¹Ben-Hadad, Süüria kuningas, kogus kokku kogu oma sõjaväe. Temaga oli kaasas kolmkümmend kaks kuningat ning hobuseid ja sõjavankreid. Ta läks ja piiras Samaariat ning sõdis selle vastu.

¹Ben Hadad the king of Syria gathered all his army together; and there were thirty-two kings with him, and horses and chariots: and he went up and besieged Samaria, and fought against it.

²Ta läkitas käskjalad linna Iisraeli kuninga Ahabi juurde

²He sent messengers to Ahab king of Israel, into the city, and said to him, “Thus says Ben Hadad,

³ja käskis temale öelda: 'Nõnda ütleb Ben-Hadad: Sinu hõbe ja kuld on minu, ja sinu ilusamad naised ja lapsed - ka need on minu!'

³‘Your silver and your gold is mine. Your wives also and your children, even the best, are mine.’”

⁴Ja Iisraeli kuningas kostis ning ütles: 'Nõnda nagu sa ütled, mu isand kuningas. Mina ise ja kõik, mis mul on, on sinu!'

⁴The king of Israel answered, “It is according to your saying, my lord, O king. I am yours, and all that I have.”

⁵Aga käskjalad tulid taas ja ütlesid: 'Nõnda kõneleb Ben-Hadad ja ütleb: Mina olen ju läkitanud sinule ütlema, et sa pead mulle andma oma hõbeda ja kulla, naised ja lapsed.

⁵The messengers came again, and said, “Ben Hadad says, ‘I sent indeed to you, saying, “You shall deliver me your silver, and your gold, and your wives, and your children;

⁶Tõesti, homme sel ajal läkitan ma oma sulased sinu juurde ja nad otsivad läbi su koja ja su sulaste kojad; ja kõik, mis sinu silmis on väärtuslik, võtavad nad enestega kaasa ja toovad ära.'

⁶but I will send my servants to you tomorrow about this time, and they shall search your house, and the houses of your servants; and it shall be, that whatever is pleasant in your eyes, they shall put it in their hand, and take it away.”’”

⁷Siis Iisraeli kuningas kutsus kõik maa vanemad ja ütles: 'Teadke nüüd ja nähke, et ta püüab kurja teha! Sest ta läkitab minu juurde mu naiste ja laste pärast, ja mu hõbeda ja kulla pärast, ning ma ei keela seda temale.'

⁷Then the king of Israel called all the elders of the land, and said, “Please notice how this man seeks mischief; for he sent to me for my wives, and for my children, and for my silver, and for my gold; and I didn’t deny him.”

⁸Kõik vanemad ja kogu rahvas ütlesid temale: 'Ära kuula ja ära ole nõus!'

⁸All the elders and all the people said to him, “Don’t listen, neither consent.”

⁹Siis ta ütles Ben-Hadadi käskjalgadele: 'Öelge mu isandale kuningale: Kõik, mille pärast sa esmalt läkitasid oma sulase juurde, ma teen; aga seda asja ei või ma teha.' Ja käskjalad läksid ning viisid sõna tagasi.

⁹Therefore he said to the messengers of Ben Hadad, “Tell my lord the king, ‘All that you sent for to your servant at the first I will do; but this thing I cannot do.’” The messengers departed, and brought him back the message.

¹⁰Siis Ben-Hadad läkitas ta juurde ja ütles: 'Jumalad tehku minuga ükskõik mida, kui Samaaria põrmust peaks jätkuma peotäieks kogu rahvale, kes mu kannul käib!'

¹⁰Ben Hadad sent to him, and said, “The gods do so to me, and more also, if the dust of Samaria shall suffice for handfuls for all the people who follow me.”

¹¹Aga Iisraeli kuningas vastas ja ütles: 'Öelge: Vöö köitja ärgu kiidelgu nõnda nagu lahtipäästja!'

¹¹The king of Israel answered, “Tell him, ‘Don’t let him who puts on his armor brag like he who takes it off.’”

¹²Kui Ben-Hadad kuulis seda sõna, olles lehtmajades kuningate seltsis joomas, ütles ta oma sulastele: 'Valmistuge!' Ja nad valmistusid rünnakuks linna vastu.

¹²It happened, when Ben Hadad heard this message, as he was drinking, he and the kings, in the pavilions, that he said to his servants, “Prepare to attack!” They prepared to attack the city.

¹³Ja vaata, üks prohvet astus Iisraeli kuninga Ahabi juurde ja ütles: 'Nõnda ütleb Issand: Kas sa näed kogu seda suurt rahvahulka? Vaata, mina annan selle täna sinu kätte, et sa teaksid, et mina olen Issand!'

¹³Behold, a prophet came near to Ahab king of Israel, and said, “Thus says Yahweh, ‘Have you seen all this great multitude? Behold, I will deliver it into your hand this day; and you shall know that I am Yahweh.’”

¹⁴Aga Ahab küsis: 'Kelle abiga?' Ja tema vastas: 'Nõnda ütleb Issand: Asevalitsejate noorte meeste abiga.' Ja Ahab küsis: 'Kes peab taplust alustama?' Ja tema vastas: 'Sina.'

¹⁴Ahab said, “By whom?” He said, “Thus says Yahweh, ‘By the young men of the princes of the provinces.’” Then he said, “Who shall begin the battle?” He answered, “You.”

¹⁵Siis ta luges ära asevalitsejate noored mehed, ja neid oli kakssada kolmkümmend kaks; ja nende järel luges ta ära kogu rahva, kõik Iisraeli lapsed: neid oli seitse tuhat.

¹⁵Then he mustered the young men of the princes of the provinces, and they were two hundred and thirty-two. After them, he mustered all the people, even all the children of Israel, being seven thousand.

¹⁶Ja nad läksid välja lõunaajal, kui Ben-Hadad oli lehtmajades enese joobnuks joonud, tema ja need kolmkümmend kaks kuningat, kes olid temale appi tulnud.

¹⁶They went out at noon. But Ben Hadad was drinking himself drunk in the pavilions, he and the kings, the thirty-two kings who helped him.

¹⁷Asevalitsejate noored mehed läksid välja esimestena. Ben-Hadad oli läkitanud maad kuulama ja temale teatati ning öeldi: 'Samaariast tuleb mehi!'

¹⁷The young men of the princes of the provinces went out first; and Ben Hadad sent out, and they told him, saying, “Men are coming out from Samaria.”

¹⁸Aga tema ütles: 'Kui nad tulevad rahuga, siis võtke nad elusalt kinni; tulevad nad aga sõjaga, siis võtke nad samuti elusalt kinni!'

¹⁸He said, “If they have come out for peace, take them alive; or if they have come out for war, take them alive.”

¹⁹Aga need, kes tulid linnast välja, asevalitsejate noored mehed, ja sõjavägi, kes käis nende järel,

¹⁹So these went out of the city, the young men of the princes of the provinces, and the army which followed them.

²⁰lõid igamees maha oma vastase ja süürlased põgenesid ning Iisrael ajas neid taga. Aga Ben-Hadad, Süüria kuningas, pääses hobuse seljas koos ratsanikega.

²⁰They each killed his man. The Syrians fled, and Israel pursued them. Ben Hadad the king of Syria escaped on a horse with horsemen.

²¹Siis Iisraeli kuningas läks välja ja lõi maha hobused ja sõjavankrid ning valmistas süürlastele suure kaotuse.

²¹The king of Israel went out, and struck the horses and chariots, and killed the Syrians with a great slaughter.

²²Ja prohvet astus Iisraeli kuninga juurde ning ütles temale: 'Mine, kinnita ennast, pane tähele ja vaata, mis sul tuleks teha, sest aasta pärast tuleb Süüria kuningas su vastu!'

²²The prophet came near to the king of Israel, and said to him, “Go, strengthen yourself, and mark, and see what you do; for at the return of the year the king of Syria will come up against you.”

²³Aga Süüria kuningale ütlesid tema sulased: 'Nende jumalad on mägede jumalad, sellepärast olid nad meist vägevamad; aga tapelgem nendega lagendikul, siis me võidame nad kindlasti!

²³The servants of the king of Syria said to him, “Their god is a god of the hills; therefore they were stronger than we. But let us fight against them in the plain, and surely we shall be stronger than they.

²⁴Ja tee nõnda: kõrvalda kuningad, igamees oma kohalt, ja pane nende asemele asevalitsejad!

²⁴Do this thing: take the kings away, every man out of his place, and put captains in their place.

²⁵Sina aga vali enesele sõjavägi, niisama suur kui see, mille sa kaotasid, ja hobuseid niisama palju, kui oli hobuseid, ja vankreid niisama palju, kui oli vankreid, siis me tapleme nendega lagendikul ja võidame nad kindlasti!' Ja ta kuulas nende häält ning tegi nõnda.

²⁵Muster an army, like the army that you have lost, horse for horse, and chariot for chariot. We will fight against them in the plain, and surely we will be stronger than them.” He listened to their voice, and did so.

²⁶Ja aasta pärast luges Ben-Hadad süürlased üle ning läks Afekisse sõdima Iisraeli vastu.

²⁶It happened at the return of the year, that Ben Hadad mustered the Syrians, and went up to Aphek, to fight against Israel.

²⁷Ka Iisraeli lapsed loeti üle ja varustati, ja nad läksid neile vastu; Iisraeli lapsed lõid leeri üles nende ette, nagu kaks väikest kitsekarja, kuna süürlased täitsid maa.

²⁷The children of Israel were mustered, and were provisioned, and went against them. The children of Israel encamped before them like two little flocks of young goats; but the Syrians filled the country.

²⁸Taas astus ette jumalamees ja rääkis Iisraeli kuningaga, öeldes: 'Nõnda ütleb Issand: Kuna süürlased on öelnud, et Issand on mägede Jumal ega ole orgude Jumal, siis ma annan selle suure rahvahulga sinu kätte, et te mõistaksite, et mina olen Issand!'

²⁸A man of God came near and spoke to the king of Israel, and said, “Thus says Yahweh, ‘Because the Syrians have said, “Yahweh is a god of the hills, but he is not a god of the valleys”; therefore I will deliver all this great multitude into your hand, and you shall know that I am Yahweh.’”

²⁹Ja nad olid vastakuti leeris seitse päeva. Aga seitsmendal päeval läks tapluseks ja Iisraeli lapsed lõid süürlastest maha sada tuhat jalameest ühelainsal päeval.

²⁹They encamped one over against the other seven days. So it was, that in the seventh day the battle was joined; and the children of Israel killed one hundred thousand footmen of the Syrians in one day.

³⁰Ülejäänud põgenesid Afeki linna, aga müür langes kahekümne seitsme tuhande ülejäänud mehe peale. Ja jõudnud linna, põgenes ka Ben-Hadad kambrist kambrisse.

³⁰But the rest fled to Aphek, into the city; and the wall fell on twenty-seven thousand men who were left. Ben Hadad fled, and came into the city, into an inner room.

³¹Siis ütlesid ta sulased temale: 'Vaata ometi, me oleme kuulnud, et Iisraeli soo kuningad on armulikud kuningad: pangem siis endile kotiriided ümber niuete ja nöörid ümber pea ja mingem välja Iisraeli kuninga juurde; vahest ta jätab su hinge elama?'

³¹His servants said to him, “See now, we have heard that the kings of the house of Israel are merciful kings. Please let us put sackcloth on our bodies, and ropes on our heads, and go out to the king of Israel. Maybe he will save your life.”

³²Ja nad vöötasid oma niuded kotiriidega ja panid nöörid ümber pea ja tulid Iisraeli kuninga juurde ning ütlesid: 'Sinu sulane Ben-Hadad ütleb: Jäta siiski mu hing elama!' Ja ta vastas: 'Kas ta elab veel? Ta on mu vend!'

³²So they put sackcloth on their bodies and ropes on their heads, and came to the king of Israel, and said, “Your servant Ben Hadad says, ‘Please let me live.’” He said, “Is he still alive? He is my brother.”

³³Mehed nägid selles head märki ja tõttasid pidama seda tema poolt kindlaks ning ütlesid: 'Ben-Hadad on su vend!' Ja tema ütles: 'Minge ja tooge ta!' Siis tuli Ben-Hadad välja tema juurde ja ta laskis tal astuda vankrisse.

³³Now the men observed diligently, and hurried to take this phrase; and they said, “Your brother Ben Hadad.” Then he said, “Go, bring him.” Then Ben Hadad came out to him; and he caused him to come up into the chariot.

³⁴Ja Ben-Hadad ütles temale: 'Linnad, mis mu isa võttis ära sinu isalt, annan ma tagasi. Korralda enesele kaubatänavad Damaskuses, nagu mu isa korraldas Samaarias!' Ja Ahab vastas: 'Sel tingimusel ma lasen sinu vabaks.' Ja ta tegi temaga lepingu ning laskis tal minna.

³⁴Ben Hadad said to him, “The cities which my father took from your father I will restore. You shall make streets for yourself in Damascus, as my father made in Samaria.” “I,” said Ahab, “will let you go with this covenant.” So he made a covenant with him, and let him go.

³⁵Siis ütles keegi prohveti jüngritest Issanda käsul oma sõbrale: 'Löö mind ometi!' Aga mees keeldus teda löömast.

³⁵A certain man of the sons of the prophets said to his fellow by the word of Yahweh, “Please strike me!” The man refused to strike him.

³⁶Siis ta ütles temale: 'Sellepärast et sa ei ole võtnud kuulda Issanda häält, vaata, siis murrab lõvi sind maha, kui sa minu juurest ära lähed.' Ja kui too tema juurest ära läks, siis juhtus lõvi temale vastu ja murdis ta maha.

³⁶Then he said to him, “Because you have not obeyed the voice of Yahweh, behold, as soon as you are departed from me, a lion shall kill you.” As soon as he was departed from him, a lion found him, and killed him.

³⁷Siis ta leidis teise mehe ja ütles: 'Löö mind ometi!' Ja mees lõi kõvasti ning haavas teda.

³⁷Then he found another man, and said, “Please strike me.” The man struck him, smiting and wounding him.

³⁸Siis läks prohvet ja seisis kuninga teel, olles ennast moondanud silmile pandud sidemega.

³⁸So the prophet departed, and waited for the king by the way, and disguised himself with his headband over his eyes.

³⁹Ja kui kuningas mööda läks, siis ta kisendas kuningale ning ütles: 'Sinu sulane läks sõtta, ja vaata, üks mees tuli sealt ja tõi teise mehe mu juurde ning ütles: Valva seda meest! Kui ta kaob, siis jääb sinu hing tema hinge asemele või sa pead vaagima talendi hõbedat!

³⁹As the king passed by, he cried to the king; and he said, “Your servant went out into the midst of the battle; and behold, a man turned aside, and brought a man to me, and said, ‘Guard this man! If by any means he be missing, then your life shall be for his life, or else you shall pay a talent of silver.’

⁴⁰Aga su sulasel oli tegemist siin ja seal, ja siis ei olnud enam seda meest.' Iisraeli kuningas ütles temale: 'Samasugune on kohtuotsus sinu kohta. Sa ise oled selle määranud.'

⁴⁰As your servant was busy here and there, he was gone.” The king of Israel said to him, “So your judgment shall be; you yourself have decided it.”

⁴¹Seejärel kõrvaldas ta kähku sideme silmilt ja Iisraeli kuningas nägi, et ta oli prohvetite hulgast.

⁴¹He hurried, and took the headband away from his eyes; and the king of Israel recognized that he was of the prophets.

⁴²Ja ta ütles kuningale: 'Nõnda ütleb Issand: Et sa lasksid käest ära minu poolt vande alla pandud mehe, siis peab sinu hing olema tema asemel ja sinu rahvas tema rahva asemel.'

⁴²He said to him, “Thus says Yahweh, ‘Because you have let go out of your hand the man whom I had devoted to destruction, therefore your life shall go for his life, and your people for his people.’”

⁴³Siis Iisraeli kuningas läks koju, tusane ja raevutsev, ja tuli Samaariasse.

⁴³The king of Israel went to his house sullen and angry, and came to Samaria.