¹Laulujuhatajale: Issanda sulase Taaveti laul. Taavet rääkis selle laulu sõnad Issandale sel ajal, kui Issand oli ta päästnud kõigi ta vaenlaste käest ja Sauli käest.

¹ Doonkoy jine bora se. Rabbi tamo Dawda wane no. A na baytu woone sanney ci Rabbi se hano kaŋ hane Rabbi n'a kaa nga ibarey kulu da Sawulu mo kambe ra. A ne:

²Siis ta ütles: 'Sind ma armastan südamest, Issand, mu vägi!

² Ya Rabbi ay gaabo, ay ga ba nin.

³Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja; mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge varjupaik!

³ Rabbi ya ay tondo no, d'ay wongu fuwo, d'ay faabakwa mo, D'ay Irikoyo, ay tondi gaabikoono. A ra no ay ga tugu. Ay korayo d'ay faaba hillo, D'ay cinari kuuko mo no koyne.

⁴'Kiidetud olgu Issand!' nõnda ma hüüan, ja ma pääsen oma vaenlaste käest.

⁴ Ay ga ce Rabbi gaa, nga kaŋ to sifayaŋ. Woodin ga naŋ ay ma du faaba ka fun ay ibarey kambe ra.

⁵Surma köidikud piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu.

⁵ Buuyaŋ korfey didiji ay gaa, Irikoy jaŋ-ka-ganayaŋ baayaŋo n'ay humburandi.

⁶Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette.

⁶ Alaahara korfey n'ay koli ka windi, Buuyaŋ hirrimey n'ay di.

⁷Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta palge ette, ta kõrvu.

⁷ Ay kankamo ra ay na Rabbi ce, Ay na jinde tunandi ay Irikoyo gaa. A maa ay jinda nga fuwo ra, Ay hẽeno kaŋ ay te a jine din mo furo a hangey ra.

⁸Siis värises ja vabises maa, mägede alused kõikusid ja põrusid üksteise vastu, sest ta viha süttis.

⁸ Saaya din no laabo gaan, a zinji. Tondi kuukey tiksey nyooti, I zinji-zinji, zama Rabbi futu.

⁹Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli neelamas, tulised söed lõõmasid tema seest.

⁹ Dullu fun a niina ra ka ciciri, Danji mo kaŋ ga ŋwa ka ban fun a meyo ra. A na danji-bi yaŋ diyandi.

¹⁰Ta vajutas taeva ja tuli maha, ja ta jalge all oli tume pilv.

¹⁰ A na beena gungumandi ka zumbu ganda. Kubay bi tik go a ce taamey cire.

¹¹Ta sõitis keerubi peal ja lendas ning ta hõljus tuule tiibadel.

¹¹ A kaaru ciiti malayka* boŋ ka tun beene. Oho, a tun da waasi haw fatey boŋ ka deesi.

¹²Ta pani enesele katteks pimeduse, majaks enda ümber mustavad veed, paksud pilved.

¹² A na kuba ciya nga tuguyaŋ do. A bukka no kaŋ go g'a windi, hari kubay, beene hirriyaŋ beerey no.

¹³Kumast lõhkesid pilved ta ees, sadas rahet ja tuliseid süsi.

¹³ A beene hirriyaŋ beerey bisa, zama kaari go a jine, Da gari da danj'ize.

¹⁴Issand müristas taevast ja Kõigekõrgem andis kuulda oma häält rahe ja tuliste sütega.

¹⁴ Rabbi kaati beeney ra, Beeray-Beeri-Koyo na nga jinda beerandi, gari da danji ize.

¹⁵Ta heitis oma nooli ja pillutas neid, lõi kangesti välku, ja pani need sähvima.

¹⁵ A na nga hangawey donton k'i say-say. Oho, a maliyaŋ booba no, ka n'i kar ka say mo.

¹⁶Siis said nähtavaks vete sügavused ja maailma alused paljastusid sinu sõitluse läbi, Issand, sinu sõõrmete tuule puhangust.

¹⁶ Ya Rabbi, ni kaatiyaŋo da ni niina funsuyaŋo yooja mo gaa, Goorayze kuukey bangay, ndunnya tiksey mo fun taray.

¹⁷Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest.

¹⁷ A go beene, a donton k'ay sambu, A n'ay candi ka kaa hari-yaa* bambatey ra.

¹⁸Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid vägevamad minust.

¹⁸ A n'ay hamay ka kaa ay ibare gaabikoono kambe ra, Da borey kaŋ yaŋ konna ay kambe ra mo, Zama i bisa ay gaabi.

¹⁹Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks.

¹⁹ I kaŋ ay boŋ ay masiiba zaaro ra, Amma Rabbi ciya ay se deyaŋ hari.

²⁰Ta tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.

²⁰ A kande ay nangu yulwanta ra. A n'ay kaa kambe, zama a ga farhã d'ay.

²¹Issand teeb mulle head mu õigust mööda, ta tasub mulle mu käte puhtust mööda.

²¹ Rabbi n'ay bana ay adilitara hino me, Ay kambey hananyaŋo me no a yeti ay se.

²²Sest ma hoidsin Issanda teid ega taganenud õelasti Jumalast.

²² Zama ay na Rabbi fondey haggoy, Ay mana laala mo ka fay d'ay Irikoyo.

²³Sest kõik ta määrused on mu ees, ma ei ole hüljanud tema seadlusi.

²³ Zama a farilley kulu go ay jine, Ay man'a hin sanney mo ganandi.

²⁴Ma olin laitmatu tema ees ja hoidusin pahateost.

²⁴ Ay ya toonante no a do haray. Ay n'ay fundo gaay mo ay laalayaŋ ciine ra.

²⁵Seepärast Issand tasus mulle mu õigust mööda, mu käte puhtust mööda tema silma ees.

²⁵ Woodin se no Rabbi bana ay se ay adilitara hino me, D'ay kambey hananyaŋ hino me nga jine.

²⁶Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;

²⁶ Suujikoy se ni ga ni boŋ cabe Suujikoy. Boro toonante se mo ni ga ni boŋ cabe toonante.

²⁷puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks.

²⁷ Boro kaŋ bina ga hanan se ni ga ni boŋ cabe bine-hanno-koy. Siirante mo, ni ga ni boŋ cabe a se carmaykom.

²⁸Sest sina päästad viletsa rahva, aga alandad suurelised silmad.

²⁸ Zama ni ga taabantey faaba, Amma ni ga boŋ-jarekoy kaynandi.

²⁹Sest sina süütad mu lambi; Issand, mu Jumal, valgustab mu pimedust.

²⁹ Zama ni g'ay fitilla diyandi, Rabbi ay Irikoyo g'ay kuba hanandi.

³⁰Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri.

³⁰ Zama ni hino no ay na wongu sata gaaba nd'a, Ay Irikoyo hino no ay ga cinari sar ka daaru nd'a.

³¹Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad.

³¹ Irikoy wo, a fonda ya toonante no. Rabbi sanno ya neesante mo no, Koray mo no boro kulu kaŋ ga tugu a ra se.

³²Sest kes on Jumal peale Issanda? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?

³² Zama may no ga ti Irikoy, kala Rabbi? May no ga ti tondi, kala iri Irikoyo?

³³See on Jumal, kes paneb rammu mu vööle ja teeb laitmatuks mu tee.

³³ Irikoy kaŋ n'ay guddama da gaabi, A n'ay fonda ciya toonante.

³⁴Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele.

³⁴ A n'ay cey ciya sanda jeeri wane yaŋ cine, A g'ay daŋ ay nangu beerey boŋ.

³⁵Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama.

³⁵ A g'ay kambayzey dondonandi wongu, Hala ay kambey ga haw daŋ guuru-say birawo ra.

³⁶Sa annad mulle oma päästekilbi, su parem käsi toetab mind, su abi teeb mind suureks.

³⁶ Ni n'ay no ni faaba korayo mo, Ni kambe ŋwaaro n'ay gaay, Ni baano mo n'ay beerandi.

³⁷Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks.

³⁷ Ni n'ay taamu-taamu yaŋ feeri ay cire, Ay ce jindey mo mana mulay.

³⁸Ma tahan jälitada oma vaenlasi ja nad kätte saada ega taha tulla tagasi enne, kui olen teinud neile lõpu.

³⁸ Ay n'ay ibarey ce banda gana, ay n'i to mo, Ay mana bare ka ye mo kala kaŋ ay n'i ŋwa ka ban.

³⁹Ma tahan nad purustada, nõnda et nad ei saa tõusta, vaid langevad mu jalge alla.

³⁹ Ay n'i gooru k'i fun hala i mongo ka hin ka tun, I kaŋ ay ce taamey cire.

⁴⁰Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud maha mu alla need, kes tõusevad mu vastu.

⁴⁰ Zama ni n'ay guddu nda gaabi wongu sabbay se. Borey kaŋ yaŋ tun ay gaa mo, ni naŋ i ma sumbal ay cire.

⁴¹Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja, ma hävitan oma vihamehed.

⁴¹ Ni naŋ mo ay ibarey ma jinde banda no ay se, Zama ay m'ay konnakoy tuusu.

⁴²Nad hüüavad appi, aga päästjat ei ole; nad hüüavad Issanda poole, aga tema ei vasta neile.

⁴² I kuuwa, amma faabako si no. I hẽ baa Rabbi gaa, amma a mana tu i se.

⁴³Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu tolmu tuule ees; ma põrmustan nad nagu tänavate pori.

⁴³ Waato din gaa no ay n'i kar hala i ciya sanda kusa kaŋ haw goono ga gaaray. Ay n'i mun sanda kwaara ra fondo gaa potor-potor cine.

⁴⁴Sina päästad mind rahva riidlemistest; sa sead mind rahvaste peaks. Hõimud, keda ma ei tunne, hakkavad mind orjama.

⁴⁴ Ni n'ay faaba borey canda-canda gaa. Ni n'ay ciya dumi cindey mayko. Dumi kaŋ doŋ ay s'a bay, a go ga may ay se.

⁴⁵Kuuldes minust nad kuulevad mu sõna, võõra rahva lapsed meelitavad mind.

⁴⁵ Ay baaru maayaŋ gaa i g'ay gana, Yawey ga boŋ ye ay se ganda.

⁴⁶Võõra rahva lapsed nõrkevad ja väljuvad värisedes oma linnustest.

⁴⁶ Yawey ga lakaw, I ga fatta ngey wongu fuwey ra, i gaahamey go ga jijiri.

⁴⁷Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu mu päästmise Jumal,

⁴⁷ Rabbi ya fundikooni no! W'ay tondo sifa! Ay faaba Irikoyo, w'a beerandi gumo!

⁴⁸Jumal, kes mulle annab kättemaksu ja alistab mulle rahvad!

⁴⁸ Irikoy no ga bana ay se, A ga dumi waani-waani daŋ ay mayra cire.

⁴⁹Sina, kes mind päästad mu vaenlaste käest, sa ülendad mu mulle vastuhakkajate üle ja vabastad mu vägivallameeste käest.

⁴⁹ A g'ay hamay ka kaa ay ibarey kambe ra. Daahir, ni g'ay beerandi borey kaŋ tun ay se yaŋ boŋ. Ni g'ay soolam ka kaa toonyantey kambe ra.

⁵⁰Sellepärast ma tahan, Issand, sind tänada rahvaste seas ja laulda kiitust su nimele.

⁵⁰ Ya Rabbi, woodin se no ay ga saabu ni se dumi cindey game ra. Ay ma sifayaŋ baytu te ni maa gaa.

⁵¹Sina teed suureks oma kuninga võidud ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!'

⁵¹ A ga faaba beeriyaŋ no bonkoono kaŋ a daŋ din se, A ga baakasinay suuji cabe mo nga wane suubananta se, Kaŋ ga ti Dawda nda nga banda se hal abada.