¹Suur tunnustäht sai nähtavaks taevas: naine, riietatud päikesesse, ning kuu tema jalge all, ning pärg kaheteistkümnest tähest tema peas.

¹ I di alaama bambata fo beena ra: wayboro fo goono ga daabu nda wayna, hando mo go a cey cire. Koytaray fuula kaŋ gonda handariyayze way cindi hinka mo go a boŋo gaa.

²Ja ta oli lapseootel ning kisendas tuhudes ja piinles sünnitusvaludes.

² A gonda gunde, a hẽ mo hay-zaŋay ra, a goono ga maa doori mo hayyaŋo sabbay se.

³Taevas sai nähtavaks teine tunnustäht, ennäe: suur tulipunane lohe, kellel oli seitse pead ja kümme sarve ning ta peadel seitse peaehet.

³ I ye ka di alaama fo mo beena ra. Guna mo, dodo-beeri* ciray bambata kaŋ gonda boŋ iyye da hilli way. Boŋey gaa mo koytaray fuula iyye go no.

⁴Ta saba pühkis ära kolmandiku taevatähti ning viskas need maa peale. Ja lohe seisatas naise ees, kes oli sünnitamas, et niipea kui ta on sünnitanud, süüa ära ta laps.

⁴ A dibba mo goono ga beene handariyayzey kanandi hinza ra afo candi k'i catu ndunnya ra. Dodo-beero mo goono ga kay waybora kaŋ ga ba ka hay din jine, zama waati kaŋ a hay nga m'a izo ŋwa.

⁵Ja naine tõi ilmale poeglapse, kes karjasena hoiab raudsauaga kõiki paganaid. See laps haarati Jumala ja ta trooni juurde.

⁵ Waybora na ize alboro hay mo, nga kaŋ ga ndunnya dumey kulu may da guuru-bi goobu. Izo mo, i n'a hamay ka kond'a Irikoy do, hal a karga do.

⁶Ja naine põgenes kõrbe, kus tal oli ase, mille Jumal oli valmistanud, et teda seal toidetaks tuhat kakssada kuuskümmend päeva.

⁶ Waybora binde zuru ka koy ganjo ra, naŋ kaŋ Irikoy jin ka nangu soola a se, hal i m'a jare jirbi zambar fo da zangu hinka nda waydu.

⁷Ja taevas tõusis sõda: Miikael ja tema inglid hakkasid sõdima lohega, ning lohe sõdis ja tema inglid.

⁷ Wongu te beena ra mo. Munkayla nda nga malaykey goono ga tangam da dodo-beero. Dodo-beero mo da nga malaykey tangam d'ey.

⁸Lohe ei saanud võimust, ja enam ei leidunud neile aset taevas.

⁸ I mana te zaama, i mana du mo ngey goray nango koyne beena ra.

⁹Suur lohe heideti välja, see muistne madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu ilmamaad - ta heideti maa peale ja tema inglid heideti koos temaga.

⁹ I na dodo-beero bambata din catu ganda, gondi zeena nooya, nga kaŋ se i ga ne Iblisi da Saytan*, ndunnya kulu hallikwa. I n'a catu ndunnya ra. A malaykey mo, i n'i catu a banda.

¹⁰Ja ma kuulsin suurt häält taevast hüüdvat: 'Nüüd on käes pääste ja vägi ning meie Jumala kuningriik ning tema Kristuse meelevald, sest välja on heidetud meie vendade süüdistaja, kes süüdistab neid Jumala ees päeval ja ööl.

¹⁰ Kal ay maa jinde bambata fo beena ra kaŋ ne: «Sohõ faaba nda dabari nd'iri Irikoyo koytara to. A Almasihu mayra mo to. Zama i n'iri nya-izey kalimakwa catu ganda, nga kaŋ g'i kalima cin da zaari iri Irikoyo jine.

¹¹Nemad on ta ära võitnud Talle vere läbi ning oma tunnistuse sõna läbi ega ole oma elu armastanud surmani.

¹¹ I te zaama a boŋ mo Feej'izo kuro da ngey seeda sanno sabbay se. I mana ba ngey fundey mo hal i mana wangu ngey ma bu.

¹²Seepärast rõõmustage, taevad, ning teie, kes neis viibite! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks.'

¹² Woodin sabbay se no, araŋ ma farhã, ya beeney d'araŋ mo kaŋ yaŋ goono ga goro i ra. Amma kaari ndunnya nda teeko! Zama Iblisi zumbu araŋ do haray. A gonda futay beeri, zama a bay kaŋ alwaati kayna no cindi nga se.»

¹³Kui lohe nägi, et ta oli heidetud maa peale, siis ta kiusas taga naist, kes oli toonud ilmale poeglapse.

¹³ Saaya kaŋ dodo-beero di i na nga catu ndunnya ra, kal a na waybora gana, nga kaŋ na ize albora hay.

¹⁴Aga naisele anti kaks suure kotka tiiba, et ta lendaks kõrbesse paika, kus teda toidetakse üks aeg ja kaks aega ja pool aega, eemal mao palge eest.

¹⁴ Amma i na waybora no zeeban bambata fata hinka, zama a ma tun ka deesi ka koy ganjo ra hala nga nango do, naŋ kaŋ i g'a jare, alwaati folloŋ da alwaati hinka da alwaati jare, k'a tugu gondo se.

¹⁵Ja madu purskas oma suust naisele järele vett otsekui jõe, et teda jõevooluga ära uhtuda.

¹⁵ Gondo mo na hari kaa nga meyo ra ka bambari sanda isa cine waybora banda, zama a ma naŋ hari-yaa ma konda waybora.

¹⁶Maa aitas naist, avades oma suu ning neelates ära jõe, mille lohe purskas välja oma suust.

¹⁶ Amma laabo na waybora gaakasinay. A na nga meyo feeri ka isa kaŋ dodo-beero kaa nga meyo ra ka bambari din haŋ.

¹⁷Ja lohe vihastas naise peale ja läks sõdima nendega, kes olid jäänud üle naise soost, kes hoiavad tallel Jumala käske ning kellel on Jeesuse tunnistus.

¹⁷ Kala dodo-beero futu waybora se gumo. A ye zama nga ma wongu nd'a banda boro cindey kaŋ yaŋ goono ga Irikoy lordey gana, kaŋ yaŋ goono ga Yesu seeda haggoy mo.

¹⁸Ja ta jäi seisma mere liivale.

¹⁸ A ye ka kay mo teeko taaso boŋ.