1Hädalise palve, kui ta on minestamas ja valab oma kaebuse Issanda ette.
1 Taabi hanko baytu no, waati kaŋ a gaabo gaze, A go ga nga hẽeno gusam Rabbi jine mo.
2Issand, kuule mu palvet, ja mu appihüüd tulgu su ette!
2 Ya Rabbi, ma maa ay adduwa, Naŋ ay hẽeno ma furo ni do.
3Ära pane oma palet varjule minu eest, kui mul on kitsas käes! Pööra oma kõrv mu poole! Päeval, mil ma hüüan, tõtta mulle vastama!
3 Ma si ni moyduma tugu ay se ay taabi zaaro ra, Ma ni hanga jeeri ay se. Zaaro kaŋ ay ce mo, ma tu ay se da waasi.
4Sest mu päevad on lõppenud suitsus ja mu kondid õhkuvad nagu lee.
4 Zama ay jirbey go ga ban sanda dullu cine, Ay biriyey mo go ga di sanda danji ra tuuri cine.
5Mu süda on kõrbenud ja kuivanud nagu rohi, ma olen unustanud oma leivagi söömata.
5 Ay bina lakaw sanda subu kaŋ i kar, kaŋ suugu mo, Hal ay dinya k'ay ŋwaaro ŋwa.
6Mu valjust oigamisest on mu luud liha küljes kinni.
6 Ay durayyaŋ jinda sabbay se, Kala baa ay biriyey naagu ay baso gaa.
7Ma olen nagu kaaren kõrbes, nagu öökull varemetes.
7 Ay ga hima sanda saajo ra bangu farka, Ay ciya sanda fu kurmu ra kuku.
8Ma olen uneta ja nagu üksik lind katusel.
8 Ay ga te mo-fasiya, Ay ciya mo sanda sasa kaŋ go fu boŋ nga hinne.
9Iga päev teotavad mind mu vaenlased, mu hooplejad vastased vannuvad mu nime juures.
9 Zaari me-a-me ay ibarey goono g'ay foy. Ngey kaŋ yaŋ goono ga donda ay goono ga laaliyaŋ zeyaŋ te d'ay maa.
10Sest ma söön tuhka nagu leiba ja tembin oma jooki nutuga
10 Zama boosu no ay soobay ka ŋwa sanda buuru cine, Ay haŋyaŋ haro mo, ay n'a margu nda mundi.
11sinu suure meelepaha ja su viha pärast; sest sina oled mind tõstnud üles ja visanud maha.
11 Woodin mo, ni dukuro da ni futa sabbay se no. Zama ni n'ay sambu beene, ni ye k'ay furu koyne.
12Mu päevad on veninud pikaks nagu vari ja ma kuivan ära nagu rohi.
12 Ay jirbey ga hima sanda tuuri bi kaŋ ga sosoro, Ay lakaw sanda subu cine.
13Aga sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja sinu mälestus kestab põlvest põlve.
13 Amma nin wo, ya Rabbi, ni go no hal abada. Ni gaa fonguyaŋo mo ga goro hala zamaney kulu gaa.
14Küll sa tõused ja halastad Siioni peale, sest aeg on käes temale armu anda, paras aeg on juba kätte jõudnud.
14 Ni ga tun, ni ga bakar mo Sihiyona se, Zama a se gomni teeyaŋ waate to, Oho, alwaati jisanta to.
15Sest sinu sulastele meeldivad tema kivid ja nad haletsevad tema põrmu.
15 Daahir ni tamey goono ga farhã d'a tondey, I ga bakar a laabo se.
16Siis paganad hakkavad kartma Issanda nime ja kõik ilmamaa kuningad sinu au.
16 Woodin se no dumi cindey ga humburu Rabbi maa, Ndunnya bonkooney kulu mo ga humburu ni darza.
17Sest kui Issand on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma auhiilguses.
17 Zama Rabbi no ka Sihiyona cina, A bangay mo nga darza ra.
18Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet.
18 A maa moori ra gorokoy adduwa se, A mana donda i adduwa mo.
19Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks; siis rahvas, kes luuakse, kiidab Issandat,
19 I ga woone hantum zamana kaŋ ga kaa se, Hala zamana din borey kaŋ i ga taka mo ma Rabbi sifa.
20et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadanud ilmamaad,
20 Zama a go nga nangu hanna ra ga ganda fonnay, Beene no Rabbi go, a na ndunnya guna,
21et kuulda vangide ägamist ja vabastada surmalapsed,
21 Zama nga ma maa hawantey durayyaŋ, A ma borey kaŋ yaŋ i na buuyaŋ ciiti dumbu i boŋ taŋ.
22et Siionis kuulutataks Issanda nime ja Jeruusalemmas tema kiitust,
22 Zama Adam-izey ma Rabbi maa baaru dede Sihiyona ra, A sifawo mo Urusalima* ra,
23kui kõik rahvad ja riigid kogutakse kokku teenima Issandat.
23 Dumey da mayrayey mo ga margu nangu folloŋ zama ngey ma may Rabbi se.
24Tema on teel nõrgestanud mu rammu, lühendanud mu päevi.
24 A n'ay gaabo londo wi fonda boŋ, A n'ay jirbey mo dunguriyandi.
25Ma ütlen: 'Mu Jumal, ära võta mind ära keset mu eluiga; sinu aastad kestavad põlvest põlve!
25 Ay ne: «Ya ay Irikoyo, ma s'ay sambu saaya kaŋ ay go ay jirbey bindo ra. Ni jiirey go no hala zamaney kulu me.
26Muiste sa panid maale aluse ja taevas on su kätetöö.
26 Za doŋ ni na ganda sinji, Beeney mo ni kambe goyo no.
27Need hävivad, aga sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub; sa vahetad neid nagu riideid ja nad muutuvad.
27 I ga halaci, amma ni wo, ni go no duumi. I kulu ga zeen mo danga kwaay cine, Ni g'i barmay mo danga bankaaray cine, I alhaali ga bare mo.
28Aga sina oled seesama ja sinu aastad ei lõpe.
28 Amma nin wo, ni si bare, ni jiirey mo sinda me.
29Su sulaste lapsed leiavad eluaseme ja nende sugu on kinnitatud sinu ees.'
29 Ni tamey izey mo ga du duumi nangoray, I banda mo ga sinji ni jine.»