¹Ja kui Jeesus jõudis Jeerikosse, läks ta sealt läbi.

¹ Yesu furo Yeriko ka gana a ra.

²Ja vaata, seal oli mees, Sakkeus nimi; see oli tölnerite ülem, ja ta oli rikas.

² Guna mo, alboro fo go no kaŋ se i ga ne Zaaku. Jangal tayaŋ koy fo no, arzakante mo no koyne.

³Sakkeus püüdis näha saada, milline neist on Jeesus, aga see ei õnnestunud rahvahulga pärast, sest ta oli lühikest kasvu.

³ A goono ga ceeci nga ma di Yesu wo, boro kaŋ no. Day a mana du fondo borey marga baayaŋ sabbay se, zama nga wo idunguriyo no.

⁴Siis ta jooksis ettepoole ja ronis mooruspuu otsa, et teda näha, sest Jeesus pidi sealtkaudu minema.

⁴ Kal a zuru ka koy jina ka kaaru durmi nya fo boŋ, zama nga ma du ka di Yesu kaŋ goono ga fonda din gana.

⁵Ja kui Jeesus sinna paika jõudis, vaatas ta üles ja ütles temale: 'Sakkeus, tule kiiresti maha, sest täna pean ma jääma sinu kotta!'

⁵ Waato kaŋ Yesu to noodin, a guna beene ka ne a se: «Zaaku, ma waasu ka zumbu, zama hunkuna a ga tilas ay ma zumbu ni kwaara.»

⁶Ja Sakkeus tuli kiiresti maha ja võttis Jeesuse rõõmuga vastu.

⁶ A waasu ka zumbu. A na Yesu kubayni nda farhã.

⁷Ja seda nähes nurisesid kõik: 'Tema on patuse mehe juurde öömajale läinud!'

⁷ Waato kaŋ borey di woodin, i kulu jance ka ne: «A furo ka zumbu zunubikooni fo kwaara.»

⁸Sakkeus ütles aga Issanda ette astudes: 'Vaata, Issand, poole oma varandusest annan ma vaestele, ja kui ma olen kelleltki midagi välja pressinud, siis ma annan neljakordselt tagasi.'

⁸ Amma Zaaku kay ka ne Rabbi se: «Rabbi, guna, ay arzaka farso, ay g'a no talkey se. D'ay na hay fo kom boro kulu gaa mo, ay g'a yeti a se sorro taaci.»

⁹Aga Jeesus ütles talle: 'Täna on sellele kojale tulnud pääste, sest ka tema on Aabrahami poeg.

⁹ Yesu ne a se: «Hunkuna faaba kaa windo wo ra, za kaŋ nga din ya Ibrahim ize no.

¹⁰Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.'

¹⁰ Boro Izo kaa no zama nga ma haŋ kaŋ daray ceeci k'a faaba.»

¹¹Aga neile, kes teda kuulasid, rääkis Jeesus veel ühe tähendamissõna, sest ta oli Jeruusalemma lähedal ja nemad arvasid, et Jumala riik otsekohe ilmsiks saab.

¹¹ Waato kaŋ i goono ga maa hayey din, Yesu tonton ka misa fo ci i se, zama nga ga maan Urusalima, ngey mo go ga tammahã hala Irikoy koytara ga bangay sahãadin-sahãadin.

¹²Ta ütles siis: 'Üks kõrgest soost inimene reisis kaugele maale, et omandada kuningriik ja siis pöörduda tagasi.

¹² Woodin sabbay se Yesu ne: «Bonkooni banda fo koy laabu fo ra kaŋ ga mooru, zama nga ma du koytaray ka ye ka kaa.

¹³Ning ta kutsus kümme oma sulastest ja andis neile kümme naela raha ja ütles neile: 'Kaubelge, kuni ma tagasi tulen!'

¹³ A na nga tam way ce, k'i no mina way. A ne i se: ‹Araŋ ma soobay ka daymi te hal ay ga ye ka kaa.›

¹⁴Aga ta alamad vihkasid teda ja läkitasid saadikud talle järele ütlema: 'Meie ei taha, et tema meie üle kuningana valitseks.'

¹⁴ Amma a laabu borey wang'a. A dirawo banda i donton a gaa ka ne: ‹Iri si yadda hala bora din m'iri may.›

¹⁵Ja see sündis, kui ta tagasi tuli, olles saanud selle riigi, et ta käskis enese juurde kutsuda need sulased, kellele ta oli raha andnud, et saada teada, kui palju kasu keegi kaubeldes oli saanud.

¹⁵ A go no mo, waato kaŋ a ye ka kaa, kaŋ a jin ka du koytara, kal a ne i ma tamey kaŋ se nga na nooro no din ce, zama nga ma du ka bay riiba kaŋ dumi no i te daymo ra.

¹⁶Siis tuli esimene ja ütles: 'Isand, sinu nael on kümme naela kasu toonud.'

¹⁶ Sintina kaa a jine ka ne: ‹Ay jine bora, ni mina du mina way.›

¹⁷Ja tema ütles sellele: 'Tubli, sa hea sulane! Et sa oled olnud ustav kõige pisemas, seepärast olgu sul meelevald kümne linna üle.'

¹⁷ Koyo ne a se: ‹A boori! Ni ya tam hanno no! Za kaŋ hari kayna ra ni na naanay cabe, ni ma may kwaara way boŋ.›

¹⁸Ja teine tuli ja ütles: 'Isand, sinu nael on viis naela kasu toonud.'

¹⁸ Ihinkanta kaa a jine ka ne: ‹Ay jine bora, ni mina du mina gu.›

¹⁹Tema ütles sellelegi: 'Ja sina ole viie linna üle!'

¹⁹ A ne nga mo se: ‹Ni ma may kwaara gu boŋ.›

²⁰Ja veel teine tuli ja ütles: 'Isand, vaata, siin on sinu nael, mida ma olen alles hoidnud higirätikus,

²⁰ Afa mo kaa ka ne: ‹Ay jine bora, ni mina neeya, kaŋ ay jisi ni se diko ra.

²¹sest ma kartsin sind: sa oled vali mees, sa võtad, mida sa ei ole paigale pannud, ja lõikad, mida sa ei ole külvanud.'

²¹ Zama ay humburu nin, zama ni ya boro no kaŋ cine ga gaabu. Ni ga sambu hari kaŋ ni mana jisi, ni ga wi mo hari kaŋ ni mana duma.›

²²Tema ütles talle: 'Sinu enda suu läbi ma mõistan su süüdi, sa halb sulane! Eks sa teadnud, et ma olen vali mees: võtan, mida ma ei ole paigale pannud, ja lõikan, mida ma ei ole külvanud?

²² Koyo ne a se: ‹Ni me sanno boŋ no ay ga ciiti ni se, nin, tam laalo! Manti ni bay kaŋ ay ya boro no kaŋ cine ga gaabu? Ay ga sambu hari kaŋ ay mana jisi, ay ga wi mo hari kaŋ ay mana duma.

²³Mispärast sa ei ole siis andnud mu raha panka? Küll ma siis oleksin selle tagasi tulles kasuga kätte nõudnud.'

²³ Ifo se binde ni mana ay nooro talfi barmaykoy gaa? Ay mo, waati kaŋ ay kaa, ay g'a ceeci, nga nda nga riiba.›

²⁴Ja ta ütles juuresseisjaile: 'Võtke nael tema käest ära ja andke sellele, kellel on kümme naela!'

²⁴ A ne ngey kaŋ yaŋ ga kay noodin se: ‹Wa mina kaŋ go a se din ta k'a no bora kaŋ gonda iway se.›

²⁵Ja nemad ütlesid talle: 'Isand, tal on kümme naela!'

²⁵ I ne a se: ‹Iri jine bora, a gonda iway.›

²⁶'Ma ütlen teile, igaühele, kellel on, antakse, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära ka see, mis tal on.

²⁶ Ay ga ne araŋ se: ‹Boro kulu kaŋ gonda, nga se no i ga no. Amma boro kaŋ sinda, i ga ta a gaa baa haŋ kaŋ a gonda.

²⁷Aga need mu vaenlased, kes ei tahtnud, et ma nende üle kuningas oleksin, tooge siia ja lööge nad maha minu ees!''

²⁷ Amma ay ibarey kaŋ si ba ay ma koytaray ŋwa ngey boŋ wo, wa kand'ey neewo k'i wi ay jine.› »

²⁸Ja kui Jeesus seda oli rääkinud, läks ta edasi Jeruusalemma poole.

²⁸ Waato kaŋ Yesu na woodin ci, a koy jina ka ziji ka to Urusalima.

²⁹Ja see sündis, kui ta jõudis Betfage ja Betaania lähedale mäe juurde, mida hüütakse Õlimäeks, et ta läkitas kaks jüngritest,

²⁹ A go no mo, waato kaŋ a maan Baytfaji nda Baytaniya kawyey, tondo do kaŋ se i ga ne Zeytun*, kala Yesu na nga talibi hinka donton.

³⁰öeldes: 'Minge vastaskülla, kuhu jõudes te leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole istunud kunagi ükski inimene. Päästke see lahti ja tooge siia!

³⁰ A ne: «Wa koy kwaara kaŋ go araŋ jine din ra. D'araŋ furo, araŋ ga di farkay binj'ize fo goono ga haw, kaŋ boro kulu man'a kaaru jina. Araŋ m'a feeri ka kand'a.

³¹Ja kui keegi peaks teilt küsima: 'Miks te ta lahti päästate?', siis öelge: 'Issand vajab teda.''

³¹ Da boro fo n'araŋ hã ka ne: ‹Ifo se no araŋ g'a feeri?› kal araŋ ma ne: ‹Zama Rabbi no gond'a muraadu.› »

³²Läkitatud aga läksid ja leidsid kõik, just nagu Jeesus neile oli öelnud.

³² Ngey mo kaŋ a donton, waato kaŋ i koy, i gar mate kaŋ a ci ngey se din.

³³Aga kui nad sälu lahti päästsid, ütlesid selle omanikud neile: 'Miks te sälu lahti päästate?'

³³ I goono ga farkay binj'izo feeri, kal a koyey ne i se: «Ifo se no araŋ ga farkay binj'izo feeri?»

³⁴Nemad ütlesid: 'Issand vajab teda.'

³⁴ I ne: «Rabbi no gond'a muraadu.»

³⁵Ja nad tõid selle Jeesuse juurde, heitsid oma rõivad sälu peale ning panid Jeesuse tema selga istuma.

³⁵ I kand'a Yesu do ka ngey taafey daaru farkay binj'izo boŋ ka Yesu kaarandi a boŋ.

³⁶Aga kui ta hakkas liikuma, laotasid nad oma rõivad tee peale.

³⁶ Kaŋ a go fonda ra ga koy, i na ngey bankaaray daaru fonda ra.

³⁷Aga kui Jeesus juba sinna lähedale sai, kus minnakse Õlimäelt alla, hakkas kogu jüngrite hulk rõõmustades valju häälega Jumalat kiitma kõigi vägevate tegude pärast, mida nad olid näinud:

³⁷ A goono ga maan kwaara ka to Zeytun tondo gangara gaa, kala talibey marga kulu sintin ka farhã ka Irikoy kuku nda jinde beeri, dabari goyey kulu kaŋ yaŋ i di sabbay se.

³⁸'Õnnistatud olgu, kes tuleb, kuningas Issanda nimel! Rahu taevas ja kirkus kõrgustes!'

³⁸ I goono ga ne: «Albarkante no Bonkoono kaŋ goono ga kaa Rabbi maa ra!» «Laakal kanay go beena ra, darza mo beene hala beene!»

³⁹Ja mõned variserid rahva hulgast ütlesid Jeesusele: 'Õpetaja, hoiata oma jüngreid!'

³⁹ Farisi fonda boro fooyaŋ mo kaŋ go borey marga game ra ne Yesu se: «Alfa, ma deeni ni talibey gaa.»

⁴⁰Ta vastas: 'Ma ütlen teile, kui need vaikiksid, peaksid kivid hakkama kisendama!'

⁴⁰ A tu ka ne: «Ay ga ne araŋ se: da woone yaŋ dangay, tondey ga kuuwa.»

⁴¹Ja kui Jeesus lähedale jõudis, nuttis ta linna nähes tema pärast:

⁴¹ Kaŋ Yesu kaa ka maan hal a di kwaara, kal a hẽ a boŋ

⁴²'Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja! Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus.

⁴² ka ne: «Da day ni bay zaari woone ra, ni bumbo, hari kaŋ ga tabbat baani se! Amma sohõ i n'i tugu ni se.

⁴³Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja ahistavad sind igalt poolt

⁴³ Zama jirbiyaŋ ga kaa ni gaa kaŋ ni ibarey ga wongu bambu kuuku cina ka ni daŋ bindi, ka ni kankam kuray kulu haray.

⁴⁴ja lõhuvad su maani maha, ja su lapsed sinu sees, ega jäta kivi kivi peale, seepärast et sa ei ole ära tundnud oma soosinguaega.'

⁴⁴ I ga ni zeeri hala ganda, nin da ni izey ni bindo ra. Ni do i si naŋ baa tondi fo ma cindi tondi fo boŋ, zama ni mana ni kunfa alwaato bay.»

⁴⁵Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama müüjaid,

⁴⁵ A furo Irikoy windo ra ka sintin ka neerakoy kaa taray.

⁴⁶öeldes neile: 'Kirjutatud on: Minu koda peab olema palvekoda, aga teie olete teinud ta röövlikoopaks.'

⁴⁶ A goono ga ne i se: «I hantum ka ne: ‹Ay windo ga ciya adduwa windi.› amma araŋ n'a bare ka ciya ‹zayyaŋ guusu›.»

⁴⁷Ja Jeesus oli päevast päeva õpetamas pühakojas. Aga ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust teda hukata, samuti ülikud,

⁴⁷ Han kulu Yesu goono ga borey dondonandi Irikoy windo ra. Amma alfaga beerey da asariya dondonandikoy da jama arkusey ceeci mate kaŋ ngey ga te k'a halaci nd'a.

⁴⁸ent nad ei leidnud, mida teha, sest kogu rahvas rippus Jeesuse küljes teda kuulates.

⁴⁸ Amma i mana du haŋ kaŋ i ga te, zama borey kulu go ga lamb'a gaa ka hangan a se.