1Laulujuhatajale: kaheksandal helil; Taaveti laul.
1 Doonkoy jine bora se. I m'a doon da moolo hamni ahakkukoy karyaŋ. Dawda wane no.
2Päästa, Issand, sest vagad on lõppenud ja ustavad on otsa saanud inimlaste seast!
2 Ya Rabbi, ma gaakasinay te, Zama hanante si no koyne, Naanaykoy si no mo Adam-izey ra.
3Nemad räägivad tühja üksteisega, räägivad libedate huultega, kahepaikse südamega.
3 I afo kulu, tangari no a ga hawa nga gorokasin gaa da tangari sifaw me-kuuruyaŋ, Bine hinka mo no a ga salaŋ d'a.
4Hävitagu Issand kõik libedad huuled, keeled, mis räägivad kõrke asju,
4 Tangari sifaw me-kuurey kulu da deeney kaŋ ga sanni yaamo beeriyaŋ te, Rabbi m'i dangandi.
5kes ütlevad: 'Oma keele tõttu me oleme tugevad, meie huuled on meie võimuses, kes on meile isandaks?'
5 Ngey no ka ne: «Iri deeney no iri ga te zaama nd'a. Iri me-kuurey iri bumbey wane yaŋ no. May ga ti jine boro iri boŋ?»
6'Viletsate rõhumise, vaeste ägamise pärast tõusen ma nüüd üles,' ütleb Issand, 'ma toon pääste sellele, kes hingeldab.'
6 Yaa no Rabbi ci: «Ay ga tun sohõ, Taabantey kankamo da laamikoyey durayyaŋey sabbay se, Ay m'i daŋ baani kaŋ i go ga ceeci ra.»
7Issanda kõned on puhtad kõned, need on hõbe, mis savist ahjus sulatatud ja seitsmekordselt puhastatud.
7 Rabbi me sanney ya sanni hananteyaŋ no, Sanda nzarfu kaŋ i gosi guuru hinayaŋ sintilo ra cine, Wo kaŋ i hanandi hala sorro iyye.
8Sina, Issand, kaitsed neid; sa hoiad neid igavesti selle põlve rahva eest.
8 Ya Rabbi, nin no g'i batu, Ni g'i haggoy k'i wa da zamana wo dumi borey hal abada.
9Õelad käivad toredasti ringi, kui nurjatus inimlastes ennast ülendab.
9 D'i na kazaamataray beerandi Adam-izey ra, Boro laaley ga zankam no nangu kulu.