1Palveteekonna laul. Issand, meenuta kõiki vaevu, mis on Taavetil,
1 Zijiyaŋ dooni no. Ya Rabbi, ma fongu Dawda gaa a kankamey kulu sabbay se.
2kes vandus Issandale, tõotas Jaakobi Vägevale:
2 Zeyaŋo kaŋ a te Rabbi se, Da sarto kaŋ a sambu Yakuba wane Hinkoyo se, ka ne:
3'Ei ma lähe oma maja ulualla ega heida oma magamisasemele,
3 «Daahir, ay si furo ay windo ra, Ay si kaaru mo ay daarijo boŋ,
4ei ma anna und oma silmadele ega suikumist oma laugudele,
4 Ay s'ay moy no jirbi, ay si dusungu mo,
5kuni ma leian paiga Issandale, eluaseme Jaakobi Vägevale!'
5 Kala day d'ay du Rabbi se nangu jina, Kaŋ ga ti Yakuba wane Hinkoyo se nangoray.»
6Vaata, me kuulsime sellest Efratas, me leidsime selle Jaari väljadelt.
6 A go, iri maa a baaru Efrata ra, Iri n'a gar Yaar farey ra.
7Mingem nüüd ta eluasemeisse, kummardugem tema jalgade järi ette!
7 Iri ma furo a nangora ra, Iri ma sududuyaŋ te a ce taamey furkanga do.
8Tõuse, Issand, minema oma hingamispaika, sina ja su võimsuselaegas!
8 Ya Rabbi, ma tun ka koy ni fulanzamyaŋ nango do, Nin da ni hino sundurko.
9Sinu preestrid ehtigu endid õigusega ja su vagad hõisaku!
9 Ni alfagey ma daabu nda adilitaray, Ni wane hanantey mo ma doon farhã sabbay se.
10Oma sulase Taaveti pärast ära lükka tagasi oma võitud mehe palet!
10 Ma si ni moyduma bare ka kaa ni wane suubananta gaa ni tamo Dawda sabbay se.
11Issand on vandunud Taavetile, tõesti, ta ei tagane sellest: 'Sinu ihu soost panen ma ühe su aujärjele!
11 Rabbi ze Dawda se da cimi, A si bare ka fay d'a mo. A ne: «Ni ize gundey ra no ay ga afo dake ni karga boŋ.
12Kui su pojad peavad minu lepingut ja mu tunnistusi, mis ma neile õpetan, siis ka nende pojad peavad istuma igavesti sinu aujärjel!'
12 Da ni izey n'ay sappa d'ay seeda kaŋ ay g'i dondonandi nd'a haggoy, Kal i banda mo ma goro ni karga boŋ hal abada.»
13Sest Issand on valinud Siioni ja himustanud teda enesele eluasemeks.
13 Zama Rabbi na Sihiyona suuban, A yalla-yalla nd'a ma ciya nga se nangoray.
14'See on mu hingamispaik igavesti; siia ma jään, sest ma olen himustanud seda.
14 A ne: «Woone ya ay fulanzamyaŋ do no hal abada. Noodin no ay ga goro, zama ay yalla-yalla nd'a.»
15Ma tahan rohkesti õnnistada tema toidust, tema vaesed täita leivaga.
15 Ay g'a ŋwaaro albarkandi nda yulwa, Ay g'a laamikoyey kungandi nda ŋwaari.
16Ja tema preestrid ma riietan päästega, ja tema vagad hakkavad valjusti hõiskama.
16 A alfagey mo, ay g'i daabu nda faaba, A wane hanantey mo ga doon farhã sabbay se.
17Seal ma lasen tärgata sarve Taavetile, ma valmistan lambi oma võitud mehele.
17 Noodin no ay ga naŋ Dawda hillo ma zay, Ay jin ka fitilla soola ay suubananta se.
18Tema vaenlased ma riietan häbiga, aga tema peas peab ta peaehe särama!'
18 Ay g'a ibarey daabu nda haawi, Amma a koytaray fuula ga nyaale ay suubananta boŋ.