1Tulge, hõisakem Issandale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole!
1 Wa kaa, iri ma farhã baytu te Rabbi se, Iri ma cilili iri faaba tondo se.
2Tulgem tema palge ette tänamisega, hõisakem temale kiituslauludega!
2 Iri ma kaa a jine da saabuyaŋ, Iri ma farhã kuuwa te a se da baytuyaŋ.
3Sest Issand on suur Jumal ja suur kuningas üle kõigi jumalate.
3 Zama Rabbi ya Irikoy beeri no, Bonkooni bambata no de-koyey kulu boŋ.
4Tema käes on maa sügavused ja tema päralt on mägede tipud.
4 A kambe ra no ndunnya guusuyaŋey go, Tondi kuukey yolley mo, a wane yaŋ no.
5Tema oma on meri, sest tema on selle teinud, ja tema käed on valmistanud kuiva maa.
5 Teeko ya a wane no, nga mo no k'a te, A kambey mo no ka laabu koga te.
6Tulge, kummardagem ja põlvitagem, heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette!
6 Wa kaa, iri ma sududu, iri ma gungum, Iri ma sombu Rabbi iri Takakwa jine
7Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on tema käe all. Täna, kui te kuulete ta häält,
7 zama nga ya iri Irikoyo no, Iri mo a kuray nangey boroyaŋ no, A kambe feejiyaŋ mo no. Hunkuna, d'araŋ maa a jinda,
8ärge tehke kõvaks oma südant nõnda nagu Meribas, nõnda nagu Massa päeval kõrbes.
8 Wa s'araŋ biney sandandi, sanda Meriba ra wano cine, Sanda Massa zaaro cine saajo ra,
9'Seal teie esiisad kiusasid mind, panid mind proovile, ehk küll said näha mu tööd.
9 Naŋ kaŋ araŋ kaayey n'ay gosi k'ay si. I di ay goyo,
10Nelikümmend aastat oli mul tülgastust sellest rahvapõlvest. Ja ma ütlesin: Nemad on eksija südamega rahvas, nad ei tunne minu teid.
10 Jiiri waytaaci no ay na zamana din izey fanta. Ay ne: «Jama no kaŋ go ga daray ngey biney ra, I man'ay fondey bay mo.
11Seepärast ma vandusin oma vihas: Nad ei pääse minu hingamisse!'
11 Woodin se no ay ze ay futa ra ka ne: ‹Daahir i si furo ay fulanzamyaŋo ra.› »