1Palveteekonna laul Taavetilt. Kui Issand ei oleks olnud meiega - nii ütelgu Iisrael -,
1 Zijiyaŋ dooni no. Dawda wane no. Israyla ma ne: «Da manti kaŋ Rabbi go iri do haray,
2kui Issand ei oleks olnud meiega, kui inimesed tulid meile kallale,
2 Da manti kaŋ Rabbi go iri do haray waato kaŋ cine borey tun iri gaa,
3siis nad oleksid meid elusalt neelanud, kui nende viha süttis meie vastu;
3 Doŋ i n'iri gon da fundi, Waato kaŋ cine i futa koroŋ iri gaa.
4siis oleksid veed meid uputanud, jõgi oleks läinud üle meie hinge;
4 Doŋ haro n'iri yoole, Gooru ma gana iri fundey boŋ mo.
5siis oleksid ülbed veed läinud üle meie hinge.
5 Doŋ harey kaŋ ga futu ga gana iri fundey boŋ.»
6Tänu olgu Issandale, kes ei andnud meid nende hammaste saagiks!
6 Iri ma Rabbi sifa, Nga kaŋ mana iri nooyandi i hinjey se i m'iri ŋwa.
7Meie hing on nagu lind pääsenud linnupüüdja paelust: paelad läksid katki ja me pääsesime ära.
7 Iri fundey koma sanda curo kaŋ du ka fun kol'izeyaŋ hirrimi ra. Hirrimo pati, iri mo du ka koma.
8Meie abi on Issanda nimes, kes on teinud taeva ja maa.
8 Iri gaakasinay go Rabbi maa do haray, Nga kaŋ na beene nda ganda te.