1Ja kui nad pühakojast lahkusid, ütles üks ta jüngreid talle: 'Õpetaja, ennäe, missugused kivid ja missugused hooned!'
1 Waato kaŋ Yesu goono ga fatta Irikoy windo ra, kal a talibi fo ne a se: «Alfa, guna tondey da cinarey kaŋ dumi go ne.»
2Ja Jeesus ütles talle: 'Kas sa pead silmas neid suuri hooneid? Ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!'
2 Yesu mo ne a se: «Ni goono ga di cinari bambatey wo? Haciika, tondi fo si cindi tondi fo boŋ kaŋ i s'a zeeri.»
3Ja kui Jeesus istus Õlimäel pühakoja vastas, küsisid Peetrus ja Jaakobus ja Johannes ja Andreas temalt omavahel olles:
3 Waato kaŋ Yesu goono ga goro Zeytun* tondo boŋ, Irikoy windo go a se jine, kala Bitros da Yakuba nda Yohanna da Andarawos n'a hã labu gaa ka ne:
4'Ütle meile, millal see kõik tuleb ja mis on tunnustäheks, kui kõik see hakkab täituma?'
4 «Ma ci iri se, waatifo no hayey din ga te? Alaama woofo no ga te waati kaŋ hayey din ga ba ka to?»
5Aga Jeesus hakkas neile rääkima: 'Vaadake, et keegi teid ei eksitaks!
5 Yesu mo sintin ka salaŋ i se ka ne: «Wa haggoy boro kulu ma si araŋ darandi.
6Paljud tulevad minu nimel, öeldes: 'Mina olengi see!' ja eksitavad paljusid.
6 Zama boro boobo ga kaa k'ay ma sambu ka ne: ‹Ay no ga ti nga.› I ga boro boobo darandi mo.
7Aga kui te kuulete sõdadest ja sõjasõnumeid, ärge ehmuge: see kõik peab sündima, kuid veel ei ole lõpp käes.
7 Waati kaŋ araŋ maa wongu baaru nda wongu ruubuyaŋ mo, araŋ laakaley ma si tun, zama tilas no kala hayey din ma jin ka te, amma bananta mana to jina.
8Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu, paiguti on maavärinaid ja näljahäda - need on sünnitusvalude algus.
8 Zama dumi ga tun dumi gaa, mayray mo ga tun mayray gaa, laabu zinjiyaŋ da haray ga te nangu waani-waani ra. Amma woodin yaŋ kulu taabi sintin yaŋ no jina.
9Aga teie vaadake iseennast: minu pärast antakse teid ülemkohtute kätte ja teid pekstakse sünagoogides ning seatakse maavalitsejate ja kuningate ette, tunnistuseks neile.
9 Amma araŋ ma haggoy da araŋ boŋ. I g'araŋ nooyandi marga ciiti borey se, Yahudance diina marga fuwey ra mo i g'araŋ barzu. Araŋ ga kay laabu koyey da bonkooni beerey jine ay sabbay se mo, zama araŋ ma ciya i se seedayaŋ.
10Ja kõigile rahvaile peab enne kuulutatama evangeeliumi.
10 Tilas mo kal i ma Baaru Hanna waazu ndunnya dumi kulu se jina.
11Ja kui teid viiakse ja antakse valitsejate kätte, ärge muretsege ette, mida rääkida, vaid rääkige seda, mida iganes teile antakse sel tunnil, sest teie pole kõnelejad, vaid Püha Vaim.
11 Waati kaŋ i g'araŋ candi k'araŋ nooyandi i se, araŋ laakal ma si tun da sanni kaŋ araŋ ga ci, amma hari kulu me kaŋ i g'araŋ no saaya din ra, woodin no araŋ ga ci. Zama manti araŋ no ga salaŋ bo, amma Biya Hanno no.
12Ja vend annab surma venna ja isa lapse ja lapsed tõusevad vanemate vastu ja lasevad nad surmata
12 Nya ize ga nga nya izo no i m'a wi, baaba mo ga nga izo no. Izey mo ga murte hayrey gaa k'i daŋ kambe i m'i wi se.
13ja teie saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast. Aga kes peab vastu lõpuni, see pääseb.
13 Araŋ ga ciya konnari hari mo ndunnya dumey kulu do ay maa sabbay se, amma boro kaŋ ga hin suuru hala bananta, nga no ga du faaba.
14Aga kui te näete hävituse koletist seisvat seal, kus see ei tohiks seista - lugeja mõtelgu sellele! -, siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedesse,
14 Amma waati kaŋ araŋ ga di ‹fanta hari laala kaŋ ga kazaamandi,› goono ga kay nangu kaŋ a si hima (cawkwa ma faham), waato gaa borey kaŋ yaŋ go Yahudiya* ra ma zuru ka koy tondi kuukey ra.
15ja kes on katusel, ärgu tulgu alla ega mingu oma majast midagi võtma,
15 Boro kaŋ go fu boŋ ma si zumbu ka furo fu ra ka hay fo sambu nga fuwo ra.
16ja kes on väljal, ärgu pöördugu tagasi võtma oma kuube!
16 Boro kaŋ go fari ra mo ma si ye banda ka nga taafe sambu.
17Aga häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil päevil!
17 Amma kaari ngey kaŋ gonda gunde, da ngey mo kaŋ go ga naanandi jirbey din ra!
18Aga palvetage, et see ei juhtuks talvel,
18 Araŋ ma te adduwa haya din ma si te jaw waate ra.
19sest need on ahistuse päevad, milliseid pole olnud loomise algusest, mille Jumal on loonud, kuni praeguse ajani, ega tulegi enam.
19 Zama jirbey din ra gurzugay ga te kaŋ dumi mana bay ka te za takayaŋ sintina kaŋ Irikoy taka ka kaa hunkuna. A si ye ka te mo, abada.
20Ja kui Issand ei oleks nende päevade arvu kahandanud, siis ei pääseks ükski, kuid valitute pärast, keda tema on ära valinud, on ta kahandanud neid päevi.
20 Da manti kaŋ Irikoy na jirbey din dunguriyandi, doŋ fundikooni kulu si no kaŋ ga du faaba. Amma suubanantey kaŋ a suuban sabbay se, a ga jirbey din gazandi.
21Ja kui siis keegi ütleb teile: 'Ennäe, Kristus on siin! Ennäe, seal!', ärge uskuge,
21 Waato din da boro fo ga ne araŋ se: ‹Wa guna, Almasihu neeya!› wala: ‹Wa guna nga nooya yongo!› araŋ ma s'a cimandi.
22sest tõuseb valekristusi ja valeprohveteid ja need pakuvad tunnustähti ja imetähti, et kui võimalik, eksitada ka valituid.
22 Zama almasihu, tangari wane yaŋ, da tangari annabiyaŋ ga tun. I ga alaamayaŋ da dambara hariyaŋ cabe hala, nda haŋ kaŋ ga hin ka te no, doŋ i ga baa suubanantey darandi.
23Aga teie vaadake: mina olen teile kõik ette öelnud!
23 Amma araŋ ma haggoy. Wa guna, ay jin ka hay kulu ci araŋ se.
24Kuid neil päevil pärast seda ahistust pimeneb päike ja kuu ei anna oma kuma
24 Amma jirbey din ra, kankamo din banda, ‹Wayna ga te kubay, hando si kaari koyne,
25ning tähed on taevast kukkumas ja taeva vägesid kõigutatakse.
25 handariyayzey ga fun beena gaa ka kaŋ, beene dabarey mo ga zinji.›
26Ja siis nähakse Inimese Poega tulevat pilvedes suure väe ja kirkusega.
26 Gaa no i ga di Boro Izo go kaa beene burey ra da dabari bambata nda darza mo.
27Ja siis ta läkitab inglid ja kogub kokku oma valitud neljast tuulest, maa äärest taeva ääreni.
27 Waato gaa a ga malaykey donton ka nga suubanantey margu i ma fun ndunnya haw taaca do haray, za ndunnya me ka koy hala beena me.
28Ent viigipuust õppige võrdumit: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal -
28 Jeejay nya gaa araŋ ma misa wo dondon. Waati kaŋ a kambey jin ka zay, a goono ga kobto kaa mo, araŋ ga bay day kaŋ kaydiya maan nooya.
29nõnda ka teie, kui te näete seda kõike sündivat, tundke ära, et tema on lähedal, ukse taga.
29 Yaadin no araŋ mo, waati kaŋ araŋ ga di hayey din go ga sintin, araŋ ma bay kaŋ Boro Izo maanu, hala a to fu meyo gaa zaati.
30Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, enne kui kõik see on sündinud.
30 Haciika ay ga ne araŋ se, dumo wo si ban, kala day hayey din kulu ma te.
31Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi!
31 Beene da ganda ga tuusu, amma ay sanney wo si tuusu.
32Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei inglidki taevas ega Poeg, ainult Isa üksi.
32 Amma zaaro din, wala saaya din sanno, boro kulu s'i bay, baa beene malaykey, wala Izo mo, kala Baabo hinne.
33Vaadake ette, valvake, sest teie ei tea, millal see aeg on käes!
33 Araŋ ma haggoy, araŋ ma batu, araŋ ma te adduwa, zama araŋ si bay waati kaŋ alwaato ga to.
34Nii nagu inimene, kes reisis võõrsile ja jättis oma maja, andes sulastele meelevalla, igaühele tema töö, ja uksehoidjal käskides valvata,
34 A ga hima sanda mate kaŋ cine boro kaŋ ga koy yawtaray laabu fo ra ka fay da nga windo, a na dabari no nga bannyey se, boro kulu nda nga goyo. A na windi me batukwa mo lordi ka ne a ma batu.
35nõnda valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul,
35 Araŋ ma batu fa, zama araŋ si bay saaya kaŋ windikoyo ga kaa, hala wiciri kambu wala cin bindi, wala goroŋo cayaŋ waate, wala susubay.
36et ta äkitselt tulles ei leiaks teid magamas.
36 A ma si kaa jirsi boŋ ka araŋ gar araŋ goono ga kani.
37Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake!'
37 Hari kaŋ ay goono ga ci araŋ se, ay goono g'a ci boro kulu se: araŋ ma batu!»