¹Kogunege ja olge koos, häbitu rahvas,

¹ Ya dumo kaŋ si haawi bay, wa margu, Oho, wa margu,

²enne kui tuleb määratud päev, mil lendate ära kui aganad, enne kui teie peale tuleb Issanda tuline viha, enne kui teie peale tuleb Issanda vihapäev!

² Za alwaato kaŋ i waadu mana kaa, Hala zaaro ma bisa sanda du kaŋ haw goono ga faaru cine, Za Rabbi futay korna mana kaŋ araŋ boŋ, Za Rabbi futay zaaro mana kaŋ araŋ boŋ.

³Otsige Issandat, kõik alandlikud maal, kes te teostate tema õigust! Otsige õiglust, otsige alandlikkust, vahest leiate varju Issanda vihapäeval!

³ Ya araŋ laabo lalabukoyey kulu, wa Rabbi ceeci. Araŋ kaŋ n'a farilley haggoy, Wa adilitaray ceeci, wa lalabu ceeci, Ka di hal i g'araŋ tugu Rabbi futay zaaro ra.

⁴Sest Assa jäetakse maha ja Askelon jääb tühjaks, Asdod aetakse ära keskpäeval ja Ekron juuritakse välja.

⁴ Zama i ga Gaza naŋ kurmu, Askelon mo koonu. I ga Asdod gaaray zaari sance, I ga Ekron mo dagu.

⁵Häda teile, ranniku elanikud, kreedi rahvas! Issanda sõna on teie vastu, Kaanan, vilistite maa; ma hävitan sind asustamatuks.

⁵ Kaari araŋ, teeko me gaa gorokoy, Keratancey dumi no! Zama Rabbi sanno ga gaaba nda nin, Ya nin Kanaana, Filistancey laabo. Ay ga ni halaci, baa laab'ize fo si cindi mo.

⁶Sest kreetide mererand jääb karjastele karjamaaks ning lammastele ja kitsedele taradeks.

⁶ Teeko me gaa batamey mo ga ciya kuray do, Da hawjiyey da kaliyaŋ nangoray.

⁷See rannik saab Juuda soo jäägile - seal nad hoiavad karja, lebavad õhtuti Askeloni kodades; sest Issand, nende Jumal, tunneb muret nende pärast ja pöörab nende vangipõlve.

⁷ Teeko me gaa ga ciya Yahuda kunda kaŋ cindi din baa, Noodin no i ga ngey alman kurey kuru. Askelon windey ga ciya i naŋ-kaniya cin haray, Zama Rabbi i Irikoyo g'i kunfa, A ga ye ka kand'ey mo i ma fun tamtaray.

⁸Ma olen kuulnud Moabi teotust ja ammonlaste sõimu, millega nad on teotanud mu rahvast ja on suurustanud ta maa ees.

⁸ Ay maa Mowab toonya, da Amon izey wowey, Mate kaŋ cine i n'ay borey wow d'a, I na ngey boŋ beerandi mo ka gaaba nda i laabo.»

⁹Seepärast, nii tõesti kui ma elan, ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal, saab Moab Soodoma ja ammonlased Gomorra sarnaseks, kureherne kasvukohaks, soolalaukaks, ja igavesti laastatuks; mu rahva jääk riisub neid, mu rahva riismed vallutavad need.

⁹ Rabbi Kundeykoyo, Israyla* Irikoyo ne: «Woodin se binde ay ze d'ay fundo, Haciika Mowab ga ciya sanda Saduma* cine. Amon izey mo sanda Gomorata* cine, Subu karjikoyey, da ciiri guusuyaŋ nangorayey, Koonu mo no hal abada. Ay borey kaŋ cindi g'i ku, Ay wane dumo kaŋ cindi no g'i tubu.

¹⁰See saab neile osaks nende kõrkuse eest, sest nad on teotanud vägede Issanda rahvast ja on suurustanud selle ees.

¹⁰ Woodin ga kaŋ i boŋ i boŋbeera sabbay se, Za kaŋ i na Rabbi Kundeykoyo jama jance, I na ngey boŋ beerandi mo ka gaaba nd'ey.

¹¹Issand saab neile kardetavaks, sest ta laseb kaduda kõik maa jumalad; ja nad peavad kummardama teda, igaüks oma paigas, kõik paganate saared.

¹¹ Rabbi ga ciya i se humburandiko, Zama a ga ndunnya toorey kulu halaci. Dumi cindey mo ga sududu Rabbi se, Boro fo kulu nga nango ra, Hala nda teeku me gaa laabey dumi cindey kulu.

¹²Ka teid, etiooplased, lüüakse maha mu mõõgaga.

¹² Araŋ mo, Etiyopi borey, Araŋ bumbey i g'araŋ wi d'ay takuba.

¹³Ta sirutab oma käe põhja poole ja hävitab Assuri; ta teeb Niineve lagedaks, kuivaks nagu kõrbe.

¹³ A ga nga kambe salle azawa kamba gaa ka Assiriya halaci. A ga Ninawiya ciya koonu, ikogo sanda saaji cine.

¹⁴Keset linna lebavad karjad, kõiksugu metsloomade hulgad. Niihästi puguhaned kui öökullid ööbivad selle sambanuppudel. Kuule, kuidas nad huikavad aknaaukudes! Häving on lävede peal, jah, seedrivooderdis on ära kistud.

¹⁴ Haw kuruyaŋ ga kani a bindo ra da alman dumi kulu. Kuku-bi da kuku-kwaaray ga ngey goray te a faadey ganjey boŋey gaa, I jindey ga hẽ finetarey gaa mo. I ga gar kaŋ faada cinarey fun ka kaŋ a windi meyey gaa, Zama sedre* bundey bangay.

¹⁵See on see ülemeelik linn, kes elas muretult, kes mõtles südames: 'Mina, ja ei keegi muu!' Kuidas see küll on muutunud lagedaks, metsloomadele lebamispaigaks! Igaüks, kes läheb sellest mööda, vilistab ja laiutab käsi.

¹⁵ Birni nooya kaŋ gonda bine kaani doŋ, Kaŋ gonda laakal kanay goray, nga kaŋ ne nga bina ra: ‹Ay no! Boro fo kulu si no kala ay hinne!› Guna mate kaŋ a ciya kurmu, Naŋ kaŋ ganji hamey ga kani. Bisako kulu ga cuusu ka ngey kambey kobi.