1Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
1 Rabbi salaŋ Musa se koyne ka ne:
2'Käsi Iisraeli lapsi, et nad saadaksid leerist ära kõik pidalitõbised ja kõik, kellel on voolus, ja kõik, kes on roojased surnu pärast!
2 «Ma ci Israyla izey se ka ne: I ma kaajirikoy kulu fattandi gata banda, da boro kulu kaŋ gonda cantu, da wo kulu kaŋ ziibi buuko gaa lambayaŋ se.
3Saatke ära niihästi meesterahvas kui naisterahvas; saatke nad väljapoole leeri, et nad ei roojastaks oma leeri, kus mina elan nende keskel!'
3 Alboro wala wayboro, araŋ m'i kaa taray. Gata banda no araŋ g'i ye, hal i ma si ngey gata ziibandi kaŋ bindo ra no ay go da goray.»
4Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda ja saatsid need väljapoole leeri; nõnda nagu Issand oli Moosest käskinud, nõnda Iisraeli lapsed tegid.
4 Kala Israyla izey te yaadin. I n'i ye gata banda. Mate kaŋ cine Rabbi ci Musa se din, yaadin no Israyla izey mo te.
5Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
5 Rabbi salaŋ Musa se koyne ka ne:
6'Ütle Iisraeli lastele: Kui mees või naine teeb mõne inimliku patu ega ole ustav Issandale, ja see hing saab süüdlaseks,
6 «Ma salaŋ Israyla izey se ka ne: Da alboro wala wayboro na zamba fo te kaŋ borey ga te, a na taali te Rabbi se mo. Bora din taalo ga goro a boŋ mo.
7siis ta peab tunnistama oma pattu, mis ta on teinud, ja ta hüvitagu oma eksimus täies ulatuses ning lisagu sellele viies osa ja andku sellele, kelle vastu ta eksis!
7 Zamba kaŋ a te din kal a m'a ci. A ma nga taalo kulu bana, a ma igu ra farsimi fo tonton a gaa mo. A m'a no bora kaŋ se a na taalo te din se.
8Aga kui sel mehel ei ole pärijat, kelle kätte võlga tasuda, siis kuulub tasutav võlg Issandale, see tähendab preestrile, lisaks lepitusjäärale, kellega ta toimetab tema eest lepitust.
8 Amma da bora din sinda almayaali kaŋ se i ga taalo bana, kulu a ma taalo bana Rabbi se, danga alfaga* se nooya. A ga kande banayaŋ hari, da taali se feeji gaaru fo mo, kaŋ i g'a taalo bana nd'a.
9Ka iga tõstelõiv kõigist Iisraeli laste pühadest andidest, mida nad toovad preestrile, on preestri oma.
9 Nooyaŋ kulu mo Israyla izey hari hanney ra, wo kaŋ yaŋ i ga no alfaga se, a ga ciya alfaga din wane.
10Iga mehe pühitsetud annid on preestri omad; mis keegi annab preestrile, on preestri oma.'
10 Boro kulu hari hanney a wane yaŋ no, sanda haŋ kaŋ boro no alfaga se, a kulu ga ciya a wane.»
11Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
11 Rabbi salaŋ Musa se koyne ka ne:
12'Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui mõne mehe naine rikub abielu ja on tema vastu truuduseta,
12 «Ma salaŋ Israyla izey se ka ne i se: Da boro fo wande na fondo taŋ, ka amaana ŋwaari te a se,
13ning keegi magab sugutades tema juures, mis jääb varjatuks tema mehe silma eest, ilma et naist avastataks, kuigi ta on ennast roojastanud, aga tema vastu ei ole tunnistajat ja teda ei ole tabatud,
13 sanda alboro waani fo kani nda waybora, haya goro tugante mo kurnyo se; da waybora lamba, a ban ka ziibi mo, seeda si no a gaa, wala mo i man'a di,
14meest aga valdab armukadeduse vaim ja ta armukadestab oma naist, kes ennast on roojastanud, või valdab teda armukadeduse vaim ja ta armukadestab oma naist, kuigi see ei ole ennast roojastanud,
14 hala canse biya furo kurnyo bina ra, kaŋ a ga canse nga wando gaa, nga mo a ziibi; wala mo da canse biya furo kurnyo ra, a ma canse nga wando gaa, baa a mana ziibi --
15siis viigu mees oma naine preestri juurde ja viigu tema eest ohvrianniks üks kann odrajahu; aga ta ärgu valagu selle peale õli ja ärgu pangu selle peale viirukit, sest see on armukadeduse-roaohver, meenutus-roaohver, mis meenutab süüd.
15 kala albora ma konda nga wando alfaga do. A ma kond'a se sargay fo mo, danga sayir* hamni neesiji zaka fo. A ma si ji dooru a boŋ, a ma si tonyaŋ dugu daŋ a boŋ mo, zama canse fonguyaŋ sargay no, hal i ma fongu taali gaa.
16Ja preester toogu naine ja pangu ta seisma Issanda ette!
16 Kala alfaga ma kande waybora ka maan, a m'a kayandi Rabbi jine.
17Ja preester võtku pühitsetud vett saviastjasse ja preester võtku elamu põrandalt põrmu ning pangu vette!
17 Alfaga ma gooru hari daŋ foobu fo ra, a ma laabu kayna sambu ganda laabo gaa, Irikoy nangora ra, a m'a daŋ haro ra.
18Ja preester pangu naine seisma Issanda ette, päästku valla naise juuksed ning andku ta käte peale meenutus-roaohver, see on armukadeduse-roaohver; ja preestri käes olgu kibe needevesi!
18 Alfaga ma waybora kayandi Rabbi jine, a ma waybora boŋ hamno feeri. Fonguyaŋ sarga, kaŋ ci canse sarga din, a m'a daŋ waybora kambe ra. Hari fotto kaŋ ga ti laaliyaŋ wane mo, alfaga g'a gaay nga kambe ra.
19Ja preester vannutagu naist ning öelgu temale: Kui keegi ei ole maganud su juures ja kui sa ei ole ennast roojastades hüljanud oma meest, siis ärgu sul olgu mingit viga sellest needeveest!
19 Alfaga ga waybora daŋ zeyaŋ, ka ne waybora se: ‹Da alboro waani kulu mana kani nda nin, da ni mana fondo taŋ ka fun ni kurnye mayra cire ka koy ka ziibi, i na ni feeri nda hari fotto wo kaŋ ga ti laaliyaŋ wane.
20Aga kui sa oled hüljanud oma mehe, ja kui sa oled ennast roojastanud ning keegi teine mees, mitte su oma mees, on sind magatanud -
20 Amma da ni na fondo taŋ ka fun ni kurnye mayra cire, ka ziibi alboro fo do, da alboro fo kani nda nin kaŋ waana ni kurnye:›
21siis preester vannutagu seda naist sajatusevandega ja preester öelgu naisele: Issand pangu sind sajatuseks ja vandumiseks su rahva sekka! Issand lasku su niuded kiduda ja su kõht paisuda!
21 (waato din gaa alfaga ma waybora daŋ zeyaŋ da laaliyaŋ mo, a ma ne waybora se) ‹To, Rabbi ma te ni ma ciya laaliyaŋ da wowi hari ni jama ra. Zama Rabbi ga naŋ ni tanja ma suugu, ni gunda mo ma fuusu.
22Mingu see needevesi su sisikonda, et su kõht paisuks ja niuded kiduksid! Ja naine öelgu: Aamen, aamen!
22 Hari woone mo kaŋ ga furo ni teelo ra, a ma naŋ ni gunda ma fuusu, ni tanja mo ma suugu.› Waybora ma tu ka ne: ‹Amin! Amin!›
23Ja preester kirjutagu need sajatused raamatusse ning uhtku seda kibeda veega!
23 Alfaga mo ga sanney din hantum tira fo gaa, a m'i nyun da hari fotta.
24Siis ta andku naisele juua kibedat needevett ja see needevesi mingu temasse kibedaks piinaks!
24 A ma waybora haŋandi nda hari fotta kaŋ ga ti laaliyaŋ wane. Haro kaŋ ga laali mo ga furo a gunda ra ka fottu.
25Ja preester võtku naise käest armukadeduse-roaohver ja kõigutagu roaohvrit Issanda ees ning viigu see altarile!
25 Waato din gaa alfaga ga canse sarga ta waybora kambe ra, a ma sarga feeni Rabbi jine, k'a salle sargay feema ra.
26Ja preester võtku roaohvrist peotäis selle lõhnavaks ohvriosaks ning süüdaku altaril põlema; ja seejärel andku ta naisele vett juua!
26 Koyne alfaga ga tibi fo kaa sarga ra, sanda a fonguyaŋ se, k'a ton sargay feema ra. Woodin banda no a ga waybora haŋandi nda haro.
27Ja kui ta on andnud temale vett juua, siis sünnib temaga nõnda: kui ta ennast on roojastanud ja on hüljanud oma mehe, siis läheb needevesi temasse kibedaks piinaks ning ta kõht paisub ja niuded kiduvad, ja naine saab sajatuseks oma rahva seas.
27 Waato kaŋ a na waybora haŋandi nda haro mo, a ga ciya, da kay a ziibi, d'a na taali te nga kurnyo se, haro kaŋ ga laali din ga furo a gunda ra ka fottu. A gunda mo ga fuusu, a tanja ga suugu. Waybora ga ciya wowi hari nga jama ra.
28Aga kui naine ei ole ennast roojastanud, vaid on puhas, siis ta on süüta ja võib sigitada ihuvilja.
28 Da waybora mana ziibi mo, amma a ga hanan, kal i m'a taŋ. A ga du ka hay mo.
29See on seadus armukadeduse puhul. Kui naine on hüljanud oma mehe ja on ennast roojastanud,
29 Woodin no ga ti canse se farilla, da wande na fondo taŋ ka koy ka ziibi boro fo do kaŋ manti a kurnye no,
30või kui meest valdab armukadeduse vaim ja ta armukadestab oma naist, siis seadku ta naine Issanda ette ja preester talitagu naisega täiesti selle seaduse järgi!
30 wala da canse biya furo kurnyo do, a ma canse nga wando gaa. A ma waybora kayandi Rabbi jine. Alfaga ma sanney wo kulu te a boŋ.
31Mees olgu vaba süüst, aga niisugune naine kandku oma süüd!'
31 Waato din gaa no albora ga ciya taali si. Waybora ga nga taalo jare.»