1Laulujuhatajale: Taaveti laul. Mu kiituse Jumal, ära ole vait!
1 Doonkoy jine bora se. Dawda baytu fo no. Ya ay sifawo Irikoyo, ma si dangay!
2Sest nad on avanud mu vastu õela ja petise suu; nad räägivad minuga valekeelel;
2 Zama i na me laalo kaŋ gonda gulinci fiti ay gaa, I salaŋ ka gaaba nda ay da deene tangarikom.
3nad on mind piiranud vihkamissõnadega ja võitlevad mu vastu põhjuseta.
3 I n'ay windi mo da konnari sanni, I goono ga yanje da ay sabaabu kulu si.
4Mu armastuse pärast kaebavad nad minu peale, aga mina palvetan.
4 Baakasina kaŋ ay te nango ra no i ciya ay se kalimakoyaŋ, Amma ay wo go adduwa gaa.
5Nemad tasuvad mulle head kurjaga ja mu armastust vihkamisega.
5 I n'ay booriyaŋo bana ay se da laala, I n'ay baakasina mo bana nda konnari.
6Sea õel tema vastu ja saatan seisku ta paremal käel!
6 Ma boro laalo sinji a boŋ, Naŋ ibare ma kay a kambe ŋwaaro gaa.
7Kohtust väljugu ta hukkamõistetult ja tema palve saagu patuks!
7 Waati kaŋ i ga ciiti a se, i ma taali dake a boŋ, A adduwa mo ma bare ka ciya zunubi.
8Tema päevi olgu pisut, ta amet saagu teisele!
8 Naŋ a jirbey ma dunguriya, Boro fo mo m'a goyo sambu.
9Ta lapsed jäägu vaeslasteks ja ta naine leseks!
9 Naŋ a izey ma ciya alatuumiyaŋ, A wando mo ma ciya boro kaŋ kurnyo bu.
10Ta lapsed hulkugu ümber ja kerjaku ning otsigu toitu kaugel oma varemeist!
10 Naŋ a izey ma bar-bare ka bar kar, I ma ngey ŋwaaro ceeci ngey doŋ windi kurmey se nangu mooro.
11Liigkasuvõtja võtku kõik, mis tal on, ja muulased rüüstaku ta töövaeva!
11 Naŋ gar-hãako ma hay kulu kaŋ go a se sambu, Yawyaŋ mo ma hay kulu kaŋ a du nga taabo ra ku wongu arzaka.
12Ärgu olgu tal kedagi, kes osutab heldust ta vastu, ja ärgu olgu kedagi, kes annaks armu tema vaeslastele!
12 I ma si du boro kulu kaŋ ga suuji cabe a se, I ma si du boro kaŋ ga bakar a alatuumey se.
13Tema järglased saagu otsa, teises põlves kustugu tema nimi!
13 Naŋ a banda ma alandaaba, Zamana kaŋ ga tun ka kaa ra mo, a maa ma tuusu.
14Tema esiisade pahateod seisku Issandal meeles ja tema ema pattu ärgu kustutatagu!
14 Naŋ a kaayey laala ma goro Rabbi jine fonguyaŋ hari, I ma si a nyaŋo zunubey mo tuusu.
15Olgu need Issanda ees alati, ja ta kaotagu maa pealt nende mälestus!
15 Naŋ i ma goro Rabbi jine duumi, Zama a ma baa i fonguyaŋo tuusu ndunnya ra.
16Sest see mees ei mõelnud teha head, vaid kiusas viletsat ja vaest ja meeleheitel olevat, et teda surmata.
16 Zama a mana fongu nga ma baakasinay suuji cabe, Amma a na talka nda alfukaaru nda bine-saray-koy gurzugandi, nga m'i wi se.
17Ta armastas needmist - see tabagu teda! Temale ei meeldinud õnnistamine - see jäägu temast kaugele!
17 Oho, a ga ba laaliyaŋ, kal a ma ye ka kaa a gaa. A si maa albarka daŋyaŋ kaani, kal a ma moor'a.
18Ta riietas end needmisega nagu kuuega - see tungigu nagu vesi tema sisemusse ja nagu õli ta kontidesse!
18 A na laaliyaŋ daŋ ka nga boŋ daabu sanda nga bankaarayey cine, A binde ma furo a gunda teelo ra sanda hari cine, Da sanda ji cine mo a biriyey ra.
19Olgu see temale nagu riie, millesse ta ennast mähib, ja nagu vöö, millega ta alati ennast vöötab!
19 Naŋ woodin ma ciya a se daabiri kaŋ a ga nga boŋ daabu nd'a, Da guddama mo kaŋ a ga nga canta haw d'a duumi.
20Niisugune olgu mu pealekaebajate palk Issanda käest ja nende palk, kes räägivad kurja minu hinge vastu!
20 Ay kalimakoy da wo kaŋ yaŋ goono g'ay fundo laali mo, I banandi kaŋ ga fun Rabbi do nooya.
21Aga sina, Issand, mu Jumal, tee minuga oma nime kohaselt, sest sinu heldus on hea: kisu mind välja!
21 Amma nin, ya Rabbi, Koy Beero, Ni ma gomni te ay se, ni maa sabbay se. M'ay faaba mo, Zama ni baakasinay suujo ga boori.
22Sest mina olen vilets ja vaene, ja mu süda on läbi torgatud mu sees.
22 Zama ay ya taabante no, kaŋ go moori ra, I n'ay bina mo maray ay ra.
23Ma kaon nagu vari, mis pikemaks venib, mind raputatakse maha nagu rohutirtse.
23 Ay ban sanda biya kaŋ salle, I n'ay kokobe sanda do cine.
24Mu põlved nõrkevad paastumisest ja mu liha kõhnub rasvatuks.
24 Ay kangey jijiri ka kar care gaa mehaw sabbay se, Ay gaahamo kulu faabu, maani si.
25Ma olen saanud neile teotuseks, mind nähes nad vangutavad pead.
25 Ay ciya wowi hari i do. Waati kaŋ i ga di ay, i ga ngey boŋey zinji.
26Aita mind, Issand, mu Jumal! Päästa mind oma heldust mööda!
26 Ya Rabbi Irikoy, m'ay gaa. m'ay faaba ni baakasinay suujo boŋ.
27Tundku nad, et see on sinu käsi, et sina, Issand, oled seda teinud!
27 Zama borey ma du ka bay kaŋ woodin ni kambe no, Ya Rabbi, nin no k'a te.
28Kui nad neavad, siis sina õnnista! Kui nad kipuvad kallale, siis jäägu nad häbisse, aga sinu sulane rõõmustagu!
28 I ma soobay ka laali, amma nin wo ma albarka daŋ. Waati kaŋ i tun, i ga haaw, Amma ay, ni tamo ga maa kaani.
29Mu vastased riietugu teotusega ja mähkigu end oma häbisse nagu ülekuube!
29 Naŋ i m'ay ibarey daabu nda kayna danga bankaaray cine, I ma ngey boŋ daabu nda ngey haawo sanda alkuba cine.
30Ma tahan Issandat väga tänada oma suuga ja paljude seas teda kiita,
30 Ay ga saabuyaŋ boobo te Rabbi se d'ay meyo, Oho, ay g'a sifaw te jama ra.
31sest tema seisab vaese paremal käel, et päästa tema hing hukkamõistjate käest.
31 Zama a ga kay moori ra goroko kambe ŋwaari gaa, Zama a m'a faaba boro kaŋ goono g'a fundo ciiti kambe ra.