¹Ja kahe aasta pärast sündis, et vaarao nägi und, ja vaata, ta seisis Niiluse jõe ääres.

¹It happened at the end of two full years, that Pharaoh dreamed: and behold, he stood by the river.

²Ja näe, jõest tõusis seitse lehma, ilusad näha ja lihavad liha poolest, ja sõid roostikus.

²Behold, there came up out of the river seven cattle, sleek and fat, and they fed in the marsh grass.

³Ja vaata, teist seitse lehma tõusis nende järel jõest, pahad näha ja lahjad liha poolest, ja need seisid teiste lehmade kõrval jõe kaldal.

³Behold, seven other cattle came up after them out of the river, ugly and thin, and stood by the other cattle on the brink of the river.

⁴Ja lehmad, kes olid pahad näha ja lahjad liha poolest, sõid ära need seitse lehma, kes olid ilusad näha ja lihavad. Siis vaarao ärkas üles.

⁴The ugly and thin cattle ate up the seven sleek and fat cattle. So Pharaoh awoke.

⁵Aga ta jäi magama ja nägi teist puhku und, ja vaata, seitse viljapead tõusis ühest kõrrest, jämedad ja head.

⁵He slept and dreamed a second time: and behold, seven heads of grain came up on one stalk, healthy and good.

⁶Ja vaata, seitse peenikest ja hommikutuulest kõrvetatud viljapead võrsus nende järel.

⁶Behold, seven heads of grain, thin and blasted with the east wind, sprung up after them.

⁷Ja peenikesed viljapead neelasid ära need seitse jämedat ja täit viljapead. Ja vaarao ärkas üles, ja vaata, see oli olnud unenägu!

⁷The thin heads of grain swallowed up the seven healthy and full ears. Pharaoh awoke, and behold, it was a dream.

⁸Aga hommikul oli ta vaim rahutu ja ta läkitas järele ning kutsus kõik Egiptuse ennustajad ja targad, ja vaarao jutustas neile oma unenäo, aga ükski ei suutnud seda vaaraole seletada.

⁸It happened in the morning that his spirit was troubled, and he sent and called for all of Egypt’s magicians and wise men. Pharaoh told them his dreams, but there was no one who could interpret them to Pharaoh.

⁹Siis rääkis joogikallajate ülem vaaraoga, öeldes: 'Täna meenub mulle mu patt.

⁹Then the chief cupbearer spoke to Pharaoh, saying, “I remember my faults today.

¹⁰Vaarao sai väga kurjaks oma sulaste peale ja pani mind vahi alla ihukaitsepealiku kotta, minu ja pagarite ülema.

¹⁰Pharaoh was angry with his servants, and put me in custody in the house of the captain of the guard, me and the chief baker.

¹¹Ja me nägime ühel ööl unenägu, mina ja tema, kumbki nägime unenäo, millel oli oma tähendus.

¹¹We dreamed a dream in one night, I and he. We dreamed each man according to the interpretation of his dream.

¹²Ja sealsamas oli meiega heebrea noormees, ihukaitsepealiku sulane, ja me jutustasime temale ja tema seletas meile meie unenäod, kummalegi ta unenäo tähenduse.

¹²There was with us there a young man, a Hebrew, servant to the captain of the guard, and we told him, and he interpreted to us our dreams. To each man according to his dream he interpreted.

¹³Ja nõnda nagu ta meile seletas, nõnda sündis: mina sain tagasi oma ametisse ja teine poodi üles.'

¹³It happened, as he interpreted to us, so it was: he restored me to my office, and he hanged him.”

¹⁴Siis vaarao läkitas järele ja laskis kutsuda Joosepi; ja Joosep toodi kiiresti vangiurkast välja; ta ajas habeme, vahetas riided ja tuli vaarao juurde.

¹⁴Then Pharaoh sent and called Joseph, and they brought him hastily out of the dungeon. He shaved himself, changed his clothing, and came in to Pharaoh.

¹⁵Ja vaarao ütles Joosepile: 'Ma nägin unenäo, kuid keegi ei oska seda seletada. Aga ma olen kuulnud sinust räägitavat, et kui sina unenägu kuuled, siis sa seletad selle.'

¹⁵Pharaoh said to Joseph, “I have dreamed a dream, and there is no one who can interpret it. I have heard it said of you, that when you hear a dream you can interpret it.”

¹⁶Ja Joosep vastas vaaraole, öeldes: 'Mitte mina! Küllap Jumal annab vaaraole õige vastuse!'

¹⁶Joseph answered Pharaoh, saying, “It isn’t in me. God will give Pharaoh an answer of peace.”

¹⁷Ja vaarao jutustas Joosepile: 'Mu unenäos oli nõnda: vaata, ma seisin Niiluse jõe kaldal.

¹⁷Pharaoh spoke to Joseph, “In my dream, behold, I stood on the brink of the river:

¹⁸Ja näe, jõest tõusis seitse lehma, lihavad liha poolest ja ilusad näha, ja sõid roostikus.

¹⁸and behold, there came up out of the river seven cattle, fat and sleek. They fed in the marsh grass,

¹⁹Ja vaata, teist seitse lehma tõusis nende järel, väetid ja väga pahad näha ning lahjad liha poolest. Ei ole ma kogu Egiptusemaal näinud selliseid pahu.

¹⁹and behold, seven other cattle came up after them, poor and very ugly and thin, such as I never saw in all the land of Egypt for ugliness.

²⁰Ja lahjad ning pahad lehmad sõid ära need seitse esimest lihavat lehma.

²⁰The thin and ugly cattle ate up the first seven fat cattle,

²¹Ja need läksid nende kõhtu, aga ei olnud tundagi, et need olid läinud nende kõhtu ja nende välimus oli paha nagu ennegi. Ja ma ärkasin üles.

²¹and when they had eaten them up, it couldn’t be known that they had eaten them, but they were still ugly, as at the beginning. So I awoke.

²²Siis ma nägin und, ja vaata, seitse viljapead tõusis ühest kõrrest, täis ja head.

²²I saw in my dream, and behold, seven heads of grain came up on one stalk, full and good:

²³Ja vaata, seitse kuiva, peenikest, hommikutuulest kõrvetatud viljapead võrsus nende järel.

²³and behold, seven heads of grain, withered, thin, and blasted with the east wind, sprung up after them.

²⁴Ja peenikesed viljapead neelasid ära need seitse head viljapead. Ma olen seda rääkinud oma ennustajaile, aga ükski ei oska mulle seletada.'

²⁴The thin heads of grain swallowed up the seven good heads of grain. I told it to the magicians, but there was no one who could explain it to me.”

²⁵Ja Joosep ütles vaaraole: 'Vaarao unenäod tähendavad ühte ja sedasama. Jumal on vaaraole teada andnud, mida ta kavatseb teha.

²⁵Joseph said to Pharaoh, “The dream of Pharaoh is one. What God is about to do he has declared to Pharaoh.

²⁶Seitse head lehma on seitse aastat ja seitse head viljapead on seitse aastat; unenägudel on sama tähendus.

²⁶The seven good cattle are seven years; and the seven good heads of grain are seven years. The dream is one.

²⁷Ja seitse lahjat ja paha lehma, kes tõusid nende järel, on seitse aastat, ja seitse peenikest, hommikutuulest kõrvetatud viljapead on seitse nälja-aastat.

²⁷The seven thin and ugly cattle that came up after them are seven years, and also the seven empty heads of grain blasted with the east wind; they will be seven years of famine.

²⁸See ongi see asi, mis ma vaaraole rääkisin: mida Jumal kavatseb teha, seda on ta vaaraole näidanud.

²⁸That is the thing which I spoke to Pharaoh. What God is about to do he has shown to Pharaoh.

²⁹Vaata, tuleb seitse aastat, millal on suur küllus kogu Egiptusemaal.

²⁹Behold, there come seven years of great plenty throughout all the land of Egypt.

³⁰Aga neile järgneb seitse nälja-aastat, mil Egiptusemaal ununeb kõik küllus ja näljahäda ulatub üle kogu maa.

³⁰There will arise after them seven years of famine, and all the plenty will be forgotten in the land of Egypt. The famine will consume the land,

³¹Maal ei ole enam küllust tundagi nälja tõttu, mis tuleb selle järel, sest see on väga kange.

³¹and the plenty will not be known in the land by reason of that famine which follows; for it will be very grievous.

³²Ja kuna vaaraol on unenägu kaks korda kordunud, siis on see asi Jumala poolt kindel ja Jumal laseb selle varsti sündida.

³²The dream was doubled to Pharaoh, because the thing is established by God, and God will shortly bring it to pass.

³³Ja nüüd vaarao vaadaku välja üks mõistlik ja tark mees ja seadku Egiptusemaa üle.

³³“Now therefore let Pharaoh look for a discreet and wise man, and set him over the land of Egypt.

³⁴Vaarao tehku nõnda: pangu ülevaatajad maale ja lasku Egiptusemaad maksta viiendikku neil seitsmel külluseaastal.

³⁴Let Pharaoh do this, and let him appoint overseers over the land, and take up the fifth part of the land of Egypt’s produce in the seven plenteous years.

³⁵Ja kogutagu kõik nende tulevaste heade aastate toidus ja varutagu vilja linnadesse vaarao käe alla toiduseks ning säilitatagu seda.

³⁵Let them gather all the food of these good years that come, and lay up grain under the hand of Pharaoh for food in the cities, and let them keep it.

³⁶See vili olgu maale tagavaraks seitsmeks nälja-aastaks, mis tulevad Egiptusemaale, et maad ei tabaks näljaajal hukatus.'

³⁶The food will be for a store to the land against the seven years of famine, which will be in the land of Egypt; that the land not perish through the famine.”

³⁷See kõne oli hea vaarao silmis ja kõigi ta sulaste silmis.

³⁷The thing was good in the eyes of Pharaoh, and in the eyes of all his servants.

³⁸Ja vaarao ütles oma sulastele: 'Kas leiame veel sellise mehe, kelles on Jumala Vaim?'

³⁸Pharaoh said to his servants, “Can we find such a one as this, a man in whom is the Spirit of God?”

³⁹Ja vaarao ütles Joosepile: 'Et Jumal on sulle kõike seda teada andnud, siis ei ole keegi nii mõistlik ja tark kui sina!

³⁹Pharaoh said to Joseph, “Because God has shown you all of this, there is none so discreet and wise as you.

⁴⁰Sina pead olema mu koja üle ja kogu mu rahvas suudelgu sind suu peale. Ainult aujärje poolest tahan ma olla sinust suurem!'

⁴⁰You shall be over my house, and according to your word will all my people be ruled. Only in the throne I will be greater than you.”

⁴¹Ja vaarao ütles Joosepile: 'Vaata, ma olen pannud su kogu Egiptusemaa üle!'

⁴¹Pharaoh said to Joseph, “Behold, I have set you over all the land of Egypt.”

⁴²Ja vaarao võttis sõrmest pitserisõrmuse ning pani Joosepi sõrme; ja ta pani temale kallid linased riided selga ja riputas kuldkee kaela.

⁴²Pharaoh took off his signet ring from his hand, and put it on Joseph’s hand, and arrayed him in robes of fine linen, and put a gold chain about his neck,

⁴³Ja ta laskis teda sõita oma teises tõllas, mis tal oli, ja hüüda tema ees: 'Põlvili!' Ja ta pani tema kogu Egiptusemaa üle.

⁴³and he made him to ride in the second chariot which he had. They cried before him, “Bow the knee!” He set him over all the land of Egypt.

⁴⁴Ja vaarao ütles Joosepile: 'Mina olen vaarao, aga ilma sinu tahtmata ei tohi keegi tõsta kätt ega jalga kogu Egiptusemaal.'

⁴⁴Pharaoh said to Joseph, “I am Pharaoh, and without you shall no man lift up his hand or his foot in all the land of Egypt.”

⁴⁵Ja vaarao pani Joosepile nimeks Safnat-Paneah ja andis temale naiseks Asnati, Ooni preestri Pooti-Fera tütre; ja Joosep läks välja Egiptusemaale.

⁴⁵Pharaoh called Joseph’s name Zaphenath-Paneah; and he gave him Asenath, the daughter of Potiphera priest of On as a wife. Joseph went out over the land of Egypt.

⁴⁶Joosep oli kolmekümneaastane, kui ta astus vaarao, Egiptuse kuninga ette; ja Joosep läks ära vaarao juurest ning käis läbi kogu Egiptusemaa.

⁴⁶Joseph was thirty years old when he stood before Pharaoh king of Egypt. Joseph went out from the presence of Pharaoh, and went throughout all the land of Egypt.

⁴⁷Ja maa kandis seitsmel külluseaastal ühest ivast peotäie.

⁴⁷In the seven plenteous years the earth produced abundantly.

⁴⁸Ja ta kogus kõik põllusaagi seitsmel aastal Egiptusemaal ja talletas selle linnadesse; igasse linna andis ta ümbruskonna põldude saagi.

⁴⁸He gathered up all the food of the seven years which were in the land of Egypt, and laid up the food in the cities: the food of the field, which was around every city, he laid up in the same.

⁴⁹Ja Joosep kuhjas väga palju vilja, nagu liiva mere ääres, kuni lakati seda mõõtmast, sest see ei olnud enam mõõdetav.

⁴⁹Joseph laid up grain as the sand of the sea, very much, until he stopped counting, for it was without number.

⁵⁰Ja Joosepile sündis enne nälja-aasta tulekut kaks poega. Need tõi temale ilmale Asnat, Ooni preestri Pooti-Fera tütar.

⁵⁰To Joseph were born two sons before the year of famine came, whom Asenath, the daughter of Potiphera priest of On, bore to him.

⁵¹Ja Joosep pani esmasündinule nimeks Manasse, sest ta ütles: 'Jumal on mind lasknud unustada kõik mu vaeva ja kogu mu isakoja.'

⁵¹Joseph called the name of the firstborn Manasseh, “Manasseh” sounds like the Hebrew for “forget.” “For,” he said, “God has made me forget all my toil, and all my father’s house.”

⁵²Ja teisele ta pani nimeks Efraim, sest ta ütles: 'Jumal on mind teinud viljakaks mu viletsusemaal!'

⁵²The name of the second, he called Ephraim “Ephraim” sounds like the Hebrew for “twice fruitful.” : “For God has made me fruitful in the land of my affliction.”

⁵³Kui seitse külluseaastat, mis Egiptusemaale tulid, lõppesid,

⁵³The seven years of plenty, that were in the land of Egypt, came to an end.

⁵⁴siis hakkasid tulema seitse nälja-aastat, nõnda nagu Joosep oli öelnud; ja nälg oli kõigis maades, ent kogu Egiptusemaal oli leiba.

⁵⁴The seven years of famine began to come, just as Joseph had said. There was famine in all lands, but in all the land of Egypt there was bread.

⁵⁵Aga kui kogu Egiptusemaa hakkas tundma nälga, siis rahvas kisendas vaarao poole leiva pärast; ja vaarao ütles kõigile egiptlastele: 'Minge Joosepi juurde! Mis tema teile ütleb, seda tehke!'

⁵⁵When all the land of Egypt was famished, the people cried to Pharaoh for bread, and Pharaoh said to all the Egyptians, “Go to Joseph. What he says to you, do.”

⁵⁶Ja nälg oli üle kogu maa ja Joosep avas kõik viljaaidad, mis olid nende juures, ning müüs egiptlastele vilja, sest nälg võttis Egiptusemaal võimust.

⁵⁶The famine was over all the surface of the earth. Joseph opened all the store houses, and sold to the Egyptians. The famine was severe in the land of Egypt.

⁵⁷Ja kõigist maadest tuldi Egiptusesse Joosepilt vilja ostma, sest nälg oli võtnud võimust kõigis maades.

⁵⁷All countries came into Egypt, to Joseph, to buy grain, because the famine was severe in all the earth.