¹Pärsia kuninga Koorese esimesel aastal - et läheks täide Issanda sõna Jeremija suust - äratas Issand Pärsia kuninga Koorese vaimu, nõnda et ta laskis kogu oma kuningriigis kuulutada ja ka kirjalikult öelda:

²'Nõnda ütleb Koores, Pärsia kuningas: Issand, taevaste Jumal, on andnud mulle kõik kuningriigid maa peal ja ta on mind käskinud ehitada temale koja Juudamaal olevas Jeruusalemmas.

³Kes teie hulgas on tema rahvast, sellega olgu tema Jumal ja see mingu Jeruusalemma, mis on Juudamaal, ja ehitagu üles Issanda, Iisraeli Jumala koda; tema on see Jumal, kes asub Jeruusalemmas.

⁴Ja igaühte, kes iganes on jäänud mõnesse paika, kus ta võõrana elab, aidaku selle paiga elanikud hõbeda ja kullaga, asjade ja kariloomadega ning vabatahtlike andidega Jumala koja heaks Jeruusalemmas!'

⁵Siis tõusid Juuda ja Benjamini perekondade peamehed ning preestrid ja leviidid, kõik, kelle vaimu Jumal äratas, et minna üles ehitama Issanda koda Jeruusalemmas.

⁶Ja kõik nende naabrid toetasid neid hõberiistade, kulla, vara, kariloomade ja kalliste asjadega lisaks kõigile vabatahtlikele andidele.

⁷Ja kuningas Koores laskis välja tuua Issanda koja riistad, mis Nebukadnetsar oli Jeruusalemmast ära toonud ja oli pannud oma jumalakotta.

⁸Koores, Pärsia kuningas, laskis need tuua varahoidja Mitredati kätte, ja tema luges neid Sesbassarile, Juuda vürstile.

⁹Ja nende arv oli järgmine: kolmkümmend kuldkaussi, tuhat hõbekaussi, kakskümmend üheksa nuga;

¹⁰kolmkümmend kuldpeekrit, nelisada kümme teisejärgulist hõbepeekrit, tuhat muud riista.

¹¹Kuld- ja hõberiistu oli kokku viis tuhat nelisada; kõik need võttis Sesbassar kaasa, kui vangid viidi Paabelist Jeruusalemma.