¹Ja Jeesus tõusis ja tuli Juudamaa alale sinnapoole Jordanit. Ja ta juurde voolas kokku rahvast ja ta õpetas neid, nagu tal oli tavaks.

¹ Yesu tun noodin ka koy Yahudiya* laabo ra, Urdun* daŋanta haray. Borey marga bambata ye ka margu a do koyne. Nga mo ye k'i dondonandi mate kaŋ nga doona ka te.

²Ja Jeesuse juurde astus varisere, kes küsisid temalt teda kiusates: 'Kas mees tohib lahutada oma naisest?'

² Farisi* fonda borey mo kaa a do k'a hã ka ne: «A ga halal* no boro ma nga wande fay?» I goono g'a si no.

³Aga tema vastas neile: 'Mida Mooses teil käskis?'

³ Yesu tu ka ne: «Ifo no Musa n'araŋ lordi nd'a?»

⁴Nemad ütlesid: 'Mooses lubas kirjutada lahutustunnistuse, kui tahetakse naisest lahutada.'

⁴ I ne: «Musa yadda i ma hiijay fayyaŋ tira hantum, i m'a fay mo.»

⁵Jeesus ütles aga neile: 'Teie kõva südame pärast kirjutas ta teile selle käsu,

⁵ Amma Yesu ne i se: «Zama araŋ biney ga sandi se no a na lordo wo hantum araŋ se.

⁶aga loomise algul lõi Jumal inimese meheks ja naiseks.

⁶ Amma za takayaŋ sintina, Irikoy n'i te alboro nda wayboro.

⁷Seepärast jätab mees oma isa ja ema ja hoiab oma naise poole

⁷ ‹Woodin se no alboro ga nga baaba nda nga nya naŋ, ka naagu nga wando gaa,

⁸ja need kaks saavad üheks, nõnda et nad enam ei ole kaks, vaid üks liha.

⁸ i boro hinka mo ga ciya gaaham folloŋ.› Yaadin gaa, ngey wo manti ihinka no ne ka koy jina, amma gaaham folloŋ no.

⁹Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!'

⁹ Haŋ kaŋ Irikoy haw care gaa, boro ma s'a feeri.»

¹⁰Ja kodus hakkasid jüngrid taas temalt selle kohta küsima

¹⁰ Fuwo ra mo, talibey ye k'a hã sanno wo koyne.

¹¹ja Jeesus ütles neile: 'Kes iganes lahutab oma naisest ja võtab teise, rikub tollega abielu,

¹¹ A ne i se: «Boro kulu kaŋ ga nga wande fay k'afo hiiji, a go ga zina izeena gaa nooya.

¹²ja kui naine on lahutanud oma mehest ja läheb teisele, rikub ta abielu.'

¹² Wayboro mo, d'a na kurnyo fay k'afo hiiji, zina no nga mo go ga te.»

¹³Ja Jeesuse juurde toodi lapsi, et ta neid puudutaks. Ent jüngrid sõitlesid toojaid.

¹³ I kand'a se zanka kayna yaŋ koyne zama a m'i ham, amma talibey deeni i gaa.

¹⁴Aga Jeesus sai seda nähes pahaseks ja ta ütles neile: 'Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!

¹⁴ Waato kaŋ Yesu di woodin, a te bine ka ne i se: «Wa naŋ zanka kayney ma kaa ay do. Wa s'i ganji, zama woone yaŋ dumi no Irikoy koytara ga bara nd'a.

¹⁵Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.'

¹⁵ Haciika ay ga ci araŋ se: boro kulu kaŋ si Irikoy koytara ta sanda zanka kayna cine si furo a ra hal abada.»

¹⁶Ja ta kaisutas neid ja õnnistas neid, pannes käed nende peale.

¹⁶ A na zankey ganday ka nga kambey dake i boŋ, ka albarka daŋ i gaa.

¹⁷Ja kui Jeesus läks teele, jooksis keegi tema juurde ja küsis temalt ta ette põlvili heites: 'Hea Õpetaja, mis ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?'

¹⁷ Waato kaŋ Yesu dira ka koy fonda ra, boro fo kaa a do da zuray ka sombu a se. A na Yesu hã ka ne: «Alfa hanno, ifo no ay ga hima ka te hal ay ma du fundi hal abada ka tubu?»

¹⁸Jeesus aga ütles talle: 'Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks - Jumal.

¹⁸ Yesu ne a se: «Ifo se no ni ga ne ay se ihanno? Ihanno kulu si no kala afolloŋ, Irikoy hinne.

¹⁹Käske sa tead: ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära anna valetunnistust, ära peta, austa oma isa ja ema!'

¹⁹ To. Ni ga lordey* bay kaŋ ne: ‹Ni ma si boro wi, ni ma si zina, ni ma si zay, ni ma si tangari seeda te, ni ma si zamba, ni ma ni baaba nda ni nya beerandi.› »

²⁰Tema aga lausus talle: 'Õpetaja, seda kõike olen ma pidanud oma noorusest alates.'

²⁰ A ne Yesu se: «Alfa, woodin yaŋ kulu no ay gana ka haggoy d'ey za ay go arwasu.»

²¹Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: 'Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna vaestele, ja sul on aare taevas, ning tule järgne mulle!'

²¹ Yesu n'a guna nda baakasinay ka ne a se: «Hari folloŋ no ni jaŋ. Ma koy ka hay kulu kaŋ go ni se neera k'a zaban talkey se -- ni mo ga du arzaka beena ra. Ma kaa mo k'ay gana.»

²²Noormees kurvastas nende sõnade pärast ja lahkus rõhutuna, sest ta oli suure varanduse omanik.

²² Amma waato kaŋ bora maa woodin, a moyduma hasara. A dira nda bine saray, zama arzakante no gumo.

²³Ja vaadanud ringi enda ümber, ütles Jeesus oma jüngritele: 'Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki!'

²³ Yesu mo na nga windanta guna ka ne nga talibey se: «Da cat no ngey kaŋ gonda arzaka ma furo Irikoy koytara ra!»

²⁴Aga jüngrid hämmastusid tema sõnade peale. Jeesus aga ütles neile uuesti: 'Lapsed, kui raske on minna Jumala riiki!

²⁴ Talibey dambara a sanno sabbay se. Yesu mo ye ka tu ka ne i se: «Ay zankey, a ga sandi sanda ifo cine ngey kaŋ yaŋ goono ga naanay arzaka gaa din se, i ma furo Irikoy koytara ra.

²⁵Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki!'

²⁵ A ga faala yo se a ma furo sana fune ra, da arzakante ma furo Irikoy koytara ra.»

²⁶Aga nemad hämmastusid üliväga ja ütlesid üksteisele: 'Ja kes siis võib pääseda?'

²⁶ I dambara gumo ka ne care se: «Yaadin gaa, may no ga hin ka du faaba?»

²⁷Jeesus ütles neile otsa vaadates: 'Inimeste käes on see võimatu, mitte aga Jumala käes, sest Jumala käes on kõik võimalik.'

²⁷ Yesu n'i guna ka ne i se: «I si hin ka woodin te borey do, amma Irikoy do manti yaadin no, zama Irikoy do hari kulu ga te.»

²⁸Peetrus hakkas talle rääkima: 'Vaata, meie oleme jätnud kõik maha ja järgnenud sulle!'

²⁸ Woodin banda Bitros sintin ka ne a se: «Guna me, iri na hay kulu naŋ ka ni gana.»

²⁹Jeesus lausus: 'Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on maha jätnud maja või vennad või õed või ema või isa või lapsed või põllud minu pärast ja evangeeliumi pärast

²⁹ Yesu ne: «Haciika ay ga ne araŋ se: boro kulu si no kaŋ na nga fu naŋ, wala nya-ize alborey, wala wayborey, wala nya, wala baaba, wala izeyaŋ, wala fariyaŋ, in da Baaru Hanna sabbay se,

³⁰ega saaks vastu nüüd, selsamal ajal sajavõrra maju ja vendi ja õdesid ja emasid ja lapsi ja põlde tagakiusamise kestelgi, ning tuleval ajastul igavest elu.

³⁰ kaŋ a si du riiba boobo sohõ zamana wo ra, fuyaŋ, da nya-ize alboroyaŋ, da waymeyaŋ, da nyayaŋ, da izeyaŋ, da fariyaŋ -- ka marga nda gurzugay. Zamana kaŋ ga kaa ra mo, a ga du fundi hal abada.

³¹Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.'

³¹ Amma boro boobo kaŋ ga ti sintina waney ga ye kokor banda, kokor banda waney mo ga ciya sintina.»

³²Aga nad olid minemas teel üles Jeruusalemma ja Jeesus käis nende ees, ja nad olid ehmunud, aga kaasaminejad kartsid. Ja võttes need kaksteist taas endaga, hakkas Jeesus neile rääkima, mis teda ees ootab:

³² I go no fonda ra ga koy Urusalima*. Yesu goono ga dira i jine. Talibey mo dambara. Ngey kaŋ yaŋ goono g'a banda gana mo humburu. Yesu ye ka iway cindi hinka din ye kambu fo ka soobay ka ci i se haŋ kaŋ ga du nga.

³³'Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte

³³ A ne i se: «Wa guna, iri goono ga koy Urusalima. I ga Boro Izo nooyandi alfaga beerey da asariya dondonandikoy se. I ga buuyaŋ ciiti te a se k'a nooyandi dumi cindey se.

³⁴ning need teotavad teda ja sülitavad ta peale ja piitsutavad teda ja tapavad ta ära ning kolme päeva pärast tõuseb ta üles.'

³⁴ Ngey mo g'a hahaara ka tufa a gaa k'a barzu k'a wi mo. Jirbi hinza banda mo a ga ye ka tun.»

³⁵Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes astusid Jeesuse juurde ja ütlesid talle: 'Õpetaja, me tahame, et sa meile teeksid, mida me iganes palume.'

³⁵ Yakuba nda Yohanna, Zabadi izey maan Yesu do ka ne a se: «Alfa, iri ga ba ni ma te iri se haŋ kaŋ iri ga ŋwaaray ni gaa.»

³⁶Jeesus küsis: 'Mida te tahate, et ma teile teeksin?'

³⁶ A ne i se: «Ifo no araŋ ga ba ay ma te araŋ se?»

³⁷Nemad ütlesid talle: 'Luba meile, et me istuksime sinu kirkuses üks sinu paremal ja teine sinu pahemal käel!'

³⁷ I ne a se: «Ma yadda iri se iri ma goro afo ni kambe ŋwaaro gaa, afa ni kambe wow gaa ni darza ra.»

³⁸Jeesus ütles neile: 'Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida mina joon, või saada ristitud selle ristimisega, millega mind ristitakse?'

³⁸ Amma Yesu ne i se: «Araŋ si bay haŋ kaŋ no araŋ goono ga ŋwaaray. Araŋ ga hin k'ay haŋyaŋ haro dumi haŋ no? I ma te araŋ se baptisma nda baptisma kaŋ dumi i ga te ay se, wala?»

³⁹Nemad ütlesid talle: 'Võime küll!' Jeesus aga ütles neile: 'Küllap te joote karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse ristimisega, millega mind ristitakse,

³⁹ I ne a se: «Iri ga hin.» Amma Yesu ne i se: «Daahir no, haro kaŋ ay go ga haŋ, araŋ mo g'a haŋ. Baptisma kaŋ i go ga te ay se mo, nga no i ga te araŋ se.

⁴⁰kuid istumist mu paremal või pahemal käel ei ole minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud.'

⁴⁰ Amma ay kambe ŋwaaro d'ay kambe wow gaa gora, manti ay wane no hala y'a no, amma a ga ciya ngey din wane kaŋ se i n'a soola.»

⁴¹Ja kui need kümme sellest kuulsid, said nad pahaseks Jaakobuse ja Johannese peale.

⁴¹ Waato kaŋ boro waya maa sanney din, i sintin ka dukur Yakuba nda Yohanna se.

⁴²Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: 'Te teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejateks, peremehetsevad nende üle ja nende suured meelevallatsevad nende kallal.

⁴² Yesu n'i ce nga do ka ne i se: «Araŋ ga bay kaŋ ngey wo kaŋ i g'i lasaabu i ga dabari dumi cindey boŋ ga hin futay cabe i se. Dabarikooney mo ga dabari cabe i se.

⁴³Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija,

⁴³ Amma manti yaadin no a ga ciya araŋ do. Amma boro kaŋ ga ba nga ma ciya ibeeri araŋ game ra, a ga ciya araŋ se zanka.

⁴⁴ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane,

⁴⁴ Boro kulu kaŋ ga ba nga ma ciya jine boro araŋ game ra, a ga ciya araŋ kulu se bannya.

⁴⁵sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!'

⁴⁵ Zama baa Boro Izo mana kaa i ma nga saajaw, amma zama nga din ma borey saajaw, a ma nga fundo no mo fansa hari boro boobo nangu ra.»

⁴⁶Ja nad tulid Jeerikosse. Ja kui Jeesus ja ta jüngrid koos üsna suure rahvahulgaga Jeerikost välja läksid, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus, Timeuse poeg.

⁴⁶ I kaa Yeriko kwaara. Waato kaŋ Yesu goono ga fatta Yeriko, nga nda nga talibey nda borey marga bambata, danaw fo kaŋ a maa ga ti Bartimawus, Timawus ize goono ga goro fonda me gaa ka bar kar.

⁴⁷Ja kui see kuulis, et Jeesus Naatsaretlane on seal, hakkas ta karjuma: 'Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

⁴⁷ Waato kaŋ a maa i ne Yesu, Nazara bora no go ga bisa, kal a soobay ka nga jinda sambu ka ne: «Ya Yesu, Dawda Izo, ma bakar ay se!»

⁴⁸Ja paljud sõitlesid teda, et ta vaikiks, tema aga karjus veelgi enam: 'Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

⁴⁸ Boro boobo deen'a gaa ka ne a ma dangay, amma a na nga jinda sambu gumo ka ne: «Ya Dawda Izo, ma bakar ay se!»

⁴⁹Ja Jeesus ütles seisatades: 'Kutsuge ta siia!' Ja nad kutsusid pimedat: 'Ole julge, tõuse üles, tema kutsub sind!'

⁴⁹ Yesu mo kay ka ne: «W'a ce.» I na danawo ce ka ne a se: «Ni bina ma kaan. Tun, a goono ga ni ce.»

⁵⁰Pime viskas kuue seljast, hüppas püsti ja tuli Jeesuse juurde.

⁵⁰ Nga mo, a na nga kwaayo furu, ka sar ka kaa Yesu do.

⁵¹Ja Jeesus päris temalt: 'Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?' Aga pime ütles talle: 'Rabbuuni, et ma jälle näeksin!'

⁵¹ Yesu ne a se: «Ifo no ni ga ba ay ma te ni se?» Danawo ne a se: «Alfa, ay ma du ka di koyne.»

⁵²Ja Jeesus ütles talle: 'Mine, sinu usk on su päästnud!' Ja kohe nägi ta jälle ning läks Jeesusega teele kaasa.

⁵² Yesu ne a se: «Ma ni diraw te. Ni cimbeero* na ni no baani.»

⁵³ Sahãadin-sahãadin a ye ka di ka Yesu gana fonda ra.