¹Aga kui Jeesus nägi rahvahulki, läks ta üles mäele ja istus sinna maha, ja kui jüngrid olid tema ümber kogunenud,

¹ Alwaato kaŋ Yesu di borey marga, a kaaru tondo boŋ. Kaŋ a goro binde, a talibey kaa a do.

²avas ta oma suu ja õpetas neid:

² A na nga me feeri k'i dondonandi ka ne:

³'Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.

³ «Albarkanteyaŋ no ngey kaŋ mana ngey boŋ lasaabu hala ngey to hay fo, Zama beene koytara ya i wane no.

⁴Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.

⁴ Albarkanteyaŋ no ngey kaŋ gonda bine saray, Zama i ga bakar i se.

⁵Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.

⁵ Albarkanteyaŋ no ngey kaŋ yaŋ ga lalabu, Zama i ga ndunnya tubu.

⁶Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.

⁶ Albarkanteyaŋ no ngey kaŋ yaŋ ga ba adilitaray sanda ŋwa da haŋ cine, zama i g'i kungandi.

⁷Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.

⁷ Albarkanteyaŋ no ngey kaŋ yaŋ ga suuji cabe, Zama i ga du suuji.

⁸Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.

⁸ Albarkanteyaŋ no ngey kaŋ yaŋ biney ga hanan, Zama i ga di Irikoy.

⁹Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.

⁹ Albarkanteyaŋ no sasabandikoy, Zama i ga ne i se Irikoy izeyaŋ.

¹⁰Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik.

¹⁰ Albarkanteyaŋ no ngey kaŋ yaŋ i g'i gurzugandi adilitaray sabbay se, zama beene koytara i wane no.

¹¹Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse.

¹¹ Albarkanteyaŋ no araŋ, waati kaŋ i g'araŋ wow, i g'araŋ gurzugandi, tangari boŋ mo i g'araŋ maa ce da izefututaray kulu dumi, ay wo sabbay se.

¹²Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid.

¹² Araŋ biney ma kaanu, araŋ ma farhã gumo, zama araŋ alhakku beero go beena ra. Zama yaadin cine no i na annabey kaŋ yaŋ n'araŋ jin din gurzugandi nd'a.

¹³Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata.

¹³ Araŋ no ga ti ndunnya ciiri, day da ciiri tar, ifo no i g'a hanse nd'a? Ne ka koy jine a sinda nafa kulu, kal i m'a furu, i m'a taamu borey ce taamey cire.

¹⁴Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas.

¹⁴ Araŋ no ga ti ndunnya annura. Kwaara kaŋ go tudu boŋ si tugu.

¹⁵Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele.

¹⁵ I si fitilla diyandi mo k'a daŋ cilla cire, kala taablo boŋ, hal a ma kaari borey kulu kaŋ yaŋ go fuwo ra se.

¹⁶Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas.

¹⁶ Yaadin no araŋ mo. Wa naŋ araŋ annura ma kaari borey jine, zama i ma di araŋ goy hanney, hal i m'araŋ Baabo kaŋ go beena ra beerandi.

¹⁷Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma.

¹⁷ Araŋ ma si tammahã hal ay kaa ka Tawretu* nda annabey sanney zeeri no bo. Ay mana kaa ay m'i zeeri se, amma ay m'i toonandi.

¹⁸Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud.

¹⁸ Cimi no ay go ga ci araŋ se: hala day beena nda ganda mana bisa, hay kulu no si daray Tawretu* ra, biir'ize folloŋ wala tomb'ize folloŋ, kala waati kaŋ hay kulu kubay.

¹⁹Seda, kes iganes nendest käskudest ka kõige pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige pisemaks taevariigis. Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis.

¹⁹ Boro kulu mo kaŋ ga lordi kaŋ kayna d'i kulu daaru ka borey dondonandi yaadin, i ga ne a se boro kaŋ bisa ikulu kaynayaŋ beene koytara ra. Amma boro kulu kaŋ g'i te, ka borey dondonandi nd'ey, i ga ne a se ibeeri beene koytara ra.

²⁰Sest ma ütlen teile: Kui teie õigus ei ole märksa suurem kui kirjatundjate ja variseride oma, siis te ei saa taevariiki!

²⁰ Zama ay ga ne araŋ se: d'araŋ adilitara mana bisa asariya* dondonandikoy da Farisi fonda borey wano, yaadin gaa araŋ si furo beene koytara ra, baa kayna.

²¹Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: Sa ei tohi tappa! ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla.

²¹ Araŋ maa i ne doŋ borey se: ‹Ni ma si boro wi. Boro kulu mo kaŋ na boro wi ga furo ciiti kataru ra.›

²²Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma venna peale vihastab, peab minema kohtu alla, kes aga oma vennale ütleb: 'Tola!', peab minema ülemkohtu alla, kes aga ütleb: 'Sina jäle!', peab minema tulepõrgusse.

²² Amma ay ga ne araŋ se: boro kulu kaŋ ga te bine nga nya-ize se, a koy ga furo Yahudancey arkusey marga kataru ra. Boro kulu kaŋ ga ne nga nya-izo se saamo, nga mo ga furo marga ciiti kataru ra. Boro kulu kaŋ ga ne: ‹Nin, boro yaamo!› nga mo ga furo danji* bango ra.

²³Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu,

²³ Da mo ni goono ga ni sarga* salle sargay teeyaŋo do, noodin mo ni fongu nin da ni nya-izo game ra gonda hay fo,

²⁴siis jäta oma and altari ette ja mine lepi esmalt ära oma vennaga ja alles siis tule ja too oma and!

²⁴ kala ni ma ni sarga naŋ noodin sargay teeyaŋo do. Ni ma koy, nin da ni nya-izo ma saba jina, waato gaa ni ma kaa ka ni sarga salle.

²⁵Ole varmalt järeleandlik oma vastasele, kuni sa oled temaga teel, et sinu vastane sind ei annaks kohtuniku kätte ja kohtunik kohtuteenri kätte ja sind ei heidetaks vangi!

²⁵ Nin da ni yanjekaaro ma saba nda waasi, za araŋ go fonda boŋ. Zama ni yanjekaaro ma si ni no alkaali se, alkaali mo ma ni daŋ nga doogari kambe ra, nga mo ma ni daŋ kasu.

²⁶Tõesti, ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne välja, kui oled tagasi maksnud viimsegi veeringu.

²⁶ Haciika ay ga ne ni se: ni si fatta noodin kala da ni n'a kulu bana, baa su* si cindi ni gaa.

²⁷Te olete kuulnud, et on öeldud: Sa ei tohi abielu rikkuda!

²⁷ Araŋ maa i ne: ‹Ni ma si zina.›

²⁸Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud.

²⁸ Amma ay ga ne araŋ se: boro kulu kaŋ na wayboro guna hal a n'a miila, a n'a zina nga bina ra nooya.

²⁹Kui aga su parem silm ajab sind patustama, siis kisu ta välja ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu keha heita põrgusse.

²⁹ Amma da ni kambe ŋwaari mwa ga ni to taali, m'a dagu k'a furu. Zama ni jare fo ma halaci, a bisa ni se i ma ni gaaham timmanta daŋ danji* bango ra.

³⁰Ja kui su parem käsi ajab sind patustama, siis raiu ta maha ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu kehal minna põrgusse.

³⁰ Da mo ni kambe ŋwaaro ga ni to taali, m'a dumbu k'a furu. Zama dambe ni gaaham jare fo ma halaci, d'i m'a timmanta kulu daŋ danji bango ra.

³¹Seaduses on öeldud: Mees, kes oma naise minema ajab, andku talle lahutuskiri!

³¹ I ne koyne: ‹Boro kulu kaŋ ga nga wande fay, kal a m'a no hiijay fayyaŋ tira.›

³²Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma naise muul põhjusel kui liiderdamise pärast minema ajab, teeb oma naisest abielurikkuja, ja kes iganes võtab minema aetud naise, rikub abielu.

³² Amma ay ga ne araŋ se: boro kulu kaŋ ga nga wande fay, da manti zina sabbay se no, kulu a n'a daŋ zina fonda ra nooya. Koyne, boro kulu kaŋ ga wayboro fayante hiiji, zina no a go ga te.

³³Veel olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: 'Sa ei tohi valet vanduda!' ja 'Issandale antud vandeid tuleb pidada!'

³³ Woodin banda, araŋ maa i ne doŋ borey se: ‹Ni ma si ze da tangari, amma kala ni ma ni zeyaŋo toonandi Rabbi se.›

³⁴Aga mina ütlen teile: Ärge vanduge üldse, ei taeva juures, sest see on Jumala troon,

³⁴ Amma ay ga ne araŋ se: araŋ ma si ze baa kayna. Hala beena boŋ zama Irikoy karga no,

³⁵ega maa juures, sest see on tema jalgealune järg, ega Jeruusalemma juures, sest see on suure Kuninga linn!

³⁵ wala ndunnya boŋ, zama a ce furkange no, wala mo da Urusalima, zama Hina-Kulu-Koyo kwaara no.

³⁶Ära vannu ka oma pea juures, sest ise ei saa sa ühtegi juuksekarva valgeks või mustaks teha!

³⁶ Ni ma si ze mo da ni boŋ, zama ni si hin ka baa ni gaa-hamni ize fo ye ibi wala ikwaaray.

³⁷Iga teie 'jah' olgu 'jah' ja iga 'ei' olgu 'ei', aga mis üle selle, see on kurjast.

³⁷ Amma wa naŋ araŋ sanney ma ciya: Oho, oho da hã'a, hã'a. Hay kulu mo kaŋ bisa yaadin, Ilaala* do no a fun.

³⁸Te olete kuulnud, et on öeldud: Silm silma ja hammas hamba vastu!

³⁸ Araŋ maa i ne: ‹Mo no ga mo bana, hinje no ga hinje bana.›

³⁹Aga mina ütlen teile: Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette!

³⁹ Amma ay ga ne araŋ se: wa si kay ka yanje nda boro laalo. Amma boro kulu kaŋ na ni saŋ ni kambe ŋwaari garba gaa, m'afa mo bare a se.

⁴⁰Ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ning võtta su särki - jäta talle ka kuub!

⁴⁰ Boro kaŋ ga ba nga ma konda nin ciiti do ka ni kwaay ta ni gaa, ma ni taafa mo taŋ a se.

⁴¹Ja kui keegi sunnib sind käima ühe miili, mine temaga kaks!

⁴¹ Boro kulu kaŋ ga ni tilasandi mo ni ma koy kilometar fo, ma koy a banda hala ihinka.

⁴²Anna sellele, kes sinult palub, ja ära pööra selga sellele, kes sinult tahab laenata!

⁴² Boro kaŋ na ni ŋwaaray mo, m'a no. Boro kaŋ ga ba nga ma garaw sambu ni gaa mo, ma si banda bare a se.

⁴³Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast!

⁴³ Araŋ maa i ne: ‹Ni ma ba ni gorokasin, day ni ma konna ni ibare.›

⁴⁴Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad,

⁴⁴ Amma ay ga ne araŋ se: araŋ ma ba araŋ ibarey. Araŋ ma gaara hanno te araŋ wowkoy se. Ngey kaŋ yaŋ ga wangu araŋ, araŋ ma te i se ihanno. Araŋ ma te adduwa araŋ taabandikoy se, kaŋ yaŋ goono g'araŋ gurzugandi,

⁴⁵et te saaksite oma taevase Isa lasteks - tema laseb ju oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale!

⁴⁵ zama araŋ ma ciya araŋ Baabo kaŋ go beena ra izeyaŋ. Zama a ga naŋ nga wayna ma fun boro hanney da boro laaley kulu se, a ga nga beene haro mo zumandi adilantey da ngey kaŋ yaŋ sinda adilitaray kulu se.

⁴⁶Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama?

⁴⁶ Zama nd'araŋ ga ba araŋ baakoy, yaadin gaa man gaa araŋ alhakko? Manti baa jangal taakoy mo ga woodin te?

⁴⁷Ja kui te üksnes vendi tervitate, mida erilist te siis teete? Eks paganadki tee sedasama?

⁴⁷ Wala mo, d'araŋ nya-izey hinne no araŋ ga fo, yaadin gaa ifo no araŋ te kaŋ bisa boro cindey? Manti baa dumi cindey kulu mo ga woodin te bo?

⁴⁸Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!

⁴⁸ Woodin sabbay se binde, wa ciya toonanteyaŋ sanda mate kaŋ araŋ Baabo kaŋ go beena ra ya toonante no.