1Palveteekonna laul Taavetilt. Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi: 'Lähme Issanda kotta!'
1 Zijiyaŋ dooni no. Dawda wane no. Ay farhã waato kaŋ cine i ne ay se: «Kaa, iri ma koy Rabbi windo do.»
2Meie jalad seisid su väravais, Jeruusalemm.
2 Ya Urusalima*, iri cey ga kay ni birni meyey ra.
3Jeruusalemm, kes oled ehitatud nagu hästi kokkuliidetud linn,
3 Urusalima, nin kaŋ i na ni cina, Gallu nooya kaŋ goono ga margu care gaa.
4kuhu läksid üles suguharud, Issanda suguharud tunnistuseks Iisraelile tänama Issanda nime.
4 Naŋ kaŋ kundey ga kaaru, Kaŋ ga ti Rabbi kundey, farilla no Israyla se, Ngey ma du ka saabu Rabbi maa se.
5Sest sinna on seatud aujärjed kohtumõistmiseks, aujärjed Taaveti kojale.
5 Zama noodin no i na kargayaŋ sinji ciiti teeyaŋ se, Kaŋ ga ti Dawda dumo kargey.
6Paluge rahu Jeruusalemmale! Käigu hästi nende käsi, kes sind armastavad!
6 Wa te adduwa Urusalima laakal kana se ka ne: «Ni baakoy ma te arzaka.
7Rahu olgu su müüride vahel, hea käekäik su kuninglikes kodades!
7 Laakal kanay ma goro ni birni cinarey ra, Albarka mo ma goro ni faadey ra.»
8Oma vendade ja oma sõprade pärast tahan ma nüüd öelda: Rahu sinule!
8 Ay nya-izey d'ay baakoy sabbay se no ay ga ne: «Laakal kanay ma goro ni ra.»
9Issanda, meie Jumala koja pärast tahan ma otsida sulle head.
9 Rabbi iri Irikoyo windo sabbay se no ay goono ga ni albarka ceeci.