¹Aga viie päeva pärast tuli alla ülempreester Hananias koos mõne vanema ja kõnemees Tertullusega. Need esitasid maavalitsejale Pauluse vastu ametliku avalduse.

¹After five days, the high priest, Ananias, came down with certain elders and an orator, one Tertullus. They informed the governor against Paul.

²Kui Paulus oli ette kutsutud, alustas Tertullus süüdistuskõnet: 'Meie oleme sinu kaudu, üliauline Feeliks, saanud suure rahu ja sinu hoolekande tõttu on sellele rahvale osaks saanud paranemine.

²When he was called, Tertullus began to accuse him, saying, “Seeing that by you we enjoy much peace, and that excellent measures are coming to this nation,

³Ja selle me võtame igati ja kõikjal vastu suure tänuga.

³we accept it in all ways and in all places, most excellent Felix, with all thankfulness.

⁴Et ma sind aga kauem ei tüütaks, siis palun sind, et sa oma lahkuses meie asja lühidalt ära kuulad.

⁴But, that I don’t delay you, I entreat you to bear with us and hear a few words.

⁵Sest me oleme leidnud, et see mees on nagu katk ja õhutab mässu kõigi juutide seas kogu riigis, olles ise naatsaretlaste lahkusu peamees.

⁵For we have found this man to be a plague, an instigator of insurrections among all the Jews throughout the world, and a ringleader of the sect of the Nazarenes.

⁶Ta on üritanud isegi pühakoda rüvetada, mispuhul me ta kinni võtsimegi [ja tahtsime tema üle kohut mõista oma Seadust mööda.

⁶He even tried to profane the temple, and we arrested him. TR adds “We wanted to judge him according to our law,”

⁷Ülempealik Lüüsias tuli aga vahele ja kiskus ta meie käest ja viis ära, käskides süüdistajaid tulla sinu juurde].

⁷ TR adds “but the commanding officer, Lysias, came by and with great violence took him out of our hands,”

⁸Sa võid ise teda üle kuulates teada saada kõigest sellest, milles me teda süüdistame.'

⁸ TR adds “commanding his accusers to come to you.” By examining him yourself you may ascertain all these things of which we accuse him.”

⁹Ja juudid toetasid seda, tõendades, et see on nõnda.

⁹The Jews also joined in the attack, affirming that these things were so.

¹⁰Kui maavalitseja Paulusele märku andis rääkida, siis vastas ta: 'Teades, et sa palju aastaid selle rahva kohtumõistja oled olnud, kaitsen ma end julge meelega.

¹⁰When the governor had beckoned to him to speak, Paul answered, “Because I know that you have been a judge of this nation for many years, I cheerfully make my defense,

¹¹Sa võid ju teada saada, et sellest ei ole rohkem kui kaksteist päeva möödas, mil ma läksin üles Jeruusalemma Jumalat kummardama.

¹¹seeing that you can recognize that it is not more than twelve days since I went up to worship at Jerusalem.

¹²Nad ei ole leidnud mind kellegagi arutlemas ega väitlemas või tekitamas rahvamässu templis, mõnes sünagoogis või linnas.

¹²In the temple they didn’t find me disputing with anyone or stirring up a crowd, either in the synagogues, or in the city.

¹³Nad ei suuda ka tõestada seda, milles nad mind nüüd süüdistavad.

¹³Nor can they prove to you the things of which they now accuse me.

¹⁴Ma tunnistan sulle aga seda, et ma usuteed mööda, mida nemad nimetavad lahkusuks, teenin oma isade Jumalat, uskudes kõike, mis Seadusesse ja prohvetite raamatutesse on kirjutatud,

¹⁴But this I confess to you, that after the Way, which they call a sect, so I serve the God of our fathers, believing all things which are according to the law, and which are written in the prophets;

¹⁵ja mul on lootus Jumala peale, et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine, mida nemad ka ise ootavad.

¹⁵having hope toward God, which these also themselves look for, that there will be a resurrection of the dead, both of the just and unjust.

¹⁶Just selle pärast püüan ma alati hoida puhast südametunnistust Jumala ja inimeste ees.

¹⁶Herein I also practice always having a conscience void of offense toward God and men.

¹⁷Nüüd ma olen aga pärast mitmeid aastaid tulnud tooma annetusi oma rahvale ja ohverdama.

¹⁷Now after some years, I came to bring gifts for the needy to my nation, and offerings;

¹⁸Seda tegemast - mitte rahvahulga ega märuli keskelt - leidsid mind mõned Aasia juudid, kui ma end pühakojas puhastasin.

¹⁸amid which certain Jews from Asia found me purified in the temple, not with a mob, nor with turmoil.

¹⁹Need peaksid sinu ees olema ja mind süüdistama, kui neil on midagi minu vastu.

¹⁹They ought to have been here before you, and to make accusation, if they had anything against me.

²⁰Või ütelgu nad siin ise, mis kuriteo nad minust leidsid, kui ma seisin Suurkohtu ees.

²⁰Or else let these men themselves say what injustice they found in me when I stood before the council,

²¹Kas siis selle ainsa sõna pärast, mis ma hüüdsin nende seas seistes: 'Te mõistate täna mu üle kohut surnute ülestõusmise pärast!'?'

²¹unless it is for this one thing that I cried standing among them, ‘Concerning the resurrection of the dead I am being judged before you today!’”

²²Feeliks aga, teades täpselt kõike usuteega seotut, lükkas nende kohtuasja edasi, öeldes: 'Kui ülempealik Lüüsias tuleb, siis ma otsustan teie asja ära.'

²²But Felix, having more exact knowledge concerning the Way, deferred them, saying, “When Lysias, the commanding officer, comes down, I will decide your case.”

²³Ta käskis pealikut hoida Paulust vangis, kuid kerge vahi all, nii et kedagi omastest ei takistataks teda teenimast.

²³He ordered the centurion that Paul should be kept in custody, and should have some privileges, and not to forbid any of his friends to serve him or to visit him.

²⁴Mõne päeva pärast saabus Feeliks koos oma naise Drusillaga, kes oli juut, ja laskis saata mehed Pauluse järele ning kuulas ta kõnet usust Kristusesse Jeesusesse.

²⁴But after some days, Felix came with Drusilla, his wife, who was a Jewess, and sent for Paul, and heard him concerning the faith in Christ Jesus.

²⁵Aga kui Paulus kõneles õiglusest ja kasinusest ja tulevasest kohtust, lõi Feeliks kartma ja vastas: 'Mine seekord ära, kui mul on rohkem aega, siis ma lasen su jälle kutsuda.'

²⁵As he reasoned about righteousness, self-control, and the judgment to come, Felix was terrified, and answered, “Go your way for this time, and when it is convenient for me, I will summon you.”

²⁶Pealegi ta lootis, et Paulus annab talle raha; seepärast laskiski ta teda üsna sageli enda juurde saata ja vestles temaga.

²⁶Meanwhile, he also hoped that money would be given to him by Paul, that he might release him. Therefore also he sent for him more often, and talked with him.

²⁷Ent kui kaks aastat sai täis, tuli Feeliksi järglaseks Porkius Festus. Feeliks aga, soovides olla juutidele meelepärane, jättis Pauluse ahelaisse.

²⁷But when two years were fulfilled, Felix was succeeded by Porcius Festus, and desiring to gain favor with the Jews, Felix left Paul in bonds.