¹Siis on taevariik kümne neitsi sarnane, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu.

¹ Gaa no i ga beene koytara himandi sanda wandiyo way kaŋ yaŋ na ngey fitillayaŋ sambu ka koy ka arhiiji kubay.

²Viis nendest olid rumalad ja viis arukad,

² I ra igu wo sinda laakal, amma igu fa din laakalkooniyaŋ no.

³rumalad võtsid küll oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli,

³ Zama ngey kaŋ sinda laakal din, saaya kaŋ i na ngey fitilley sambu, i mana ji sambu i banda.

⁴arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad.

⁴ Amma laakalkooney wo na ji sambu sintiliyaŋ ra, da fitilley ngey banda.

⁵Aga kui peigmees viibis, jäid nad kõik tukkuma ja uinusid magama.

⁵ Amma waato kaŋ arhiijo gay hal a ga kaa, jirbi n'i kulu di hal i kani.

⁶Aga keskööl kostis hüüd: 'Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!'

⁶ Amma cino farsi bindi, kal i maa cilili: ‹Wa guna, arhiijo neeya! Wa fatta k'a kubay!›

⁷Siis ärkasid kõik need neitsid ja seadsid korda oma lambid.

⁷ Alwaato din ra binde, wandiyey din kulu tun ka ngey fitilley hanse.

⁸Rumalad ütlesid arukatele: 'Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!'

⁸ Ngey kaŋ sinda laakal ne laakalkooney se: ‹W'iri no araŋ jiyey gaa, zama iri fitilley goono ga bu.›

⁹Aga arukad vastasid: 'Ei mingil juhul, sellest ei jätku meile ja teile! Minge pigem kaupmeeste juurde ja ostke enestele!'

⁹ Amma laakalkooney tu ka ne i se: ‹Hambara a si wasa in d'araŋ se. Wa koy neerakoy do ka day araŋ boŋ se.›

¹⁰Aga kui nad olid ostma läinud, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma, ja uks lukustati.

¹⁰ Waato kaŋ i koy daymo do, kal arhiijo kaa i banda. Borey kaŋ yaŋ go soolanteyaŋ furo arhiijo banda hiijay bato ra. I na windi meyo daabu mo.

¹¹Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: 'Isand, isand, ava meile!'

¹¹ Kokor banda wandiyo fey din mo kaa ka ne: ‹Rabbi, Rabbi, ma fiti iri se!›

¹²Aga tema vastas neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.'

¹² Amma a tu ka ne: ‹Haciika, ay ga ne araŋ se: ay s'araŋ bay.›

¹³Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!

¹³ Araŋ ma batu fa, zama araŋ si zaaro wala saaya bay!

¹⁴Sest sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte.

¹⁴ Zama a si hima kala boro kaŋ ga koy laabu fo. A na nga tamey ce ka nga arzaka talfi i gaa.

¹⁵Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile.

¹⁵ A na talent gu no afo se, afo mo se talent* hinka, afo mo talent fo. A n'i kulu no ngey hina me, gaa no a na nga diraw te.

¹⁶Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, ja kauples nendega ning sai teist viis.

¹⁶ Sahãadin-sahãadin nga kaŋ na iguwa din ta koy ka daymi te ka du igu fo koyne.

¹⁷Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde.

¹⁷ Yaadin no nga mo kaŋ na ihinka ta, nga mo du ihinka koyne.

¹⁸Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha.

¹⁸ Amma bora kaŋ n'afa ta din, a koy ka guusu fansi no laabo ra ka nga koyo nooro tugu.

¹⁹Pika aja pärast tuli nende sulaste isand koju ja nõudis neilt aru.

¹⁹ A go no, alwaati kuuku banda, kala tamey din koyo kaa. Nga nd'ey soobay ka lasaabu.

²⁰Siis astus ta ette see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele teist viis talenti ja ütles: 'Isand, sa andsid mulle viis talenti, ennäe, ma olen saanud teist viis talenti!'

²⁰ Bora kaŋ na talent guwa ta din kaa ka kande igu fo koyne ka ne: ‹Ay jine bora, guna, talent guwa kaŋ ni no ay se kande igu fo riiba.›

²¹Ta isand lausus talle: 'Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!'

²¹ A koyo ne a se: ‹A boori! Ni ya tam hanno no, naanaykoy mo. Ni na naanay cabe hari kayna yaŋ ra, ay ga ni daŋ hari boobo boŋ. Ma furo ni koyo farhãyaŋo ra.›

²²Ka kaks talenti saanu ütles ta ette astudes: 'Isand, sa andsid mulle kaks talenti, ennäe, ma olen saanud teist kaks talenti!'

²² Bora kaŋ na talent hinka ta din mo kaa ka ne: ‹Ay jine bora, talent hinka kaŋ ni no ay se kande ihinka fo riiba.›

²³Ta isand lausus talle: 'Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!'

²³ A koyo ne a se: ‹A boori! Ni ya tam hanno no, naanaykoy mo. Ni na naanay cabe hari kayna yaŋ ra, ay ga ni daŋ hari boobo boŋ. Ma furo ni koyo farhãyaŋo ra.›

²⁴Siis astus tema ette ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: 'Isand, ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud.

²⁴ Bora kaŋ na talent fa ta din mo kaa ka ne: ‹Ay jine bora, ay bay ni ya boro no kaŋ si bakar. Ni ga nangu kaŋ ni mana duma wi, nangu kaŋ ni mana say mo, ni ga hin ka margu.

²⁵Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!'

²⁵ Ay mo humburu. Ay koy ka ni taleŋo tugu laabo ra. Guna ni haro neeya.›

²⁶Tema isand aga vastas talle: 'Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud.

²⁶ Amma a koyo tu ka ne a se: ‹Ni ya tam laalo no, kaŋ ga hawfun mo! Ni bay kaŋ ay ga wi naŋ kaŋ manti ay k'a duma, ay ga margu mo naŋ kaŋ ay mana say.

²⁷Siis sa oleksid pidanud mu raha andma pankurite kätte, ja tulles ma oleksin saanud oma osa kätte vahekasuga.

²⁷ A ga hima doŋ ni ma kond'ay nooro barmaykoy do. D'ay kaa ay ga du a, nga nda nga riiba.

²⁸Võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti!

²⁸ Wa taleŋo din ta a gaa k'a no bora kaŋ gonda iway din se.

²⁹Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on.

²⁹ Zama boro kulu kaŋ gonda, nga se no i ga no, a ma du iboobo mo. Amma boro kaŋ sinda, baa haŋ kaŋ go a se din, i g'a ta a gaa.

³⁰Ja kõlbmatu sulane heitke välja kaugele pimedusse, seal on ulgumine ja hammaste kiristamine!'

³⁰ Tam yaamo wo mo, w'a catu taray kuba ra. Noodin no i ga hẽ ka hinjey kanji.›

³¹Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile

³¹ Amma waati kaŋ Boro Izo ga kaa nga beera ra, da malaykey kulu a banda, alwaati din no a ga goro nga darza karga boŋ.

³²ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest.

³² I ga ndunnya dumey kulu mo margu a jine. Nga no g'i kaa care ra, mate kaŋ cine kuruko ga hincin da feeji kaa care ra.

³³Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule käele.

³³ A ga feejey ye nga kambe ŋwaaro gaa, hinciney mo nga kambe wow gaa.

³⁴Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele: 'Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!

³⁴ Gaa no Koyo ga ne nga kambe ŋwaaro gaa waney se: ‹Araŋ wo ay Baabo albarkantey, wa kaa! Araŋ ma koytara kaŋ i soola araŋ se za ndunnya sinjiyaŋ tubu.

³⁵Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu,

³⁵ Zama ay maa haray, araŋ n'ay no ŋwaari. Ay maa jaw, araŋ n'ay no hari ya haŋ. Ay go yawtaray ra, araŋ n'ay zumandi araŋ do.

³⁶ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde.'

³⁶ Ay banji, araŋ n'ay bankaaray. Ay jante, araŋ n'ay kunfa. Ay go kasu ra, araŋ kaa ay do.›

³⁷Siis vastavad õiged talle: 'Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind?

³⁷ Gaa no adilantey ga tu ka ne a se: ‹Rabbi, waatifo no iri di nin da haray, iri na ni no ŋwaari? wala nda jaw, iri na ni no haŋyaŋ hari?

³⁸Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või alasti ja riietasime sind?

³⁸ Waatifo mo no iri di nin yawtaray ra, hal iri na ni zumandi? wala banji ra, hal iri na ni bankaaray?

³⁹Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?'

³⁹ Waatifo no iri di ni jante, wala ni go kasu ra, hala iri kaa ni do?›

⁴⁰Ja kuningas vastab neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.'

⁴⁰ Koyo mo ga tu ka ne i se: ‹Haciika, ay ga ne araŋ se: za kaŋ araŋ na woodin te ay nya-izey wo se, baa bora kaŋ ga kayna ka bisa ikulu, ay se no araŋ n'a te.›

⁴¹Siis ta ütleb ka vasakul käel olijatele: 'Minge ära minu juurest, te äraneetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele!

⁴¹ Gaa no a ga ne nga kambe wow haray waney se: ‹Wa fay d'ay, araŋ laalantey, ka koy furo danji kaŋ ga duumi ra, kaŋ i soola Iblisi nda nga malaykey se.

⁴²Sest mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa, mul oli janu ja te ei andnud mulle juua,

⁴² Zama ay maa haray, araŋ man'ay no ŋwaari. Ay maa jaw, araŋ man'ay no haŋyaŋ hari.

⁴³ma olin kodutu ja te ei võtnud mind vastu, ma olin alasti ja te ei riietanud mind, ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud mind vaatama.'

⁴³ Ay go yawtaray ra, araŋ man'ay zumandi, da banji ra mo, araŋ man'ay bankaaray. Ay jante, ay furo kasu mo, araŋ day man'ay kunfa.›

⁴⁴Siis vastavad ka need: 'Issand, millal me nägime sind näljasena või janusena või kodutuna või alasti või haigena või vangis ja ei ole sind teeninud?'

⁴⁴ Gaa no ngey mo ga tu ka ne: ‹Rabbi, waatifo no iri di nin da haray, wala da jaw, wala yawtaray ra, wala banji ra, wala nda jante, wala kasu ra, kaŋ iri mana ni saajaw?›

⁴⁵Siis ta vastab neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi.'

⁴⁵ Gaa no nga mo ga tu i se ka ne: ‹Haciika, ay ga ne araŋ se: za kaŋ araŋ mana woodin te bora kaŋ kayna nda ikulu afo se, ay se no araŋ man'a te.›

⁴⁶Ja need lähevad igavesse karistusse, õiged aga igavesse ellu.'

⁴⁶ Woodin yaŋ mo ga koy gurzugay kaŋ ga duumi bona ra, amma adilantey ga koy fundi hal abada ra.»