1Samaaria peab kandma karistust, sest ta on vastu pannud oma Jumalale: nad langevad mõõga läbi, nende lapsed rebitakse tükkideks ja nende rasedad lõigatakse lõhki.
2Pöördu, Iisrael, Issanda, oma Jumala juurde, sest sa oled komistanud omaenese süü läbi!
3Võtke enestega kaasa sõnad ja pöörduge Issanda poole, öelge temale: 'Anna andeks kõik süü, võta meid armulikult vastu, me toome oma huulte vilja!
4Assur ei päästa meid, me ei taha sõita hobuste seljas ja me ei ütle enam oma kätetööle: 'Meie jumal!', sest sinu juures leiab ka vaeslaps halastust.'
5Mina parandan nende taganemise, ma armastan neid oma heast tahtest, mu viha pöördub nendelt ära.
6Ma olen Iisraelile nagu kaste: tema õitseb nagu lilleke ja juurdub otsekui Liibanon.
7Tema võsud levivad, tal on otse õlipuu kaunidus ja Liibanoni lõhn.
8Nad pöörduvad tagasi, elavad minu varju all, kasvatavad vilja ja õitsevad nagu viinapuu. Ta on kuulus nagu Liibanoni vein.
9Efraim, mis on sul veel tegemist ebajumalatega? Mina võtan kuulda ja juhin teda. Mina olen nagu haljendav küpress: minult tuleb sinu vili.
10Kes on tark, mõistku seda; kes on arukas, võtku teatavaks; sest Issanda teed on õiged: õiged käivad nende peal, aga üleastujad komistavad.'