1Aasafi laul. Jumal seisab jumalikus koguduses, ta mõistab kohut jumalate seas.
1Ang Dios ay tumatayo sa kapisanan ng Dios; siya'y humahatol sa gitna ng mga dios.
2Kui kaua te mõistate kohut ülekohtuselt ja hoiate õelate poole? Sela.
2Hanggang kailan magsisihatol kayo ng kalikuan, at magsisigalang sa mga pagkatao ng masama? (Selah)
3Mõistke kohut vaevalisele ja vaeslapsele, mõistke õigust viletsale ja kehvale!
3Hatulan mo ang dukha at ulila: gawan mo ng kaganapan ang napipighati at walang nagkakandili.
4Päästke vaevalised ja vaesed, vabastage nad õelate käest!
4Sagipin mo ang dukha at mapagkailangan: iligtas ninyo sila sa kamay ng masama,
5Nad ei tea ega saa sellest aru; nad käivad pimeduses; kõikuma on löönud kõik ilmamaa alused.
5Hindi nila nalalaman, ni nauunawa man; sila'y nagsisilakad na paroo't parito sa kadiliman: lahat ng patibayan ng lupa ay nangakilos.
6Mina küll ütlesin: Teie olete jumalad ja olete kõik Kõigekõrgema lapsed.
6Aking sinabi, Kayo'y mga dios, at kayong lahat ay mga anak ng Kataastaasan.
7Siiski te surete kui inimesed ja langete kui kes tahes vürstidest.
7Gayon ma'y mangamamatay kayong parang mga tao, at mangabubuwal na parang isa sa mga pangulo.
8Tõuse, Jumal, mõista kohut maailma üle, sest sina pärid kõik rahvad!
8Bumangon ka, O Dios, hatulan mo ang lupa: sapagka't iyong mamanahin ang lahat ng mga bansa.