¹Häda neile, kes kavatsevad nurjatust ja hauvad oma voodites kurje mõtteid, et neid hommiku koites täide saata, sest nende käes on võim.

¹ Kaari ngey kaŋ ga zamba dabarey kunsum, I ga laala soola mo ngey daarey boŋ. Da susuba to mo, i g'a te, Zama a go i kambey hino ra.

²Nad ihaldavad põlde ja haaravad need endile, kodasid, ja võtavad need ära; nad rõhuvad meest ja ta koda, igaühte ja ta pärisosa.

² I ga fariyaŋ bini, i g'i kom, Da windiyaŋ mo, hal i m'i ta. I ga boro nda nga windo kom, Oho, hala boro nda nga tubo.

³Sellepärast ütleb Issand nõnda: Vaata, selle suguvõsa vastu kavatsen ma õnnetust, millest te ei saa oma kaela välja kiskuda ega käia upsakalt püstipäi, sest aeg tuleb kuri.

³ Woodin yaŋ sabbay se no, yaa no Rabbi ci: A go, ay mo, ay ga masiiba soola almayaalo wo boŋ. Araŋ si hin mo k'araŋ boŋ kaa tibi. Araŋ si du ka dira ka boŋ jare beene koyne, Za kaŋ zamana woone ga ciya ilaalo.

⁴Sel päeval tehakse teist pilkealused ja lauldakse teie kohta kahetsuslaulu: 'Nüüd on see juhtunud,' öeldakse, 'nüüd me oleme hävitatud sootuks; ta on vahetanud ära mu rahvale kuuluva osa. Oh, ta eemaldab mu sealt, ta jagab meie põllud vangistajaile!'

⁴ Zaari woodin ra i ga misa te araŋ boŋ. I ma hẽ da hẽeni kaŋ ga bakarandi, i ma ne: «Iri halaci parkatak!» A n'ay borey baa barmay, Guna mate kaŋ a n'a sambu nd'a ay do. A n'iri farey wo fay ka zaban turantey se.

⁵Seepärast ei ole sul kedagi, kes heidaks mõõdunööri liisuosaks Issanda koguduses.

⁵ Woodin se no ni ga jaŋ boro kaŋ ga korfo candi nga baa neesiyaŋ sabbay se Rabbi jama ra.

⁶'Ärge kuulutage!' kuulutavad nad. 'Nõnda ei kuulutata! Teotus ei ulatu meieni!'

⁶ I go ga ne: «Wa fay da annabitaray woodin dumi. Wa si annabitaray sanni woodin yaŋ dumi te, Boro kulu si iri kaynandi ya-cine.»

⁷Kas nõnda räägitakse, Jaakobi sugu? Ons Issanda Vaim kannatamatu? Ons tema teod seesugused? Eks tee mu sõnad head sellele, kes sirgelt käib?

⁷ Ya nin, Yakuba kunda, i go ga woone ci, wala? Rabbi Biya to nga suuro me no? A goyo nooya, wala? Wala ay sanney mana te nafa fo no boro kaŋ goono ga dira cimi ra se?

⁸Aga juba eile oli mu rahvas tõusnud vaenlaseks; rõivaste pealt te tõmbate mantli nendelt, kes julgesti mööda lähevad, kes sõjast tagasi pöörduvad.

⁸ Amma jirbey wo ay borey tun sanda day ibareyaŋ. Borey kaŋ go ga bisa baani samay, Ngey kaŋ go ga fun wongu do. Araŋ ga kwaay beeri kaa i kwaay-ize boŋ.

⁹Te ajate ära mu rahva naised nende armsatest kodadest, te võtate nende lastelt minu ehted igaveseks.

⁹ Araŋ n'ay jama wayborey jindaw ka kaa ngey windi kaaney ra. Araŋ goono g'ay darza kom i ize kayney gaa hal abada.

¹⁰Tõuske ja minge ära, see siin pole jäämise paik; oma rüvetatuse tõttu peab see valusalt hävima!

¹⁰ Wa tun ka dira ne, Zama neewo manti araŋ fulanzamyaŋ do no bo. Hananyaŋ-jaŋay kaŋ ga halacandi sabbay se no, Halaciyaŋ korno ga te.

¹¹Kui tuleks mees, kes ajab tuult taga ja kõneleb valet: 'Mina kuulutan sulle veinist ja vägijoogist', siis oleks ta küll sellele rahvale prohvetiks.

¹¹ Hala day tangarikom na nga tangari dumbu ka ne: «Ay ga duvan* da baji yulwa annabitaray te ni se» -- to, bora din no ga ti dumo wo se annabi*.

¹²Ma tahan sind, Jaakob, koguda ühtekokku, ma tahan korjata Iisraeli jäägi; ma panen nad ühte nagu lambad tarasse, otsekui karja oma karjamaale - inimesi on rohkesti.

¹² Daahir, kal ay m'araŋ kulu margu, Ya nin Yakuba. Daahir ay ga Israyla dumo kaŋ cindi margu. Ay g'i margu care ra sanda kali ra feejiyaŋ, Sanda kuru kaŋ go nga kuray nango bindo ra. Kosongu beeri ga te jama marga baayaŋ sabbay se.

¹³Ja nende ees käib teeavaja: nad avavad tee, läbivad värava ja lähevad sealtkaudu välja. Nende ees käib nende kuningas ja nende eesotsas on Issand.

¹³ Kurukwa ga kali meyo bagu ka fatta i jine, Almaney ga kali meyo bagu ka tonton, i ga fatta a ra mo. I koyo ga bisa ka furo i jine, Rabbi no ga ti i boŋo.