1Aga rahvas nurises ja see oli Issanda kõrvus paha. Kui Issand seda kuulis, siis ta viha süttis põlema: nende keskel süttis Issanda tuli ja põletas leeri äärt.
1 Borey binde te danga jancekoyaŋ, hal a mana kaan Rabbi se. Rabbi mo maa r'a ka te bine. Kala Rabbi danjo di i game ra, ka ŋwa gata caso gaa.
2Siis rahvas kisendas Moosese poole. Mooses palus Issandat ja tuli kustus.
2 Waato kaŋ borey hẽ Musa gaa, Musa mo na adduwa te Rabbi gaa. Kala danjo bu.
3Sellele paigale pandi nimeks Tabeera, sellepärast et Issanda tuli oli põlenud nende keskel.
3 A na maa daŋ nango din gaa ka ne a se: Tabera, _kaŋ a feerijo ga ti tonyaŋ|_, zama noodin no Rabbi danjo di i game ra.
4Aga segarahval, kes oli nende hulgas, tekkis himu, ja Iisraeli lapsed hakkasid ka jälle nutma ning ütlesid: 'Kes annaks meile liha süüa?
4 Marga kaasumanta kaŋ go i banda sintin ka bini, hala Israyla izey ye ka hẽ ka ne: «May no g'iri no ham iri ma ŋwa?
5Meil on meeles kala, mida me sõime Egiptuses muidu, kurgid, melonid, laugud, sibulad ja küüslaugud.
5 Iri go ga fongu nda hamisa kaŋ iri goro ka ŋwa Misira ra yaamo, da labtanda, nda kanay, da albasan kayna, nd'ibeero, da tafarnuwa.
6Aga nüüd kuivetub meie hing, ei ole enam midagi kõigest sellest. Meie silme ees on ainult see manna!'
6 Amma sohõ iri biney go ga suugu. Hay kulu mana cindi kaŋ iri moy ga di kala day Manna* wo.»
7Manna oli nagu koriandri seeme, välimuselt otsekui pedolavaik.
7 Manna din mo ga to haamo gure beeray gaa. A alhaalo mo go danga deeli cine.
8Rahvas uitas ringi ja korjas, jahvatas käsikivil või tampis uhmris, keetis potis või valmistas sellest kooke. See maitses nagu õliga küpsetatud maiuspala.
8 Borey ga koy k'a kumna ka fufu nda tondiyaŋ, wala i m'a duru humburu ra, k'a hina kusuyaŋ ra. I g'a te maasa mo. A tabayaŋ mo ga hima ji taji.
9Kui öösel langes kaste leeri peale, siis langes ka manna selle peale.
9 Saaya kaŋ harandaŋ ga zumbu gata boŋ cin ra no, Maana mo ga zumbu a banda.
10Ja Mooses kuulis rahvast nutvat oma suguvõsade kaupa, igaüks oma telgi ukse ees. Siis Issanda viha süttis väga põlema ja see oli Moosese silmis paha.
10 Musa mo maa kaŋ borey goono ga hẽ i almayaaley kulu ra, i boro fo kulu nga kuuru fuwo meyo gaa. Kala Rabbi bine tun i se gumo-gumo. A mana kaan Musa se mo.
11Ja Mooses ütles Issandale: 'Miks oled teinud paha oma sulasele? Miks ei ole ma leidnud armu sinu silma ees, et paned kogu selle rahva koormaks minu peale?
11 Musa binde ne Rabbi se: «Sabaabu woofo se no ni na ay, ni tamo taabandi? Ifo se mo no ay mana du gaakuri ni jine, kaŋ ni ga borey wo kulu jaraw dake ay boŋ?
12Kas olen mina kogu selle rahva pärast olnud lapseootel või olen mina tema sünnitanud, et sa ütled mulle: Kanna teda süles, nagu hoidja kannab imikut, maale, mille sa vandega tõotasid anda tema vanemaile?
12 Ay no ka borey wo kulu gunde jare? Wala ay no k'i hay? Hala ni ma ne ay se: M'i sambu ni gande ra ka jare, mate kaŋ cine baaba ga zanka naanandi jare, hal i ma koy ka to laabo kaŋ ni ze d'a i kaayey se din ra.
13Kus on mul liha anda kogu sellele rahvale? Sest nad nutavad mu ees, öeldes: Anna meile liha süüa!
13 Man gaa no ay ga du ham ay ma no borey wo kulu se? Zama i goono ga hẽ ay gaa ka ne: ‹M'iri no ham iri ma ŋwa!›
14Ei jaksa mina üksi kanda kogu seda rahvast, sest see on mulle liiga raske.
14 Ay si hin borey wo kulu ka jare, zama i tiŋa bisa ay.
15Kui sa tahad mind kohelda nõnda, siis parem tapa mind, kui ma leian armu su silmis, et ma ei näeks oma viletsust!'
15 Da yaadin no ni ga te ay se, ay ga ni ŋwaaray m'ay wi me fo, d'ay du gaakuri ni jine. Ma si naŋ ay ma soobay ka di ay masiiba.»
16Aga Issand ütles Moosesele: 'Kogu mulle seitsekümmend meest Iisraeli vanemaist, kellest sa tead, et nad on tõesti rahvavanemad ja ülevaatajad; too need kogudusetelgi juurde ja nad seisku seal koos sinuga!
16 Kala Rabbi ne Musa se: «Ma boro wayye margu ay do, Israyla arkusuyaŋ, kaŋ yaŋ ni g'i bay arkusu beeri yaŋ no borey do, kaŋ i jine boroyaŋ no. Ma kand'ey kubayyaŋ hukumo do, i ma kay noodin ni banda.
17Siis ma astun alla ja räägin seal sinuga, ja ma võtan sinu peal oleva Vaimu, ja panen nende peale, et nad koos sinuga kannaksid rahva koormat ja sul ei oleks vaja üksinda kanda.
17 Ay mo ga zumbu ka salaŋ ni se noodin. Ay ga sambu Biya kaŋ go ni boŋ din gaa, k'a dake i boŋ. Ngey mo ma borey jarawo jare ni banda, hala ni bumbo ma s'a jare, ni hinne.
18Aga rahvale ütle: Pühitsege endid homseks, siis te saate liha süüa, sest te olete nutnud Issanda kõrva ees, öeldes: Kes annaks meile liha süüa? Egiptuses oli meil ju hea olla! Issand annab teile nüüd liha süüa.
18 Ma ne mo jama se: Wa araŋ boŋ fay waani hala suba, araŋ ga ham ŋwa mo. Zama araŋ hẽ Rabbi hangey ra ka ne: ‹May no g'iri no ham iri ma ŋwa? Zama iri goro baani Misira.› Woodin sabbay se no Rabbi g'araŋ no ham, araŋ g'a ŋwa mo.
19Te ei söö seda mitte üks päev, ka mitte kaks päeva, viis päeva, kümme päeva ega kakskümmend päeva,
19 Manti zaari folloŋ no araŋ g'a ŋwa bo, wala jirbi hinka, wala jirbi gu, wala jirbi way, wala jirbi waranka.
20vaid terve kuu, kuni see tuleb teil ninast välja ja muutub teile vastikuks, sellepärast et te olete põlanud Issandat, kes on teie keskel, ja olete nutnud ta palge ees, öeldes: Miks tulime siis Egiptusest ära?'
20 Amma hala handu fo kubante, kal a ma fatta araŋ niine funey ra, a ma ciya araŋ se fanta hari. Zama araŋ donda Rabbi kaŋ go araŋ game ra, ka hẽ a jine, ka ne: ‹Ifo se no iri fatta Misira?› »
21Aga Mooses ütles: 'Kuussada tuhat jalameest on seda rahvast, kelle keskel ma olen, ja sina ütled: Ma annan neile liha süüa terveks kuuks!
21 Kala Musa ne: «Borey kaŋ yaŋ game ra ay go, i ga to sooje zambar iddu hala sorro zangu. Ni mo ne ni g'i no ham i ma ŋwa handu fo kubante.
22Ons lambaid, kitsi ja veiseid tapmiseks, nõnda et neile jätkuks? Või tuleks neile koguda kõik mere kalad, et neile jätkuks?'
22 Mate no? I ma feeji kuru nda haw kuru yaŋ wi i se, hala a ma wasa i se? Wala i ma teeku ham kulu margu care banda, a ga wasa i se, wala?»
23Aga Issand vastas Moosesele: 'Kas Issanda käsi on jäänud lühemaks? Nüüd sa saad näha, kas mu sõna sulle tõestub või mitte!'
23 Rabbi na Musa hã ka ne: «Rabbi kamba kuuyaŋo gaze no, wala? Day sohõ ni ga di hal ay sanno ga te ni do, wala a si te.»
24Ja Mooses tuli välja ning andis rahvale edasi Issanda sõnad; ta kogus seitsekümmend meest rahva vanemaist ja pani need seisma ümber telgi.
24 Musa mo fatta ka Rabbi sanney ci jama se, ka jama arkusu beeri wayya margu, k'i kayandi hukumo windanta.
25Siis Issand astus alla pilve sees ja rääkis temaga ning võttis tema peal oleva Vaimu, ja pani nende seitsmekümne mehe peale, kes olid vanemad. Ja kui Vaim oli nende peal, siis nad rääkisid prohveti viisil, aga pärast seda mitte enam.
25 Rabbi mo zumbu buru yuuma ra, ka salaŋ a se. A sambu Biya kaŋ go Musa boŋ din gaa, k'a no arkusu wayya din se. A ciya mo, saaya kaŋ Biya zumbu i boŋ, i na annabitaray te, amma sorro folloŋ no.
26Kaks meest aga oli jäänud leeri, ühe nimi oli Eldad ja teise nimi Meedad; nendegi peal oli Vaim, sest nad olid üleskirjutatute hulgast, kuid nad ei olnud läinud telgi juurde, vaid nad rääkisid leeris prohveti viisil.
26 Amma i boro wayya din ra, boro hinka goro gata ra. Afo maa Eldad, afa mo maa Medad. I go hantumantey ra, amma i mana fatta ka koy hukumo do. Biya din zumbu i boŋ hal i na annabitaray te gata ra.
27Siis jooksis üks poiss ja kuulutas Moosesele ning ütles: 'Eldad ja Meedad räägivad leeris prohveti viisil!'
27 Kala arwasu fo zuru ka koy ka ci Musa se ka ne: «Eldad da Medad go ga annabitaray te gata ra!»
28Siis võttis sõna Joosua, Nuuni poeg, Moosese teener oma noorusest alates, ja ütles: 'Mooses, mu isand, keela neid!'
28 Nun ize Yasuwa, (Musa saajawkwa nooya za a go zanka) a tu ka ne: «Ay jine bora Musa, m'i gaay!»
29Aga Mooses vastas temale: 'Kas sa ägestud minu eest? Kes küll annaks, et kogu Issanda rahvas saaks prohveteiks, et Issand paneks oma Vaimu nende peale!'
29 Amma Musa ne a se: «Ni goono ga canse ay sabbay se, wala? Doŋ day Rabbi jama kulu ma ciya annabiyaŋ*. Rabbi ma nga Biya zumandi i boŋ!»
30Ja Mooses läks tagasi leeri, tema ja Iisraeli vanemad.
30 Musa binde fatta ka koy gata ra, nga nda Israyla arkusu beeray.
31Siis tõusis tuul Issanda juurest ja ajas mere poolt vutte, paisates need üle leeri, päevateekond siit- ja päevateekond sealtpoolt ümber leeri, ligi kahe küünra kõrguselt üle maapinna.
31 Woodin banda, haw fo fun Rabbi do ka faaru. A kande darfandayaŋ kaŋ fun teeko do haray, k'i taŋ gata boŋ, sanda zaari fo diraw ne-haray, ya-haray mo zaari fo diraw, gata casey gaa. I go laabo se beene sanda kambe kar hinka.
32Ja rahvas võttis kätte kogu selle päeva, kogu öö ja kogu järgmise päeva, ja nad korjasid vutte. Kes korjas pisut, sai viiskümmend vakka, ja nad laotasid need endile kuivama ümber leeri.
32 Kala borey tun ka kay zaaro din kulu, da cino din kulu, d'a suba mo zaaro kulu. I na darfandayaŋ di. Bora kaŋ mana iboobo di, a koy du tono way cindi gu. I n'i yandi gata windanta kulu ngey boŋ se.
33Liha oli neil alles hammaste vahel, see ei olnud veel ära söödud, kui Issanda viha süttis põlema rahva vastu ja Issand lõi rahvast väga suure nuhtlusega.
33 Amma, waato kaŋ hamo go i hinjey game ra, za i man'a kaama jina, Rabbi dukur jama se. Rabbi na borey kar mo da balaaw bambata fo.
34Siis pandi sellele paigale nimeks Kibrot-Hattaava, sest sinna maeti rahvas, kes oli olnud himukas.
34 I na noodin maa daŋ Binikomey Saarayey, zama noodin no i na borey kaŋ yaŋ bini din fiji.
35Kibrot-Hattaavast läks rahvas teele Haserotti; ja nad jäid Haserotti.
35 Jama dira za Binikomey Saarayey ka koy to Hazerot. I goro Hazerot ra.