¹Mõtle, Issand, sellele, mis on meiega juhtunud, vaata ja näe meie teotust!

¹Remember, Yahweh, what has come on us: Look, and see our reproach.

²Meie pärisosa on läinud võõraste, meie kojad muulaste kätte.

²Our inheritance is turned to strangers, Our houses to aliens.

³Me oleme jäänud orbudeks, isatuiks, meie emad on lesed.

³We are orphans and fatherless; Our mothers are as widows.

⁴Vett me joome raha eest, puid me saame ostes.

⁴We have drunken our water for money; Our wood is sold to us.

⁵Jälitajad on meil kaela peal, me väsime, meile ei anta asu.

⁵Our pursuers are on our necks: We are weary, and have no rest.

⁶Egiptusele ja Assurile me andsime käe, et saada kõhutäit leiba.

⁶We have given the hand to the Egyptians, To the Assyrians, to be satisfied with bread.

⁷Meie vanemad tegid pattu: neid ei ole enam. Meie kanname nende süüd.

⁷Our fathers sinned, and are no more; We have borne their iniquities.

⁸Orjad valitsevad meie üle, ei ole nende käest lahtikiskujat.

⁸Servants rule over us: There is none to deliver us out of their hand.

⁹Elu ohustades toome enestele leiba, sest kõrbes on mõõk.

⁹We get our bread at the peril of our lives, Because of the sword of the wilderness.

¹⁰Meie nahk hõõgub nagu ahi näljakõrvetuste pärast.

¹⁰Our skin is black like an oven, Because of the burning heat of famine.

¹¹Siionis on naised raisatud ja Juuda linnades neitsid.

¹¹They ravished the women in Zion, The virgins in the cities of Judah.

¹²Vürstid on poodud nende käe läbi, vanade vastu ei ole olnud austust.

¹²Princes were hanged up by their hand: The faces of elders were not honored.

¹³Noored mehed peavad ajama käsikivi ja poisid komistavad puukoorma all.

¹³The young men bare the mill; The children stumbled under the wood.

¹⁴Vanemad on kadunud väravast, noorukid pillimängude juurest.

¹⁴The elders have ceased from the gate, The young men from their music.

¹⁵On lõppenud meie südame rõõm, meie tants on muutunud leinaks.

¹⁵The joy of our heart is ceased; Our dance is turned into mourning.

¹⁶Kroon on langenud meie peast. Häda meile, et oleme pattu teinud!

¹⁶The crown is fallen from our head: Woe to us! for we have sinned.

¹⁷Seepärast on meie süda haige, nende asjade pärast on meie silmad jäänud pimedaks,

¹⁷For this our heart is faint; For these things our eyes are dim;

¹⁸Siioni mäe pärast, mis on nii laastatud, et seal luusivad rebased.

¹⁸For the mountain of Zion, which is desolate: The foxes walk on it.

¹⁹Sina, Issand, valitsed igavesti, sinu aujärg jääb põlvest põlve.

¹⁹You, Yahweh, remain forever; Your throne is from generation to generation.

²⁰Mispärast sa tahad meid unustada alatiseks, meid maha jätta pikaks ajaks?

²⁰Why do you forget us forever, And forsake us so long time?

²¹Too meid, Issand, tagasi enese juurde, siis me pöördume! Uuenda meie päevi nagu muiste!

²¹Turn us to yourself, Yahweh, and we shall be turned. Renew our days as of old.

²²Või oled sa meid tõuganud hoopis ära, vihastunud meie peale üliväga?

²²But you have utterly rejected us; You are very angry against us.