¹Häda mulle, sest mu käsi käib nagu pärast puuvilja korjamist, nagu pärast viinamarjalõikuse järelnoppimist: ühtegi kobarat ei ole süüa, ühtegi varajast viigimarja, mida mu hing ihaldab.

¹ Kaari ay! Zama ay ciya sanda boro kaŋ go ga kaydiya nafa margu-margu, Sanda reyzin* heemar nafa koobuko cine. Reyzin* fafa si no koyne kaŋ i ga haŋ, Jeejay boŋ-jina si no mo kaŋ ay bina ga laami.

²Vaga on kadunud maalt ja õiget ei ole inimeste seas; kõik varitsevad verd, püüavad üksteist võrguga.

² Irikoy ganako ban laabo ra, Adilante* si no borey game ra. I goono ga lamba zama ngey ma kuri mun, I afo kulu ga nga nya-izo hirri da taaru.

³Nende käed on valmis kurjaks: vürst nõuab, kohtumõistja mõistab kohut meelehea eest ja suurnik räägib oma hinge himustamise järgi; ja seda nad keerutavad.

³ I kambey ga kaan laala teeyaŋ gaa. Koy-ize ga me-daabu ceeci, Alkaali mo go soolante nga m'a ta se. Boro beeri goono ga zamba miila salaŋ. Yaadin cine no i goono ga te me fo ngey da care game ra.

⁴Parim neist on nagu kibuvits, ausaim nagu okkaline aed. Sinu vahimeeste päev, su karistus tuleb. Nüüd satuvad nad segadusse.

⁴ I ra boro hanna kaŋ bisa i kulu din, Nga da karji no ga saba. Boro kaŋ bisa i kulu adilitara jaase karji kali laalayaŋ. Ni alhakko zaaro, Zaari kaŋ ni batukoy ga kaa, a ga kaa. Sohõ i kankamo to.

⁵Ärge uskuge ligimest, ärge lootke sõbra peale! Hoia oma suu uksi selle eest, kes su kaisus magab!

⁵ Wa si naanay gorokasin gaa, Araŋ ma si de araŋ coro gaa mo. Ma ni bumbo meyo haggoy ni ma si ci waybora kaŋ ga kani ni gande ra din se.

⁶Sest poeg põlgab isa, tütar tõuseb ema vastu, minia ämma vastu: inimese vaenlasteks on ta oma kodakondsed.

⁶ Zama ize aru ga donda nga baaba, Ize way mo ga ture nga nya gaa, Ize aru wande ga ture nga anzuray waybora gaa. Boro windi borey no ga ciya boro se ibarey.

⁷Aga mina vaatan Issanda poole, mina ootan oma pääste Jumalat: küll mu Jumal kuuleb mind.

⁷ Amma ay ya, Rabbi se no ay ga hangan. Ay ga Irikoy ay Faabakwa batu, Ay Irikoyo ga maa ay se mo.

⁸Ära rõõmusta minu pärast, mu vaenlane! Kui ma langen, siis ma tõusen üles; kui ma istun pimeduses, siis on Issand mulle valguseks.

⁸ Ya ay ibara, ma si farhã ay boŋ. Baa ay kaŋ, ay ga ye ka tun koyne. Baa ay goro kubay ra, Rabbi ga ciya ay se kaari.

⁹Ma tahan taluda Issanda viha, sest tema vastu olen ma pattu teinud, kuni ta seletab mu riiuasja ja teeb mulle õigust. Tema toob mind valgusesse, ma saan näha tema õiglust.

⁹ Ay ga suuru nda Rabbi dukuro, Zama ay na zunubi te a se, Hal a ma kaa ka faasa ay se, Ka cimi ciiti te ay se mo. A g'ay fattandi kaari do haray, Ay g'a adilitara guna mo.

¹⁰Siis mu vaenlane näeb ja häbi katab seda, kes mulle ütleb: 'Kus on Issand, su Jumal?' Mu silmad saavad kahjurõõmsalt näha, et nüüd tallatakse teda nagu tänavapori.

¹⁰ Waato din gaa ay ibara ga di. Waybora kaŋ ne ay se: «Man no Rabbi ni Irikoyo go?» A ga haaw mo. Oho, ay ga mo daaru k'a guna, Sahãadin i g'a taamu-taamu sanda fonda ra potor-potor cine.

¹¹Päev su müüride ülesehitamiseks. See päev on ammu määratud.

¹¹ Ni birni cinaro cinayaŋ zaaro ga kaa! Zaari woodin ra i ga ni hirro sosorandi ka kond'a nangu mooro.

¹²Sel päeval tullakse su juurde Assuri poolt ja Egiptuse linnadest ja Egiptuse poolt Frati jõeni, merest mereni ja mäest mäeni.

¹² Zaari woodin ra i ga kaa ni do ka fun Assiriya do haray da Misira birney do haray, Za Misira gaa kal a ma koy Ufratis isa gaa, Za teeku fo gaa kala teeku fa gaa koyne, Za tondi kuuko gaa kala tondi kuuku fa gaa.

¹³Aga maa tehakse lagedaks ta elanike pärast, nende tegude vilja pärast.

¹³ Kulu nda yaadin laabo ga ciya kurmu borey kaŋ goono ga goro a ra yaŋ din sabbay se, I goyey banando sabbay se mo.

¹⁴Karjata kepiga oma rahvast, oma pärisosa lambaid, kes elavad omapäi metsas keset viljakat maad! Käigu nad karjas Baasanis ja Gileadis nagu muistseil päevil!

¹⁴ Ma ni borey kuru nda ni kuray goobo. Ni kuro kaŋ ni tubu, Ngey kaŋ yaŋ goono ga goro nda faaji saaji tuuri zugey ra Karmel bindo ra, I ma kuru Basan da Jileyad ra sanda waato jirbey cine.

¹⁵Otsekui sinu Egiptusemaalt lahkumise päevil näitan ma neile imetegusid.

¹⁵ Ay ga dambara hariyaŋ cabe ni se, Sanda jirbey kaŋ ni fun Misira laabo ra din cine.

¹⁶Paganad näevad ja häbenevad, hoolimata kogu oma vägevusest. Nad panevad käe suu peale, neil jäävad kõrvad kurdiks.

¹⁶ Dumi cindey ga di, Haawi g'i di mo baa kaŋ i gonda hina. I ga kambe daŋ ngey meyey gaa, i hangey mo ga lutu.

¹⁷Nad lakuvad põrmu nagu madu, maa roomajate sarnaselt. Nad tulevad värisedes välja oma linnustest, lähenevad vabisedes Issandale, meie Jumalale: nad kardavad sind.

¹⁷ I ga kusa loogu sanda gondi cine, Sanda ganda fanakey cine, I ga fatta ngey guusey ra nda jijiriyaŋ. I ga kaa Rabbi iri Irikoyo do da humburkumay, I ga humburu nin mo.

¹⁸Kes on Jumal nagu sina, kes annab andeks süü ja läheb mööda oma pärisosa jäägi üleastumisest, kes ei pea viha mitte igavesti, vaid osutab armu,

¹⁸ May no ga ti Irikoy sanda ni cine, Kaŋ ga zunubi yaafa, Nga kaŋ na nga wane jama kaŋ cindi yaŋ din murteyaŋo daabu? A si nga futa gaay hal abada bo, Zama a ga maa suuji kaani.

¹⁹kes halastab jälle meie peale, tallab maha meie süüteod? Sina heidad kõik meie patud mere sügavustesse.

¹⁹ A ga ye ka bare ka bakar iri se. A g'iri taaley taamu nga cey cire, Daahir ni g'i zunubey kulu furu teeku guusuyaŋey ra.

²⁰Sina osutad Jaakobile truudust, Aabrahamile armu, nõnda nagu sa meie vanemaile oled vandega tõotanud muistseil päevil.'

²⁰ Ni ga cimi toonandi Yakuba se, Suuji mo Ibrahim se, Haŋ kaŋ ni ze d'a iri kaayey se din za doŋ zamaney ra.