1Laulujuhatajale: Jedutuuni jaoks; Taaveti laul.
1 Doonkoy jine bora Yedutun se. Dawda baytu fo no.
2Ma ütlesin: Ma hoian oma eluteed, et ma ei tee pattu oma keelega; ma hoian oma suud nagu päitsetega, niikaua kui õel on mu ees.
2 Ay ne: «Ay ga haggoy d'ay muraadey, Zama ay ma si zunubi te d'ay deena. Duumi da laalakoy go ay jine, Ay g'ay me daabu danga nda takunkum.»
3Ma jäin vait ega lausunud sõnagi, ma vaikisin heast käekäigust; kuid mu valu läks kangemaks.
3 Ay goro siw, ay dangay baa ihanno ciyaŋ gaa, Ay bine sara mo tonton.
4Mu süda läks kuumaks mu sees: kui ma neid asju mõtlesin, siis süttis tuli mu sees, ma puhkesin rääkima oma keelega.
4 Ay bina ton ay ganda ra, Ay go fonguyaŋ gaa, kala danji di. Gaa no ay salaŋ d'ay deena ka ne:
5Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen.
5 «Ya Rabbi, ma naŋ ay m'ay bananta bay, Ay jirbey baayaŋo lasaabo mo, Ya bay mate kaŋ cine no a go. Naŋ ay m'ay jaŋ-ka-gayyaŋo bay.
6Vaata, sa oled mu elupäevad pannud kämbla laiuseks, mu eluiga on kui eimiski sinu ees; tühi õhk on iga inimene, kes seisab püsti. Sela.
6 A go, ni n'ay jirbey te sanda kambe gaaba cine. Ay jiirey baayaŋo mo manti hay fo no ni jine. Daahir, boro fo kulu ya funsar no, Mate kulu kaŋ cine a goono yaŋ ga bara nd'a. (Wa dangay)
7Ainult nagu varjukuju kõnnib inimene; nad teevad kära tühja pärast, nad kuhjavad kokku ega tea, kes selle saab.
7 Daahir, boro kulu ga nga bar-bareyaŋ te no sanda yuumay cine. Daahir, i ga kosongu yaamo day no. A ga arzaka margu-margu, a s'a ŋwakwa bay mo.
8Ja nüüd, Issand, mida ma pean ootama? Oma lootuse ma panen üksnes sinu peale!
8 Sohõ binde, ya ay Koyo, ifo no ay goono ga hangan? Ay beeja, ni do no a go.
9Kisu mind välja kõigist mu üleastumistest, ära anna mind jõledate teotada!
9 M'ay faaba ay hartayaŋey kulu gaa. Ma si naŋ ya ciya wowi hari borey kaŋ yaŋ sinda laakal se.
10Ma olen vait ega ava oma suud, sest sina tegid seda.
10 Ay te siw! Ay man'ay me fiti mo, Zama nin no ka woodin te.
11Kõrvalda mu pealt oma nuhtlus; su käe vaenust ma lõpen ära!
11 Ma ni karyaŋo hibandi ka kaa ay gaa, Ay halaci ni kamba sabbay se.
12Kui sa inimesi karistad nuhtlustega süütegude pärast, siis pudeneb otsekui koide söödud see, mis temale on kallis. Kõik inimesed on tühi õhk. Sela.
12 Waati kaŋ ni ga boro gooji nda kaseetiyaŋ zunubi sabbay se, Ni ga naŋ a darza ma halaci sanda naana-baano. Daahir boro kulu ya funsar no. (Wa dangay)
13Issand, kuule mu palvet ja pane tähele mu kisendamist! Ära vaiki mu silmavee puhul, sest ma olen võõras sinu ees ja majaline, nõnda nagu kõik mu vanemad!
13 Ya Rabbi, ma maa ay adduwa, Ma hanga jeeri ay hẽeno mo se. Ma s'ay hẽeno dangay, zama ay ya yaw no ni do, Boro kaŋ kaa ka zumbu no, Sanda ay kaayey kulu cine za doŋ.
14Pööra oma pilk minust eemale, et mu meel saaks rõõmsaks, enne kui ma lähen ära ja mind ei ole enam!
14 Ma fay d'ay gunayaŋ zama ay ma du ka moyduma feeri, Za ay mana gana ne, za ay mana te ka si.»