¹Kui kuningas Hiskija seda kuulis, siis ta käristas oma riided lõhki, kattis ennast kotiriidega ja läks Issanda kotta.

¹It happened, when king Hezekiah heard it, that he tore his clothes, and covered himself with sackcloth, and went into the house of Yahweh.

²Ja ta läkitas kojaülem Eljakimi, kirjutaja Sebna ja preestrite vanemad, kotiriided seljas, prohvet Jesaja, Aamotsi poja juurde,

²He sent Eliakim, who was over the household, and Shebna the scribe, and the elders of the priests, covered with sackcloth, to Isaiah the prophet the son of Amoz.

³et need ütleksid temale: 'Nõnda ütleb Hiskija: See päev on ahastuse, sõitluse ja teotuse päev. Jah, lapsed on küll jõudnud emakasuudmeni, aga sünnituseks ei ole jõudu.

³They said to him, “Thus says Hezekiah, ‘This day is a day of trouble, of rebuke, and of rejection; for the children have come to the point of birth, and there is no strength to deliver them.

⁴Vahest Issand, su Jumal, kuuleb siiski kõiki ülemjoogikallaja sõnu, selle sõnu, kelle tema isand, Assuri kuningas, läkitas teotama elavat Jumalat, ja nõuab aru nende sõnade pärast, mida Issand, su Jumal, on pidanud kuulma? Tee siis palvet selle jäägi pärast, kes on veel olemas!'

⁴It may be Yahweh your God will hear all the words of Rabshakeh, whom the king of Assyria his master has sent to defy the living God, and will rebuke the words which Yahweh your God has heard. Therefore lift up your prayer for the remnant that is left.’”

⁵Kui kuningas Hiskija sulased tulid Jesaja juurde,

⁵So the servants of king Hezekiah came to Isaiah.

⁶siis ütles Jesaja neile: 'Öelge oma isandale nõnda: Nii ütleb Issand: Ära karda sõnade pärast, mida sa oled kuulnud, millega Assuri kuninga poisid mind on teotanud!

⁶Isaiah said to them, “Thus you shall tell your master, ‘Thus says Yahweh, “Don’t be afraid of the words that you have heard, with which the servants of the king of Assyria have blasphemed me.

⁷Vaata, ma panen temasse niisuguse vaimu, et kui ta kuuleb kuulujuttu, siis ta läheb tagasi oma maale ja ma lasen ta langeda mõõga läbi ta oma maal.'

⁷Behold, I will put a spirit in him, and he will hear news, and will return to his own land. I will cause him to fall by the sword in his own land.”’”

⁸Ja ülemjoogikallaja pöördus tagasi ning leidis Assuri kuninga sõdivat Libna vastu; sest ta oli kuulnud, et too oli Laakisest edasi läinud.

⁸So Rabshakeh returned, and found the king of Assyria warring against Libnah; for he had heard that he had departed from Lachish.

⁹Aga kui Sanherib kuulis kõneldavat Tirhakast, Etioopia kuningast: 'Vaata, ta on välja tulnud, et sõdida sinu vastu', siis ta läkitas käskjalad taas Hiskija juurde, öeldes:

⁹When he heard it said of Tirhakah king of Ethiopia, “Behold, he has come out to fight against you, he sent messengers again to Hezekiah, saying,

¹⁰'Rääkige nõnda Hiskijaga, Juuda kuningaga, ja öelge: Ära lase ennast petta oma Jumalast, kelle peale sa loodad, arvates, et Jeruusalemma ei anta Assuri kuninga kätte!

¹⁰‘Thus you shall speak to Hezekiah king of Judah, saying, “Don’t let your God in whom you trust deceive you, saying, Jerusalem will not be given into the hand of the king of Assyria.

¹¹Vaata, sa oled ju kuulnud, kuidas Assuri kuningad on talitanud kõigi maadega, neid sootuks hävitades. Ja sind peaks päästetama!

¹¹Behold, you have heard what the kings of Assyria have done to all lands, by destroying them utterly. Will you be delivered?

¹²Kas rahvaste jumalad päästsid need, keda mu isad hävitasid: Goosani, Haarani, Resefi ja Telassaris olevad edenlased?

¹²Have the gods of the nations delivered them, which my fathers have destroyed, Gozan, and Haran, and Rezeph, and the children of Eden that were in Telassar?

¹³Kus on Hamati kuningas ja Arpadi kuningas, Sefarvaimi linna, Heena ja Ivva kuningas?'

¹³Where is the king of Hamath, and the king of Arpad, and the king of the city of Sepharvaim, of Hena, and Ivvah?”’”

¹⁴Kui Hiskija oli võtnud käskjalgade käest kirja ja seda lugenud, siis ta läks üles Issanda kotta; ja Hiskija laotas selle Issanda ette.

¹⁴Hezekiah received the letter from the hand of the messengers, and read it. Then Hezekiah went up to the house of Yahweh, and spread it before Yahweh.

¹⁵Ja Hiskija palvetas Issanda ees ning ütles: 'Issand, Iisraeli Jumal, kes istud keerubite peal! Sina üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal, sina oled teinud taeva ja maa.

¹⁵Hezekiah prayed before Yahweh, and said, “Yahweh, the God of Israel, who sit above the cherubim, you are the God, even you alone, of all the kingdoms of the earth. You have made heaven and earth.

¹⁶Pööra, Issand, oma kõrv ja kuule, ava, Issand, oma silmad ja vaata! Kuule Sanheribi sõnu, selle sõnu, kes on läkitanud teotama elavat Jumalat!

¹⁶Incline your ear, Yahweh, and hear. Open your eyes, Yahweh, and see. Hear the words of Sennacherib, with which he has sent to defy the living God.

¹⁷See on tõsi, Issand, et Assuri kuningad on rüüstanud rahvaid ja nende maid

¹⁷Truly, Yahweh, the kings of Assyria have laid waste the nations and their lands,

¹⁸ja on heitnud tulle nende jumalad, sest need ei olnud jumalad, vaid olid inimeste kätetöö, puu ja kivi, ja seepärast nad võisid neid hävitada.

¹⁸and have cast their gods into the fire; for they were no gods, but the work of men’s hands, wood and stone. Therefore they have destroyed them.

¹⁹Aga nüüd, Issand, meie Jumal, päästa meid ometi tema käest, et kõik maa kuningriigid tunneksid, et sina, Issand, üksi oled Jumal!'

¹⁹Now therefore, Yahweh our God, save us, I beg you, out of his hand, that all the kingdoms of the earth may know that you, Yahweh, are God alone.”

²⁰Siis Jesaja, Aamotsi poeg, läkitas Hiskijale ütlema: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Et sa mind oled palunud Assuri kuninga Sanheribi pärast, siis ma olen võtnud kuulda.

²⁰Then Isaiah the son of Amoz sent to Hezekiah, saying, “Thus says Yahweh, the God of Israel, ‘Whereas you have prayed to me against Sennacherib king of Assyria, I have heard you.

²¹See on sõna, mis Issand tema kohta kõneleb: Neitsi, Siioni tütar, põlastab sind, pilkab sind, Jeruusalemma tütar vangutab su taga pead.

²¹This is the word that Yahweh has spoken concerning him: “The virgin daughter of Zion has despised you and ridiculed you. The daughter of Jerusalem has shaken her head at you.

²²Keda sa oled laimanud ja teotanud ja kelle vastu sa oled kõrgendanud häält? Sa oled suureliselt tõstnud oma silmad Iisraeli Püha vastu!

²²Whom have you defied and blasphemed? Against whom have you exalted your voice and lifted up your eyes on high? Against the Holy One of Israel.

²³Sa laimasid oma käskjalgade läbi Issandat ja ütlesid: 'Ma tõusin oma vankrite hulgaga mägede harjadele, Liibanoni kaugemaisse kurudesse; ma raiusin maha ta kõrged seedrid, ta valitud küpressid, ma tungisin ta päramisse varju, ta tihedaimasse metsa.

²³By your messengers you have defied the Lord, and have said, ‘With the multitude of my chariots, I have come up to the height of the mountains, to the innermost parts of Lebanon; and I will cut down its tall cedars, and its choice fir trees; and I will enter into his farthest lodging place, the forest of his fruitful field.

²⁴Ma kaevasin kaevusid ja jõin võõrast vett, ja ma kuivatasin oma jalataldadega kõik Egiptuse jõed.'

²⁴I have dug and drunk strange waters, and with the sole of my feet will I dry up all the rivers of Egypt.’

²⁵Kas sa pole kuulnud, et mina olen seda valmistanud ammusest ajast, kavatsenud muistseist päevist peale? Nüüd olen mina lasknud sündida, et sina võisid laastata kindlustatud linnu ja teha need kivivaremeiks,

²⁵Haven’t you heard how I have done it long ago, and formed it of ancient times? Now have I brought it to pass, that it should be yours to lay waste fortified cities into ruinous heaps.

²⁶et nende elanikud olid jõuetud, täis hirmu ja häbi, olid nagu rohi väljal, haljad taimekesed, nagu hein katustel või nagu idatuules kõrbenud vili.

²⁶Therefore their inhabitants were of small power. They were dismayed and confounded. They were like the grass of the field, and like the green herb, like the grass on the housetops, and like grain blasted before it has grown up.

²⁷Ma tean su istumist ja su minekut ning tulekut, ka su raevutsemist minu vastu.

²⁷But I know your sitting down, and your going out, and your coming in, and your raging against me.

²⁸Aga et sa raevutsed mu vastu ja su ülbus on ulatunud mu kõrvu, siis ma panen konksu sulle ninna, suurauad suhu ja viin sind tagasi sedasama teed, mida mööda sa tulidki.

²⁸Because of your raging against me, and because your arrogance has come up into my ears, therefore will I put my hook in your nose, and my bridle in your lips, and I will turn you back by the way by which you came.”

²⁹Ja see olgu sulle, Hiskija, märgiks: sel aastal tuleb süüa isekasvanud vilja ja teisel aastal järelkasvu, aga kolmandal aastal te külvate ja lõikate ning istutate viinamägesid ja sööte nende vilja.

²⁹“‘This shall be the sign to you: You shall eat this year that which grows of itself, and in the second year that which springs of the same; and in the third year sow, and reap, and plant vineyards, and eat its fruit.

³⁰Ja Juuda soost pääsenu, tema jääk, juurdub taas alt ja kannab vilja pealt.

³⁰The remnant that has escaped of the house of Judah shall again take root downward, and bear fruit upward.

³¹Sest Jeruusalemmast tuleb välja jääk ja Siioni mäelt pääsenu. Seda teeb Issanda püha viha!

³¹For out of Jerusalem a remnant will go out, and out of Mount Zion those who shall escape. The zeal of Yahweh will perform this.’

³²Seepärast ütleb Issand Assuri kuninga kohta nõnda: Sellesse linna ta ei tule ja ta ei ammu siia nooli; ta ei tule selle ette kilbiga ega kuhja selle vastu piiramisvalli.

³²“Therefore thus says Yahweh concerning the king of Assyria, ‘He shall not come to this city, nor shoot an arrow there, neither shall he come before it with shield, nor cast up a mound against it.

³³Sedasama teed, mida mööda ta tuli, läheb ta tagasi ja sellesse linna ta ei tule, ütleb Issand.

³³By the way that he came, by the same shall he return, and he shall not come to this city,’ says Yahweh.

³⁴Sest ma kaitsen seda linna, et seda päästa iseenese pärast ja oma sulase Taaveti pärast.'

³⁴‘For I will defend this city to save it, for my own sake, and for my servant David’s sake.’”

³⁵Ja sel ööl sündis, et Issanda ingel läks välja ning lõi maha Assuri leeris sada kaheksakümmend viis tuhat; ja kui hommikul vara üles tõusti, vaata, siis olid need kõik surnud.

³⁵It happened that night, that the angel of Yahweh went out, and struck one hundred eighty-five thousand in the camp of the Assyrians. When men arose early in the morning, behold, these were all dead bodies.

³⁶Siis Assuri kuningas Sanherib asus teele, läks tagasi koju ja jäi Niinevesse.

³⁶So Sennacherib king of Assyria departed, and went and returned, and lived at Nineveh.

³⁷Aga kord, kui ta kummardas oma jumala Nisroki templis, lõid Adrammelek ja Sareser tema mõõgaga maha ning põgenesid ise Araratimaale. Ja tema poeg Eesar-Haddon sai tema asemel kuningaks.

³⁷It happened, as he was worshipping in the house of Nisroch his god, that Adrammelech and Sharezer struck him with the sword; and they escaped into the land of Ararat. Esar Haddon his son reigned in his place.