¹Ja kogu nende hulk tõusis püsti ning viis Jeesuse Pilaatuse juurde.

¹ Kala i jama kulu tun ka kond'a Bilatos* jine.

²Ja nad hakkasid tema peale kaebama: 'Me oleme leidnud, et tema ahvatleb meie rahvast eksiteele. Ta keelab anda keisrile pearaha ja väidab enda kuningas Messia olevat.'

² I sintin k'a kalima ka ne: «Iri na boro wo gar a goono g'iri borey darandi. A ga wangu i ma jangal bana Kaysar* se, ga ne nga ya Almasihu no, bonkooni fo.»

³Pilaatus küsis Jeesuselt: 'Kas sina oled juutide kuningas?' Tema lausus talle vastates: 'Need on sinu sõnad.'

³ Bilatos n'a hã ka ne: «Ni ya Yahudancey bonkoono no?» A tu a se ka ne: «Mate kaŋ ni ci no.»

⁴Pilaatus ütles ülempreestritele ja rahvahulgale: 'Ma ei leia sellel inimesel mingit süüd.'

⁴ Bilatos ne alfaga beerey da borey marga se: «Ay mana di taali kulu bora din do.»

⁵Nemad aga ajasid peale, üteldes: 'Tema ässitab rahvast, õpetades rahvast kogu Juudamaal, alates Galileast kuni siiani.'

⁵ Amma i tonton k'a kankam ka ne: «A goono ga jama zukku ka dondonandiyaŋ te Yahudiya* kulu ra. A sintin za Galili* kal a kaa ne.»

⁶Seda kuuldes küsis Pilaatus, kas see inimene on galilealane.

⁶ Kaŋ Bilatos maa woodin, a hã hala bora din ya Galili boro no.

⁷Ja kui ta sai teada, et Jeesus on Heroodese meelevalla alt, saatis ta tema Heroodese juurde, kes ka ise oli neil päevil Jeruusalemmas.

⁷ Kaŋ a bay Hirodus* koytara ra no a goro, kal a na Yesu samba Hirodus do, kaŋ nga mo go Urusalima jirbey din ra.

⁸Aga Heroodes sai Jeesust nähes väga rõõmsaks, sest ta oli juba ammugi tahtnud teda näha, kuna ta oli temast kuulnud; samuti lootis ta näha mõnda imetähte, mida ta teeb.

⁸ Hirodus binde, kaŋ a di Yesu, a farhã gumo, zama za gayyaŋ a ga ba nga ma di a, zama a maa a baaru. A na beeje daŋ mo nga ma di a do alaama fo.

⁹Ta küsitles teda paljudes asjades, aga Jeesus ei vastanud talle midagi.

⁹ A soobay ka Yesu hã da sanni boobo, amma a mana tu a se da hay kulu.

¹⁰Ent ülempreestrid ja kirjatundjad seisid seal juures ja kaebasid ägedalt ta peale.

¹⁰ Alfaga beerey da asariya dondonandikoy mo kay k'a kalima nda futay gumo.

¹¹Kui siis ka Heroodes oma sõduritega oli teda halvustanud ja teotanud, heitis ta talle ülle särava rõiva ja saatis tagasi Pilaatuse juurde.

¹¹ Hirodus da nga soojey mo na Yesu kayna k'a hahaara. I na bankaaray kaŋ ga nyaale daŋ a gaa ka ye k'a samba Bilatos do.

¹²Aga selsamal päeval said Pilaatus ja Heroodes omavahel sõpradeks, kuna enne seda olid nad olnud teineteisega vaenus.

¹² Hano din hane mo no Hirodus da Bilatos te corotaray da care, zama za doŋ ibaretaray go i game ra.

¹³Pilaatus aga kutsus kokku ülempreestrid ja ülemad ja rahva

¹³ Bilatos mo na alfaga beerey da jine borey da jama ce k'i margu.

¹⁴ning ütles neile: 'Te olete toonud minu juurde selle inimese otsekui rahva ässitaja, ja vaata, mina ei ole teie ees teda üle kuulates leidnud sellel inimesel ühtegi süüd, mida teie tema peale kaebate.

¹⁴ A ne i se: «Araŋ kand'ay se boro wo sanda boro kaŋ ga jama darandi. Guna mo, araŋ jine ay n'a hã ka gosi. Ay mana di taali hari kulu bora din gaa, hayey din ra kaŋ yaŋ araŋ goono g'a kalima nd'a.

¹⁵Kuid ühtegi süüd ei ole leidnud ka Heroodes, sest ta on tema saatnud tagasi meie juurde. Ja vaata, ta ei ole teinud midagi, mis vääriks surma.

¹⁵ Wala baa Hirodus mo, zama a n'a yeti iri do. Guna mo, a mana hay kulu te kaŋ to buuyaŋ.

¹⁶Mina siis karistan teda ja lasen ta vabaks.'

¹⁶ Ay binde g'a barzu k'a taŋ.»

¹⁷[Aga ta oli kohustatud neile pühadeks ühe vangi vabaks laskma.]

¹⁷ Zama tilas no a ma kas'ize fo taŋ i se bato*g* waate.

¹⁸Aga rahvahulk karjus ja hüüdis: 'Hukka ta ära! Lase meile vabaks Barabas!'

¹⁸ Amma i kulu na jinde sambu care banda ka kuuwa ka ne: «Ma boro wo wi, ka Barabbas taŋ iri se.»

¹⁹Too oli linnas sündinud mässu ja mõrva pärast vangi heidetud.

¹⁹ (Barabbas wo boro fo no kaŋ i daŋ kaso ra murteyaŋ fo da boro-wiyaŋ kaŋ te kwaara ra sabbay se.)

²⁰Aga Pilaatus pöördus taas nende poole, tahtes vabaks lasta Jeesust.

²⁰ Za kaŋ a ga ba nga ma Yesu taŋ, Bilatos ye ka salaŋ i se.

²¹Kuid nemad karjusid vastu: 'Löö risti, löö ta risti!'

²¹ Amma i soobay ka kuuwa ka ne: «A kanji*! A kanji!»

²²Tema aga ütles neile kolmandat korda: 'Kuidas nii, mis ta siis halba on teinud? Ma ei ole temast leidnud ühtegi surmasüüd. Mina siis karistan teda ja lasen ta vabaks.'

²² Sorro hinzanta Bilatos ne i se: «Ifo se? Hari laalo woofo no a te? Ay mana di buuyaŋ fondo a gaa. Ay g'a barzu k'a taŋ.»

²³Nemad aga ajasid peale suure häälega nõudes, et Jeesus löödaks risti, ja nende kisa võttis võimust.

²³ Amma i di ka kaati nda jinde beeri yaŋ, i goono g'a ŋwaaray da gaabi i m'a kanji. Hala i jindey du hini.

²⁴Ja Pilaatus otsustas, et sünniks nende nõudmist mööda:

²⁴ Bilatos binde na ciiti dumbu ka ne i ma te haŋ kaŋ jama ŋwaaray.

²⁵ta laskis vabaks selle, kes mässamise ja mõrva pärast oli heidetud vangi, aga selle, keda nemad palusid, Jeesuse, andis ta nende meelevalla kätte.

²⁵ Bora kaŋ i daŋ kaso ra murteyaŋ da boro-wiyaŋ se, kaŋ borey ŋwaaray, a n'a taŋ, amma a na Yesu no i miila boŋ.

²⁶Kuid teda ära viies said nad kätte kellegi Siimona Küreenest, kes oli maalt linna tulemas, ja panid risti tema selga, et ta kannaks seda Jeesuse järel.

²⁶ Alwaato kaŋ i goono ga kond'a, i na boro fo di kaŋ maa Siman, Kayrawa kwaara boro no, kaŋ goono ga fun saajo ra. I na kanjiyaŋ bundo dak'a boŋ, a m'a jare Yesu banda.

²⁷Ent Jeesusega käis kaasas suur hulk rahvast ja naisi, kes endale vastu rindu lüües teda itkesid.

²⁷ Borey marga bambata n'a gana, da wayboroyaŋ mo kaŋ goono ga hẽ ka baray a sabbay se.

²⁸Jeesus aga ütles nende poole pöördudes: 'Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast, nutke pigem iseendi ja oma laste pärast,

²⁸ Amma Yesu bare i gaa ka ne: «Urusalima wayborey, araŋ ma si hẽ ay sabbay se, amma araŋ ma hẽ araŋ bumbey sabbay se, d'araŋ izey mo se.

²⁹sest vaata, päevad tulevad, mil öeldakse: Õndsad on sigimatud, ja ihud, mis ei ole ilmale kandnud, ja rinnad, mis ei ole imetanud!

²⁹ Zama guna, jirbey ga kaa kaŋ i ra i ga ne: ‹Albarkanteyaŋ no wayguney: gundey kaŋ mana hay ce fo, da mo fafey kaŋ i mana naanu ce fo.›

³⁰Siis hakatakse ütlema mägedele: Langege meie peale! ja küngastele: Katke meid!

³⁰ Jirbey din ra i ga sintin ka ne tondi kuukey se: ‹Wa kaŋ iri boŋ!› I ma ne tudey mo se: ‹W'iri daabu!›

³¹Sest kui seda tehakse toore puuga, mis sünnib siis kuivaga?'

³¹ Zama nd'i goono ga hayey wo te tuuri tayo ra, to, ifo no i ga te ikoga ra?»

³²Aga ka kaks muud kurjategijat viidi hukkamisele koos temaga.

³² I na zambante hinka waani sambu mo, zama i m'i wi Yesu banda.

³³Ja kui nad tulid sinna paika, mida hüütakse Pealuuks, siis nad lõid Jeesuse sinna risti, samuti kurjategijad - ühe temast paremale, teise vasemale.

³³ Waato kaŋ i to nango kaŋ se i ga ne Boŋ Kurubu, i na Yesu kanji* noodin, nga nda zambantey din, afo a kambe ŋwaaro gaa, afa mo a kambe wow gaa.

³⁴[Aga Jeesus ütles: 'Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!'] Aga nad heitsid liisku tema rõivaid jagades.

³⁴ Kala Yesu ne: «Baaba, m'i yaafa, zama i si bay hari kaŋ no i goono ga te.» I na kurne te Yesu bankaarayey boŋ k'i fay-fay ngey nda care game ra.

³⁵Ja rahvas oli jäänud seisma ja teda vaatama. Aga ülemadki irvitasid Jeesuse üle: 'Teisi on ta päästnud, päästku iseennast, kui ta on see äravalitu, Jumala Messias!'

³⁵ Borey goono ga kay k'a fonnay. Bonkooney n'a hahaara ka ne: «A na boro fooyaŋ faaba. Da woone ya Irikoy wane Almasihu no, a suubananta mo, a ma nga boŋ faaba me.»

³⁶Ja ka sõdurid teotasid teda, astudes ta juurde, tuues talle äädikat

³⁶ Soojey mo n'a hahaara ka maan a gaa ka hari mooro salle a se.

³⁷ja öeldes: 'Kui sa oled juutide kuningas, päästa iseennast!'

³⁷ I ne: «Da nin no ga ti Yahudancey Bonkoono, ma ni boŋ faaba.»

³⁸Aga tema kohal oli ka tahvel: See on juutide kuningas.

³⁸ Hantum fo go a boŋo se beene kaŋ ne: BORO WOONE YA YAHUDANCEY BONKOONO NO.

³⁹Aga üks ristil rippuvaist kurjategijaist teotas Jeesust: 'Eks sa ole Messias? Päästa siis iseennast ja meid!'

³⁹ Afo zambantey kaŋ i kanji din game ra canda Yesu gaa ka ne: «Manti ni ya Almasihu no? To, ma ni boŋ faaba, d'iri mo.»

⁴⁰Aga teine sõitles teda: 'Karda ometi Jumalat, kuna sa oled sellesama karistuse all!

⁴⁰ Amma afa tu ka deen'a gaa ka ne: «Ni si humburu baa Irikoy, za kaŋ ni go ciiti fo ra a banda?

⁴¹Meie küll õigusega, sest me saame kätte, mis meie teod on väärt, aga tema ei ole teinud midagi sündmatut.'

⁴¹ Iri se, sikka si a ga hagu, zama iri goono g'iri goyey alhakko ta soosay. Amma boro wo mana te hari kulu kaŋ mana saba.»

⁴²Ja ta ütles: 'Jeesus, mõtle minu peale, kui sa tuled oma kuningriiki!'

⁴² A ne mo: «Ya Yesu, da ni furo ni koytara ra, ma fongu ay gaa.»

⁴³Ja Jeesus ütles talle: 'Tõesti, ma ütlen sulle, juba täna oled sa koos minuga paradiisis.'

⁴³ Nga mo ne a se: «Haciika ay ga ne ni se: hunkuna ni ga bara ay banda Paradiso* ra.»

⁴⁴Ja umbes keskpäeva paiku tuli pimedus üle terve maa kuni kella kolmeni peale lõunat,

⁴⁴ A to sohõ danga zaari guuru way cindi hinka cine. Kubay mo na laabo kulu daabu hala wiciri kambu guuru hinza.

⁴⁵sest päike pimenes. Aga templi vahevaip kärises keskelt lõhki.

⁴⁵ Wayna kaaro gaze, Irikoy* fuwo kosaray* taafa mo kottu ka fay ihinka bindo ra.

⁴⁶Ja Jeesus hüüdis valju häälega: 'Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!' Seda öeldes heitis ta hinge.

⁴⁶ Yesu ce nda jinde beeri ka ne: «Baaba, ni kambey ra no ay g'ay biya talfi!» Kaŋ a na woodin ci, a na nga fundo taŋ.

⁴⁷Aga juhtunut nähes andis väeülem Jumalale au, öeldes: 'See inimene oli tõesti õige!'

⁴⁷ Waato kaŋ sooje jine funa di hari kaŋ te, a na Irikoy beerandi ka ne: «Daahir no, boro wo ya boro adili no.»

⁴⁸Ja kogu rahvahulk, kes oli tulnud seda pealt vaatama, lõi sündivat nähes endale vastu rindu ja pöördus tagasi.

⁴⁸ Borey marga kaŋ margu mo zama ngey ma woodin gomdo, waato kaŋ i di hari kaŋ te, i ye kwaara, i goono ga ngey gandey di _bine saray sabbay se|_.

⁴⁹Aga kõik, kes Jeesust tundsid, olid jäänud seisma eemale, samuti naised, kes olid käinud temaga kaasas Galileamaalt alates, ja nad nägid seda.

⁴⁹ Yesu mo-ka-bayrayey kulu, da wayborey kaŋ n'a gana za Galili, i kay nangu mooro ka hayey din guna.

⁵⁰Ja vaata, Juuda linnast Arimaatiast pärit Joosepi-nimeline Suurkohtu nõunik, kes oli hea ja õiglane mees,

⁵⁰ Guna mo, boro fo go no kaŋ maa Yusufu, i diina marga arkusu fo no, boro hanno no, adilante mo.

⁵¹kes ei olnud leppinud nende otsuse ega teoga ja kes ootas Jumala riiki,

⁵¹ A mana yadda nd'i saawara nd'i te-goyey mo. Arimatiya kwaara boro no, kaŋ go Yahudiya laabo ra; a goono ga Irikoy koytara hangan.

⁵²läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu.

⁵² Boro wo kaa Bilatos* do ka Yesu gaahamo ŋwaaray.

⁵³Ja ta võttis selle maha, mähkis linasse ja asetas kaljusse raiutud hauda, kuhu polnud veel mitte kedagi maetud.

⁵³ A n'a zumandi k'a didiji nda lin* kasance k'a jisi saaray fo ra kaŋ i fansi tondo ra, nangu fo kaŋ boro kulu mana kani baa ce fo.

⁵⁴Ja see oli pühade valmistumispäev, ning hingamispäev oli algamas.

⁵⁴ Bato soolayaŋ zaaro hane no, asibti zaaro mo ga ba ka furo.

⁵⁵Aga naised, kes olid Jeesusega koos tulnud Galileast, läksid kaasa ja vaatasid hauakambrit ja seda, kuidas tema ihu sinna pandi.

⁵⁵ Wayborey kaŋ fun Galili Yesu banda mo gana banda ka di saara da mate kaŋ cine no i n'a gaahamo jisi nd'a.

⁵⁶Siis nad pöördusid tagasi ning panid valmis lõhnarohte ja mürri. Ja hingamispäeval puhkasid nad käsu järgi.

⁵⁶ I ye fu ka yaaziyaŋ nda waddiyaŋ soola. Asibto* hane mo i fulanzam, mate kaŋ asariya* ci.