi te baa ce fo. I mana di a mo, za han kaŋ hane Israyla izey fun Misira laabo ra ka kaa sohõ. Araŋ ma lasaabu ka saaware ka ci haŋ kaŋ go araŋ biney ra.»