1Jeesus hakkas taas õpetama järve ääres. Ja tema juurde kogunes väga suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ja istuma järvel. Ja kogu rahvahulk oli järve rannal
1 Yesu ye ka sintin ka dondonandi teeko me gaa. Borey marga bambata margu a do kal a to naŋ kaŋ a furo hi ra ka goro teeko boŋ. Borey mo go jabo boŋ teeko me gaa.
2ning ta õpetas neid palju tähendamissõnadega. Ja ta ütles neile oma õpetuses:
2 A n'i dondonandi hari boobo nda misayaŋ. A dondonandiyaŋo ra a go ga ne i se:
3'Kuulake! Vaata, külvaja läks välja külvama.
3 «Wa maa: dum'izey sayko fo fatta ka koy dum'izey sayyaŋ.
4Ja külvamisel juhtus, et osa seemet pudenes tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle.
4 Waato kaŋ a go dum'izey sayyaŋo gaa, gurayze fooyaŋ kaŋ fonda jarga, curey mo kaa k'i ŋwa.
5Ja osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda,
5 Afooyaŋ mo kaŋ tondi batama boŋ, nangu kaŋ sinda laabu boobo. Sahãadin-sahãadin i fun, zama laabo si baa.
6ent kui päike tõusis, siis see närtsis ja kuivas ära, sest sel ei olnud juurt.
6 Waato kaŋ wayna fatta, wayna n'i kukure zama i sinda kaaji hanno, hal i koogu.
7Ja osa seemet kukkus ohakate sekka, ning ohakad tõusid ja lämmatasid selle ning see ei andnud vilja.
7 Afooyaŋ kaŋ karjey ra. Karjey mo fun ka beeri k'i koote hal i mana hay.
8Ja osa kukkus heasse mulda ja andis sirgudes ja kasvades vilja ning kandis kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.'
8 Afooyaŋ mo kaŋ laabu hanno ra. I beeri gumo ka tonton hal i hay, afooyaŋ no waranza, afooyaŋ waydu, afooyaŋ mo zangu.»
9Ja ta ütles: 'Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!'
9 Yesu ne: «Boro kaŋ gonda hanga kaŋ ga maa, a ma maa!»
10Kui Jeesus jäi koos kaheteistkümne jüngri ja mõne teisega omaette, küsisid need temalt seletust nende tähendamissõnade kohta.
10 Waato kaŋ a go nga hinne, a windanta borey da iway cindi hinka din n'a hã misey din.
11Ja ta ütles neile: 'Teie kätte on antud Jumala riigi saladus, aga neile väljasolijaile ilmneb kõik tähendamissõnades,
11 A ne i se: «I n'araŋ no araŋ ma Irikoy koytara gundey* bay. Amma ngey kaŋ go taray, i ga hay kulu ci i se nda misayaŋ.
12et nad vaadates vaataksid ega näeks ja kuuldes kuuleksid ega mõistaks, et nad ei pöörduks ega antaks neile andeks.'
12 Zama ‹gunayaŋ ra i ma di, amma i ma si fayanka. Maayaŋ ra mo i ma maa, amma i ma si faham. Da manti yaadin no i ga bare _ay do|_ hal i ma du yaafayaŋ.› »
13Ja Jeesus ütles neile: 'Teie ei tea isegi selle tähendamissõna tähendust, ja kuidas te siis võiksite mõista mis tahes muud tähendamissõna?
13 Yesu ne i se: «Araŋ mana faham da misa wo no? Mate no araŋ ga te ka faham da misey kulu?
14Külvaja külvab sõna.
14 To! Dum'izey saykwa goono ga Irikoy Sanno say.
15Teeäärsed on need, kuhu külvatakse sõna, ja kui nad vaid kuulevad, tuleb kohe saatan ja võtab ära neisse külvatud sõna.
15 Woone yaŋ ga ti fonda jarga waney: nangu kulu kaŋ i ga sanno say-say, hal i maa mo, sahãadin-sahãadin Saytan* ga kaa ka sanno kaŋ i say i ra din kom.
16Ja nõndasamuti on sellega, mis kivisele maale külvati: need on, kes sõna kuuldes võtavad selle kohe rõõmuga vastu,
16 Yaadin mo no wo kaŋ yaŋ i say tondi batama ra neeya: ngey kaŋ yaŋ d'i maa sanno, sahãadin-sahãadin i g'a ta da farhã,
17ent neil pole enestel juurt, vaid nad on heitlikud; kui neid siis sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, loobuvad nad kohe.
17 amma i sinda kaaji ngey ra. I si gay mo, amma da taabi wala gurzugay tun sanno sabbay se, sahãadin-sahãadin i ga mulay.
18Ja teised on need, mis ohakate sekka külvati: need on sellised, kes sõna küll kuulevad,
18 Cindey kaŋ i say karjey ra, ngey ga ti borey kaŋ ga maa sanno,
19ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja lämmatavad sõna ära ning see jääb viljatuks.
19 amma zamana wo karhã, da arzaka halliyaŋ, da canse waani-waani kaŋ ga furo ga sanno koote, hal a ma jaŋ ka te albarka.
20Ja kes heasse mulda külvati, on need, kes sõna kuulevad ja omaks võtavad ja vilja kannavad kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.'
20 Wo kaŋ yaŋ i say laabu hanno ra mo neeya: ngey kaŋ go ga maa sanno k'a ta. I ga izey hay waranza, da waydu da zangu.»
21Ja Jeesus ütles neile: 'Kas lamp tuuakse tuppa selleks, et seda panna vaka või voodi alla? Eks ikka selleks, et see pandaks lambijalale?!
21 A ne i se: «I ga fitilla diyandi k'a daabu nda cilla, wala i m'a daŋ daari cire? Manti i g'a dake taablo boŋ no?
22Sest kõik peidetu on olemas vaid avalikuks saamiseks, kõik varjulepandu vaid päevavalgele tulemiseks.
22 Zama hay kulu si no tugante kaŋ i s'a bangandi. Hay kulu mo si kaŋ go gundu ra kaŋ i s'a kaa taray kwaaray.
23Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!'
23 Boro kulu kaŋ gonda hanga kaŋ ga maa, a ma maa!»
24Ja Jeesus ütles neile: 'Pange tähele, mida te kuulete! Mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile, ja teile lisatakse veel juurde,
24 A ne i se mo: «Araŋ ma haggoy da haŋ kaŋ araŋ goono ga maa! Zama neesijo kaŋ araŋ ga neesi nd'a din, nga no i ga neesi nd'a araŋ se, i ga tonton a gaa araŋ se zaati.
25sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.'
25 Zama boro kaŋ gonda, nga se no i ga no. Boro kaŋ sinda mo, baa haŋ kaŋ go a se din, i g'a ta a gaa.»
26Ja Jeesus ütles: 'Nõnda on Jumala riik: nagu inimene viskab seemne maa peale
26 A ne i se: «Yaadin no Irikoy koytara ga bara sanda boro kaŋ ga gurayzey say laabo ra.
27ning heidab magama ja ärkab üles öösel ja päeval, ning seeme tärkab ja loob pea, nõnda et inimene ei tea, kuidas.
27 A ma kani ka tun cin da zaari. Gurayzey mo ma fun ka beeri, amma nga din si bay mate kaŋ woodin ga bara nd'a.
28Maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, seejärel päid, seejärel täit nisutera pea sees.
28 Laabu bumbo ga albarka no nga boŋ se, sintinay kobto, woodin banda jeeno, waato gaa gure ninante jeeno ra.
29Aga niipea kui vili on küps, saadab ta sirbi, sest lõikusaeg on käes.'
29 Waato kaŋ izey nin mo, sahãadin-sahãadin a ga zaama daŋ ka wi, zama heemaro to.»
30Ja Jeesus ütles: 'Millega võiksime võrrelda Jumala riiki või millise tähendamissõnaga teda kujutaksime?
30 A ne mo: «Mate no iri ga Irikoy koytara himandi nd'a? Misa fo dumi no iri g'a deede nd'a?
31Sinepiivakesega, mis on, kui see külvatakse maha, väiksem kõigist seemneist maa peal.
31 A ga hima sanda mutard* ize cine no. Nga mo waato kaŋ i g'a duma laabo ra, baa kaŋ a ga kayna ka bisa gurayzey kulu kaŋ go ndunnya ra,
32Ent kui see on külvatud, siis see sirgub ja kasvab suuremaks kõigist taimedest aias ja ajab suured oksad, nii et taeva linnud võivad teha pesa selle varjus.'
32 kulu nda yaadin, d'i n'a duma a ga beeri ka bisa tuuri ize kulu. A ga kambe bambata yaŋ te hala beene curey ga hin ka zumbu a biyo ra.»
33Ja Jeesus rääkis Jumala sõna paljude selliste tähendamissõnadega, kuivõrd nad suutsid kuulata,
33 Woodin dumi boobo boŋ no Yesu salaŋ i se da misayaŋ, i maayaŋey hina me boŋ.
34aga ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile. Kuid omavahel olles seletas ta oma jüngreile kõik ära.
34 Amma da manti nda misa, a mana salaŋ i se. Amma d'i ye labu gaa, a ga hay kulu feeri nga talibey se.
35Ja samal päeval õhtu jõudes ütles Jeesus neile: 'Sõitkem vastaskaldale!'
35 Zaaro din ra, waato kaŋ wiciri kambo to, Yesu ne nga talibey se: «Iri ma teeko daŋandi ka koy ya-haray kambo gaa.»
36Ja jüngrid lasksid rahvahulgal minna ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu ta paadis oli; ka teisi paate oli temaga.
36 I na borey marga naŋ. Talibey mo n'a sambu ka kond'a ngey banda hiyo ra. Hi fooyaŋ mo go i banda koyne.
37Ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii et paat juba täitus veest.
37 Hari haw bambata fo tun ka hari bondayey kar kala hiyo ra, hala hiyo goono ga to mo.
38Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas, ja nad äratasid ta üles ja ütlesid talle: 'Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?'
38 Yesu bumbo go hiyo ra banda, a goono ga kani furkange boŋ. I n'a tunandi ka ne: «Alfa, ni baa si nda iri ma halaci no?»
39Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: 'Jää vakka, ole vait!' Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks.
39 A tun ka deeni hawo gaa, ka ne teeko se: «Dangay ka kani!» Hawo kay, kal i kulu dangay ka kay, tak!
40Ja ta ütles neile: 'Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?'
40 A ne i se: «Ifo se no araŋ goono ga humburu? Mate no kaŋ araŋ sinda cimbeeri*?»
41Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: 'Kes tema küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?'
41 Ngey mo humburu gumo. I ne ngey nda cara se: «May no boro wo, hala baa haw nda teeko goono ga maa a sanney se?»