¹Aga Korah, Jishari poeg, kes oli Leevi poja Kehati poeg, ja Daatan ja Abiram, Eliabi pojad, ja Oon, Peleti poeg Ruubeni poegadest, võtsid kätte

¹ Amma Kora, kaŋ i g'a asulo lasaabu Izhar ka koy Kohat ka koy Lawi, nga nda Eliyab izey Datan da Abiram, da Pelet izo On mo, Ruben kunda boro, ngey wo ka boro fooyaŋ candi.

²ja tõusid üles Moosese palge ees, nõndasamuti kakssada viiskümmend meest Iisraeli lastest, koguduse vürstid, kogudusest kutsutud nimekad mehed,

² I tunanda Musa gaa, ngey nda Israyla ize fooyaŋ, danga jine boro zangu hinka nda waygu jama ra, arkusu beeri yaŋ no marga ra, borey kaŋ yaŋ i maayey gonda beeray jama jine.

³ja nad kogunesid Moosese ja Aaroni vastu ning ütlesid neile: 'Nüüd on küllalt! Sest terve kogudus - nad kõik on pühad ja Issand on nende keskel! Mispärast tõstate siis teie endid Issanda koguduse üle?'

³ I na ngey boŋ margu ka gaaba nda Musa nda Haruna mo, ka ne i se: «Araŋ go g'araŋ boŋ beerandi zama jama marga kulu ga hanan, i afo kulu. Rabbi go i game ra mo. Ifo se no araŋ go ga araŋ boŋ beerandi beene ka bisa Rabbi marga?»

⁴Kui Mooses seda kuulis, siis ta heitis silmili maha

⁴ Waato kaŋ Musa maa woodin, a kaŋ ganda nga moyduma boŋ.

⁵ja rääkis Korahi ning kogu ta jõuguga, öeldes: 'Homme ilmutab Issand, kes on tema oma, kes on püha ja keda ta laseb enesele ligineda. Kelle ta välja valib, seda ta laseb enesele ligineda.

⁵ A salaŋ mo Kora nda nga marga kulu se ka ne: «Suba susubay Rabbi ga cabe boro kaŋ ti a wane, da bora kaŋ ga hanan. A ga bora din maanandi nga do. Oho, bora kaŋ Rabbi suuban, a g'a maanandi nga do.

⁶Tehke nõnda: võtke enestele suitsutuspannid, Korah ja kogu ta jõuk,

⁶ Yaawo no araŋ ga te: Araŋ ma dugu tonyaŋ cambuyaŋ sambu, araŋ, Kora nda ni marga kulu.

⁷tehke neisse tuli ja pange homme nende peale suitsutusrohtu Issanda ees; siis on see mees, kelle Issand välja valib, püha! Nüüd on sellest küllalt, Leevi pojad!'

⁷ Araŋ ma danji daŋ i ra, ka dugu daŋ, ka kay Rabbi jine. Araŋ m'a te suba susubay. A ga ciya mo, bora kaŋ Rabbi suuban din, nga no ga hanan. A wasa yaadin, araŋ wo Lawi izey!»

⁸Ja Mooses ütles Korahile: 'Kuulge ometi, Leevi pojad!

⁸ Musa ne Kora se: «Ya araŋ Lawi izey, ay go g'araŋ ŋwaaray, wa maa.

⁹Ons teil vähe sellest, et Iisraeli Jumal teid on eraldanud Iisraeli kogudusest, lastes teid enesele ligineda, toimetama Issanda elamu teenistust ja seisma koguduse ees, et seda teenida?

⁹ Mate no, hari kayna no araŋ diyaŋ gaa, kaŋ Israyla Irikoyo n'araŋ fay waani Israyla marga kulu ra, a na araŋ maanandi nga do mo zama araŋ ma Rabbi Irikoy nangora saajawo goy te se, araŋ ma kay jama jine ka saajaw i se?

¹⁰Ta on lasknud ligineda sind ja kõiki su vendi, Leevi poegi, koos sinuga. Ja nüüd te nõuate ka preestriametit!

¹⁰ A na ni maanandi mo, nin da ni nya-izey Lawitey ni banda. Araŋ ga alfagataray ceeci koyne, wala?

¹¹Sellepärast olete sina ja kogu su jõuk kogunenud Issanda vastu, sest kes on Aaron, et te nurisete tema vastu?'

¹¹ Woodin sabbay se no, nin nda ni marga kulu, araŋ margu ka gaaba nda Rabbi. May ga ti Haruna, hal araŋ m'a jance?»

¹²Ja Mooses läkitas kutsuma Daatanit ja Abirami, Eliabi poegi. Aga need ütlesid: 'Me ei tule!

¹² Kala Musa donton ka ne i ma Eliyab izey Datan da Abiram ce. I tu ka ne: «Iri wo, iri si kaa!

¹³Ons veel vähe, et oled meid toonud ära maalt, mis piima ja mett voolab, et meid kõrbes suretada, et sa tahad ennast teha ka veel valitsejaks meie üle?

¹³ A mana wasa no ni se, wala, kaŋ ni n'iri kaa laabu fo ra kaŋ ga wa da yu bambari zama ni m'iri wi ganjo wo ra? Hala mo sohõ ni ga ba ka ni boŋ ciya iri se bonkooni zaati!

¹⁴Ei, sa ei ole meid viinud maale, mis piima ja mett voolab, ega ole meile andnud pärisosaks põlde ja viinamägesid! Kas tahad neil inimestel silmad välja torgata? Me ei tule!'

¹⁴ Woodin banda, ni mana kande iri laabu kaŋ ga wa da yu bambari do, ni mana iri no fariyaŋ da reyzin kaliyaŋ mo iri ma tubu. Ni ga ba ni ma borey wo moy daabu, wala? To, iri wo si kaa!»

¹⁵Siis Moosese viha süttis väga põlema ja ta ütles Issandale: 'Ära hooli nende roaohvreist! Ei ole ma neilt võtnud ühtegi eeslit ega ole ühelegi neist kurja teinud!'

¹⁵ Kala Musa te bine gumo. A ne Rabbi se: «Ma si i sarga saal. Ay mana i zamba baa farkay fo, ay mana taali te i afo kulu se mo.»

¹⁶Ja Mooses ütles Korahile: 'Sina ja kogu su jõuk olge homme Issanda ees, sina ja nemad ja Aaron,

¹⁶ Woodin banda Musa ne Kora se: «Nin da ni marga kulu, araŋ ma kay Rabbi jine suba susubay nin d'ey, da Haruna.

¹⁷ja igamees võtku oma suitsutuspann, pangu selle peale suitsutusrohtu ja igamees toogu Issanda ette oma suitsutuspann, kakssada viiskümmend suitsutuspanni, ka sina ja Aaron kumbki oma suitsutuspann!'

¹⁷ Boro fo kulu ma nga dugu tonyaŋ cambo sambu, ka dugu daŋ i ra. Araŋ ma kande araŋ dugu tonyaŋ cambey Rabbi jine, cambu zangu hinka nda waygu. Nin wo, da Haruna, araŋ boro fo kulu ma kay da nga dugu tonyaŋ cambo.»

¹⁸Siis nad võtsid igamees oma suitsutuspanni, tegid sellesse tule, panid selle peale suitsutusrohtu ja astusid kogudusetelgi ukse ette, ka Mooses ja Aaron.

¹⁸ I na ngey dugu tonyaŋ cambey sambu, ka danji daŋ i ra. I na dugu daŋ i ra. I kay kubayyaŋ hukumo meyo ra, ngey nda Musa nda Haruna.

¹⁹Ja Korah kogus nende vastu terve koguduse kogudusetelgi ukse ette. Siis Issanda auhiilgus ilmutas ennast tervele kogudusele.

¹⁹ Kora mo na nga jama kulu margu i do kubayyaŋ hukumo meyo do haray. Kala Rabbi darza bangay jama kulu gaa!

²⁰Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga, öeldes:

²⁰ Rabbi mo salaŋ Musa nda Haruna se ka ne:

²¹'Lahkuge sellest jõugust, siis ma hävitan nad silmapilkselt!'

²¹ «Wa araŋ boŋ fay waani jama wo gaa, hal ay m'i halaci farap folloŋ!»

²²Aga nad heitsid silmili maha ja ütlesid: 'Jumal, kõige liha vaimude Jumal! Kui üks mees pattu teeb, kas sa vihastud siis terve koguduse peale?'

²² Kal i kaŋ ganda birante ka ne: «Ya Irikoy, nin kaŋ ti fundikooney kulu biyey Irikoyo, da boro folloŋ na zunubi te, a se ni ga dukur jama kulu se no?»

²³Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

²³ Waato din gaa no Rabbi salaŋ Musa se ka ne:

²⁴'Räägi kogudusega ja ütle: Minge ära Korahi, Daatani ja Abirami elukoha ümbrusest!'

²⁴ «Ma salaŋ jama se ka ne: Araŋ ma hibi ka fun Kora da Datan da Abiram kuuru-fuwey jarga.»

²⁵Siis Mooses tõusis ja läks Daatani ja Abirami juurde, ja Iisraeli vanemad järgnesid temale.

²⁵ Musa binde koy Datan da Abiram do, Israyla arkusey mo n'a gana.

²⁶Ja ta rääkis kogudusega, öeldes: 'Minge nüüd eemale nende jultunud meeste telkide juurest ja ärge puudutage midagi, mis on nende oma, et teid ei hävitataks kõigi nende pattude pärast!'

²⁶ A salaŋ jama se ka ne: «Ay g'araŋ ŋwaaray, wa hibi ka fun boro laaley wo kuuru-fuwey jarga. Wa si lamba i jinay fo kulu gaa, zama i ma si araŋ halaci i zunubey sabbay se.»

²⁷Siis läksid nad ära Korahi, Daatani ja Abirami elukoha ümbrusest; aga Daatan ja Abiram tulid välja ja seisid oma telkide uste ees, ka nende naised, lapsed ja imikud.

²⁷ I binde tun ka fun Kora nda Datan da Abiram kuuru-fuwey jarga, kambey kulu haray. Datan da Abarim mo fatta ka kay ngey fu meyey jine, ngey nda ngey wandey da ngey ize arey da ngey zankey.

²⁸Ja Mooses ütles: 'Et Issand on mind läkitanud tegema kõiki neid tegusid ja et ma ei tee neid omast tahtest, seda te saate teada sellest:

²⁸ Musa ne: «Yaawo gaa no araŋ ga bay kaŋ Rabbi no k'ay donton ay ma goyey wo kulu te, manti ay boŋ miila no ay goono ga goy bo, nga neeya:

²⁹kui nad surevad, nagu kõik inimesed surevad, ja kõigi muude inimeste karistus tabab ka neid, siis ei ole Issand mind läkitanud.

²⁹ Hala day borey wo bu mate kaŋ cine boro kulu ga bu, wala mo da haŋ kaŋ ga du boro kulu no ga du ey, yaadin gaa Rabbi man'ay donton.

³⁰Aga kui Issand laseb sündida midagi erakorralist ja maa avab oma suu ja neelab nemad ja kõik, mis neil on, nõnda et nad lähevad elusalt alla hauda, siis te teate, et need inimesed on põlanud Issandat!'

³⁰ Amma da Rabbi na hari taji te, sanda laabo ma nga meyo fiti k'i gon, ngey da ngey jinay kulu, hal i ma zumbu nda fundi Alaahara, woodin gaa araŋ ga bay kaŋ borey din donda Rabbi.»

³¹Ja kui ta oli rääkinud kõik need sõnad, siis sündis, et nende all olev maa lõhkes

³¹ A ciya mo waato kaŋ a na sanno wo ci ka ban, kala laabo feeri i cire.

³²ja maa avas oma suu ja neelas ära nemad ja nende kojad ja kõik inimesed, kes kuulusid Korahile, ja kogu varanduse.

³² Laabo na nga meyo hay k'i gon, ngey nda ngey almayaaley, Kora borey kulu da ngey jinayey kulu.

³³Nõnda läksid nemad ja kõik, mis neil oli, elusalt hauda ja maa kattis nad ning nad hävitati koguduse hulgast.

³³ Yaadin no ngey nda hay kulu kaŋ ti i wane zumbu nda fundi hala Alaahara. Laabo ye ka daabu i boŋ, hal i halaci jama game ra.

³⁴Ja kogu Iisrael, kes oli nende ümber, põgenes nende kisa tõttu, sest nad ütlesid: 'Et maa ei neelaks ka meid!'

³⁴ Israyla izey kulu kaŋ yaŋ go i windanta mo zuru waato kaŋ i maa i kaatiyaŋey jinda, zama i ne: «Laabo ma si koy ka iri mo gon!»

³⁵Ja Issanda juurest läks välja tuli ning põletas need kakssada viiskümmend meest, kes oli ohverdanud suitsutusrohtu.

³⁵ Danji mo firsi ka fun Rabbi do ka boro zangu hinka nda waygo din ŋwa, kaŋ yaŋ na dugo salle.

³⁶ Rabbi salaŋ Musa se koyne ka ne:

³⁷ «Ma salaŋ Alfa Haruna izo Eliyezar se, ka ne a ma dugu tonyaŋ cambey ku k'i kaa goobara nango ra, zama i ga hanan. A ma danji izey say-say nangu mooro.

³⁸ Danga, zunubikooney din waney kaŋ yaŋ i na buuyaŋ candi nd'a ka kande ngey boŋ gaa. I ma cambey dan ka te itafo yaŋ ka te sargay feema se daabirji, zama i n'i salle Rabbi jine. A sabbay se no i ga hanan. I ma ciya alaama mo Israyla izey se.»

³⁹ Kala Alfa Eliyezar na guuru-say cambey sambu, wo kaŋ yaŋ borey kaŋ bu goobara ra salle. I n'i dan ka te daabirji tafo sargay feema se,

⁴⁰ a ma goro ka te fonguyaŋ hari Israyla izey se. Danga yaw kulu kaŋ i s'a asulo lasaabu Haruna do, a ma si maan ka dugu ton Rabbi jine, zama i ma s'a ciya danga Kora nda nga marga cine. Eliyezar mo te mate kaŋ Rabbi ci a se Musa meyo ra.

⁴¹ Amma zaaro kaŋ dake woodin gaa, Israyla izey jama kulu na Musa nda Haruna jance ka ne: «Araŋ na Rabbi boroyaŋ wi!»

⁴² A ciya mo waato kaŋ jama kulu margu ka gaaba nda Musa nda Haruna mo, noodin kubayyaŋ hukumo do haray, kal i di buru yuuma go, a n'a daabu! Rabbi darza mo bangay.

⁴³ Musa nda Haruna mo go kubayyaŋ hukumo jine ga kay.

⁴⁴ Kala Rabbi salaŋ Musa se, ka ne:

⁴⁵ «Wa tun ka fun jama wo do, hal ay m'i halaci fap! folloŋ!» Musa nda Haruna kaŋ ganda birante.

⁴⁶ Musa mo ne Haruna se: «Sambu dugu tonyaŋ cambu fo ka sargay feema danj'izeyaŋ daŋ a ra, ka dugu dake a boŋ. Ma koy da waasi jama do ka sasabandiyaŋ te i se, zama dukuri kaa ka fun Rabbi do, balaaw mo jin ka sintin.»

⁴⁷ Haruna mo na cambo sambu, mate kaŋ Musa lordi din, a zuru ka koy jama game ra. Balaawo go mo, a jin ka sintin borey ra. Haruna na dugu daŋ ka sasabandiyaŋ te borey se.

⁴⁸ A kay mo buukoy da fundikooney game ra, ka balaawo gaay.

⁴⁹ Borey kaŋ yaŋ bu balaawo din ra, boro zambar way cindi taaci nda zangu iyye no, kaŋ waana ngey kaŋ yaŋ bu Kora murteyaŋo ra.

⁵⁰ Haruna mo, waato kaŋ a na balaawo gaay, a ye ka kaa Musa do kubayyaŋ hukumo meyo jine.