¹'Mina olen Saaroni liilia, orgude lilleke.'

¹ Ay ya roz* boosi no, Saruna batama wane, Ay ya gooro ra waaliya boko mo no. Arhiijo ne:

²'Otsekui lilleke orjavitste keskel, nõnda on mu kullake tütarlaste keskel.'

² Sanda karjiyaŋ ra waaliya boko, Yaadin cine no ay baakwa ga hima wandiyey ra. Wayhiijo ne:

³'Otsekui õunapuu metsa puude keskel, nõnda on mu kallim noorte meeste keskel. Tema varjus ma igatsen istuda ja tema vili on mu suulaele magus.

³ Sanda saajo tuurey ra pom* nya, Yaadin cine no ay baakwa ga hima arwasey game ra. A biyo ra goray ga kaan ay se gumo. A tuuri izey mo haŋ kaŋ ga kaan ay meyo ra no.

⁴Tema on mind viinud pidukotta, ja selle lipp mu kohal on Armastus.

⁴ A kande ay buci fuwo ra, Liiliwalo kaŋ a daŋ ay boŋ do mo, baakasinay no.

⁵Kosutage mind rosinatega, elustage mind õuntega, sest ma olen armastusest haige!

⁵ M'ay fundo yayandi da reyzin* takulayaŋ, M'ay bina yeenandi da pom izeyaŋ, Zama ay jante baakasinay sabbay se.

⁶Tema vasak käsi on mu pea all ja tema parem käsi kaisutab mind.

⁶ A kambe wow ma bara ay boŋo cire, A kambe ŋwaaro mo m'ay ganday. Arhiijo ne:

⁷Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred, gasellide või aasa hirvede juures: ärge eksitage ega äratage armastust, enne kui see ise tahab!

⁷ Ya araŋ Urusalima wandiyey, Ay goono ga kaseeti araŋ gaa, Saajo jeerey da ŋweyey boŋ: Wa si ay baakwa tunandi, Araŋ ma s'a mo hayandi mo kala nd'a yadda jina. Wayhiijo ne:

⁸Mu kallima hääl! Vaata, ta tuleb, ronides mägedel, hüpeldes küngastel.

⁸ Ay baakwa jinde nooya, guna a goono ga kaa. A ga sar no tondey boŋ, a ga gaan fandey boŋ.

⁹Mu kallim on nagu gasell või noor hirv. Vaata, ta seisab meie seina taga, heidab pilgu aknaist sisse, vaatab läbi võrede.

⁹ Ay baakwa ga hima jeeri wala ŋwe ize cine. Guna, nga ne ga kay iri cinaro banda, A goono ga niigaw funey gaa, A go g'ay fonnay finetar gaa.

¹⁰Mu kallim räägib ja ütleb mulle: 'Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!'

¹⁰ Ay baakwa salaŋ ka ne ay se: «Ya ay baakwa, nin kaŋ ga sogo, Ma tun ka fatta.

¹¹Sest vaata, talv on möödunud, vihm on läinud oma teed,

¹¹ Zama a go, kaydiya bisa, haro ban parkatak,

¹²maa peal on näha õiekesi, lauluaeg on tulnud ja meie maal on kuulda turteltuvi häält.

¹² Tuuri boosey goono ga bangay ndunnya ra, Waaliya kaayaŋ waate to. I go ga maa koloŋay jinde iri laabo ra.

¹³Viigipuu küpsetab oma marju, viinapuud õitsevad ja lõhnavad. Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!

¹³ Jeejay* nya goono ga nga ize gani ninandi ka kubandi, Reyzin tiksey mo goono ga boosu, I goono ga ngey haw kaana te. Ya ay baakwa, nin kaŋ ga sogo, Ma tun ka kaa ay banda.» Arhiijo ne:

¹⁴Mu tuvike kaljulõhedes, kuristiku peidupaigas! Näita mulle oma nägu, luba ma kuulen su häält, sest su hääl on meeldiv ja su nägu on ilus!'

¹⁴ Ya ay koloŋa kaŋ go tondi guusu ra ga tugu tondi zullante gaa, Naŋ ay ma di ni moyduma, ay ma maa ni jinda mo, Zama ni jinda ga kaan, ni takaro mo ga sogo.

¹⁵'Võtke meile kinni rebased, väikesed rebased, kes rikuvad viinamägesid, sest meie viinamäed õitsevad!

¹⁵ Wa di iri se zoŋoyaŋ, zoŋo kayney din kaŋ yaŋ goono ga reyzin* kaley sara, Zama iri reyzin kaley goono ga boosu. Wayhiijo ne:

¹⁶Mu kallim on minu, ja mina kuulun temale, kes lillekeste keskel karja hoiab.

¹⁶ Ay baakwa ya ay wane no, ay mo a wane no. A go ga kuru naŋ kaŋ gonda waaliya bokoyaŋ,

¹⁷Kuni tuul kuulutab päeva ja varjud põgenevad, tule taas, mu kallim, nagu gasell või noor hirv jäärakulistele mägedele!'

¹⁷ Hala mo ma bo, kuba ma ban. Ni ma bare, ya ay baakwa. Ma ciya sanda jeeri wala ŋwe ize Beter tondey boŋ.