1Taaveti laul sellest ajast, kui ta oli Juuda kõrbes.
1 Dawda baytu no kaŋ a te waato kaŋ a go Yahuda ganjo ra.
2Jumal, sina oled mu Jumal, sind ma otsin vara. Sinu järele januneb mu hing, sind ihaldab mu ihu nagu kuival ja põuasel maal, kus pole vett.
2 Ya Irikoy, nin no ga ti ay Irikoyo. Ay ga ni ceeci da anniya. Ay fundo gonda ni jaw, Ay baso yangala ni se laabu kogo kaŋ gonda jaw ra, Naŋ kaŋ hari kulu si no.
3Nõnda ma vaatasin sind pühamus, et näha su väge ja su auhiilgust.
3 Yaadin no ay na ni guna nangu hanna ra, Zama ay ma di ni hino da ni darza.
4Sest sinu heldus on parem kui elu; mu huuled ülistavad sind.
4 Za kaŋ ni baakasinay suujo baa da fundi gande, Ay meyo ga ni sifa.
5Nõnda ma tahan sind tänada oma eluaja; sinu nimel ma tõstan üles oma pihud.
5 Yaadin no ay ga ni sifa ay fundo me muudu, Ay g'ay kambey sambu ni maa ra.
6Nagu rasvast ja õlist täitub mu hing, mu suu kiidab sind hõiskehuulil,
6 Ay fundo ga kungu danga _boro kaŋ du|_ maani ji da ham kaŋ gonda maani boobo. Ay meyo mo ga ni sifa da me kuurey kaŋ ga farhã.
7kui ma sind meenutan oma voodis ja sinule mõtlen vahikordade ajal.
7 Saaya kaŋ ay goono ga fongu ni gaa ay daarijo boŋ cin alwaatey ra, Kal ay ma ni miila.
8Sest sina olid mulle abiks ja su tiibade varju all ma võin hõisata.
8 Zama ni ya ay gaako no. Ni fatey biyo ra mo no ay ga doon farhã sabbay se.
9Mu hing ripub su küljes, su parem käsi toetab mind.
9 Ay fundo goono ga sarku ni ga, Ni kambe ŋwaaro goono g'ay sambu ka gaay.
10Aga need, kes püüavad hävitada mu hinge, lähevad maa sügavustesse.
10 Amma borey kaŋ yaŋ goono g'ay fundo ceeci zama ngey m'a halaci se,
11Nad tõugatakse mõõga ette, nad saavad rebaste saagiks.
11 Ni g'i nooyandi takuba hin se, i ga ciya zoŋey baa. I ga furo yongo ndunnya guusuyaŋo ra.
12Aga kuningas rõõmutseb Jumalas; igaüks, kes tema juures vannub, võib kiidelda; sest nende suu suletakse, kes räägivad valet.
12 Amma bonkoono ga te bine kaani Irikoy ra. Boro kulu kaŋ ga ze d'a mo, A koy ga du darza, zama i ga tangarikomey meyey daabu.