1Moosese, jumalamehe palve. Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve.
1 Irikoy bora Musa adduwa fo no. Ya ay Koyo, nin no ga ti iri nangora za zamaney kulu ra.
2Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti.
2 Za i mana tondi kuukey fattandi, Za ni mana laabo da ndunnya taka, Za doŋ-doŋ kaŋ sinda me ka koy hal abada abadin, Nin no ga ti Irikoy.
3Sina viid inimese jälle põrmu ja ütled: 'Tulge tagasi, inimlapsed!'
3 Ni ga boro bare k'a ciya kusa. Ni ga ne mo: «Ya Adam-izey, wa ye ka ye.»
4Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel.
4 Zama jiiri zambar fo ga hima ni se sanda bi kaŋ bisa, Danga cin ra batuyaŋ alwaati folloŋ.
5Sa uhud nad ära, nad on nagu uni, nagu rohi, mis hommikul haljendab.
5 Ni g'i hibandi danga hari-yaa* no, i ga jirbi, Susubay mo i ga hima subu kaŋ go ga fun:
6See õitseb hommikul ja haljendab, õhtul see närtsib ja kuivab ära.
6 Susubay a ga zaada, a ga beeri, Wiciri kambu mo i g'a wi, a ga koogu.
7Sest sinu viha tõttu me lõpeme ja su vihaleegist me ehmume.
7 Zama ni futa ra no ni na iri ŋwa, Ni futay korna ra mo, ni n'iri laakal tunandi.
8Sa paned meie pahateod enese ette, meie salapatud oma palge valguse ette.
8 Ni n'iri laala daŋ ni jine, Iri zunubi tugantey mo, Ni n'i daŋ ni moyduma kaaro ra.
9Sest kõik meie päevad mööduvad su raevu all, meie aastad lõpevad nagu ohe.
9 Zama iri jirbey kulu bisa ni futa ra, Iri na iri jiirey ban sanda ciinay jinde cine.
10Meie päevade mõõt on seitsekümmend aastat ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda. Jah, see möödub kähku ja me lendame ära.
10 Iri fundey jirbey kulu, jiiri wayye no. Da boro gaaham gonda gaabi no, a ga to jiiri wahakku, I fooma ya taabi nda bine saray day no. Zama a ga bisa da waasi, iri ga tun ka deesi mo.
11Kes tunneb su viha tugevust ja su raevu, nõnda nagu sind tuleb karta?
11 May no ga faham da ni futa hina? Ni futay korna da ni humburando ga saba nda care.
12Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!
12 M'iri dondonandi iri m'iri jirbey kabu, Kaŋ ga naŋ iri ma du bine kaŋ gonda laakal.
13Pöördu tagasi, Issand! Oh kui kaua? Halasta oma sulaste peale!
13 Ya Rabbi, kala waatifo no ni ga ye ka kaa? Ma bakar mo ni tamey se.
14Täida meid hommikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja!
14 M'iri kungandi susubay da ni baakasinay suujo, Zama iri ma doon farhã sabbay se, Iri ma te bine kaani mo iri jirbey kulu ra.
15Rõõmusta meid nii palju päevi, kui sa meid vaevasid, nii palju aastaid, kui me nägime õnnetust!
15 M'iri biney kaanandi jirbey kaŋ ni na iri taabandi baayaŋo me, Da jiirey kaŋ ra iri di laala mo hina me.
16Saagu nähtavaks su töö su sulastele ja nende lastele su auhiilgus!
16 Ma naŋ ni goyo ma bangay ni tamey se, Ni darza mo i izey se.
17Issandal, meie Jumalal, olgu lahke meel meie vastu! Meie kätetööd ta kinnitagu meile! Kinnita meie kätetööd!
17 Rabbi, iri Irikoyo booriyaŋo ma goro iri boŋ. M'iri kambe goyey tabbatandi iri se. Oho, iri kambe goyey, m'i tabbatandi.