1Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal.
1 Ca njàlbéen ga fekk na Kàddu gi am, te Kàddu gi ma nga woon ak Yàlla, te Kàddu gi Yàlla la woon.
2Seesama oli alguses Jumala juures.
2 Moo di ki nekkoon ak Yàlla ca njàlbéen ga.
3Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi. Mis on tekkinud
3 Ci moom lañu sàkke lépp. Amul dara lu ñu sàkk lu jaarul ci moom.
4tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus.
4 Ci moom la dund nekk, te dund googu mooy leeral nit ñi.
5Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud.
5 Leer gi feeñ na ci biir lëndëm, te lëndëm gi jàppu ko.
6Oli Jumala läkitatud mees, nimega Johannes,
6 Yàlla yónni woon na nit ku ñu naan Yaxya.
7see pidi tunnistust andma, tunnistama valgusest, et kõik hakkaksid tema kaudu uskuma.
7 Kooku ñëw na, doon ab seede, ngir wax ci mbirum leer gi. Ñëw na ngir ñépp dégg li mu wax te gëm.
8Tema ise ei olnud valgus, vaid ta pidi tunnistama valgusest.
8 Moom ci boppam du woon leer gi, waaye ñëw na ngir seedeel leer gi.
9Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas.
9 Kàddu googu mooy leer gu wóor, giy ñëw ci àddina te di leeral nit ku nekk.
10Ta oli maailmas, ja maailm on tekkinud tema läbi, ja maailm ei tundnud teda ära.
10 Ci àddina la nekkoon, àddina si ñu sàkk jaarale ko ci moom, te àddina xamu ko.
11Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu.
11 Ñëw na ci réewam, te ay ñoñam nanguwuñu ko.
12Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse,
12 Teewul ñi ko nangu te gëm ci turam, may na leen, ñu am sañ-sañu nekk doomi Yàlla.
13kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest, ei mehe tahtest, vaid Jumalast.
13 Ñooñu judduwuñu ci deret walla ci bëgg-bëggu yaram, walla ci coobarey nit. Ñu ngi juddu ci Yàlla.
14Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.
14 Kàddu gi ñëw, doon nit, dëkk ci sunu biir. Gis nañu ndamam, mu fees ak yiw ak dëgg, ndam li Baay bi jox jenn Doomam ji mu am kepp.
15Johannes tunnistas temast ja hüüdis valjusti: 'Tema ongi see, kelle kohta mina ütlesin: See, kes tuleb pärast mind, on olnud minu eel, sest tema oli enne kui mina.'
15 Yaxyaa ngi koy seedeel te yégle na lii; nee na: «Moo taxoon ma wax ne: “Dina ñëw sama gannaaw waaye moo ma gën a màgg, ndaxte nekk na laata may juddu.”»
16Jah, meie kõik oleme võtnud tema täiusest, ja armu armu peale.
16 Kàddu gi fees na ak yiw, te nun ñépp jot nanu ci sunu wàll, mu barkeel nu ay yooni-yoon.
17Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu.
17 Ndigali Yàlla yi, ci gémmiñu Musaa lañu leen jaarale; yiw wi ak dëgg gi, Yeesu Kirist moo ko indaale.
18Keegi ei ole iialgi näinud Jumalat. Ainusündinud Poeg, kes on Isa rinna najal, tema on meile teate toonud.
18 Kenn musul a gis Yàlla, waaye Bàjjo bi, di Yàlla te nekk ak Baay bi, moo ko xamle.
19Ja see on Johannese tunnistus, kui juudid läkitasid tema juurde Jeruusalemmast preestreid ja leviite küsima: 'Kes sina oled?'
19 Lii mooy seedes Yaxya. Amoon na bés Yawut ya yónni ay saraxalekat ca Yaxya, ñu ànd ak ñu soqikoo ci giiru Lewi. Ñu nga jóge Yerusalem, ñëw ci moom, di ko laaj mooy kan.
20Tema tunnistas ega salanud, vaid tunnistas: 'Mina ei ole Messias.'
20 Yaxya tontu na leen te nëbbu ci dara, wóoral na leen ne, moom du Almasi bi.
21Ja nad küsisid temalt: 'Kes siis? Kas sa oled Eelija?' Ja ta ütles: 'Ei ole.' - 'Kas sa oled prohvet?' Aga tema vastas: 'Ei.'
21 Ñu laaj ko ne: «Kon yaay kan? Ndax yaa di Iliyas?» Mu ne leen: «Déedéet, duma Iliyas.» Ñu ne ko: «Ndax yaa di Yonent, bi war a ñëw?» Mu tontu ne leen: «Déedéet.»
22Siis nad ütlesid talle: 'Kes sa siis oled? Me peame andma vastuse neile, kes meid läkitasid. Kelleks sa ennast nimetad?'
22 Noonu ñu laaj ko ne: «Wax nu yaay kan, ngir nu man a tontu ñi nu yónni. Nga ne yaa di kan?»
23Ta lausus: 'Mina olen hüüdja hääl kõrbes: Tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud.'
23 Yaxya tontu leen li yonent Yàlla Esayi waxoon ne: «Man maa di baat biy yégle ci màndiŋ mi ne: “Xàll-leen yoonu Boroom bi!”»
24Aga läkitatuid oli ka variseride seast.
24 Amoon na ñu bokk ca Farisen ya, yu àndoon ca mbooloo, ma ñu yónni woon ca Yaxya.
25Ja need küsisid Johanneselt: 'Kui sa ei ole Messias ega Eelija ega prohvet, miks sa siis ristid?'
25 Ñooñu laaj ko ne: «Gannaaw doo Almasi bi, doo Iliyas, doo Yonent bi war a ñëw, lu tax ngay sóob nit ñi ci ndox?»
26Tema vastas neile: 'Mina ristin veega, aga teie keskel, kuigi teie teda ei tea, seisab juba see,
26 Yaxya ne leen: «Man maa ngi sóobe ci ndox, waaye am na ci seen biir ku ngeen xamul.
27kes tuleb pärast mind. Mina ei ole väärt tema jalatsipaelagi lahti päästma.'
27 Kookooy ñëw sama gannaaw, te man sax yeyoowumaa tekki ay dàllam.»
28See juhtus Betaanias, sealpool Jordanit, kus Johannes oli ristimas.
28 Lii xewoon na ci dëkku Betani, ca gannaaw dexu Yurdan, fa Yaxya doon sóobe.
29Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: 'Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.
29 Ca ëllëg sa, bi Yaxya gisee Yeesu, muy ñëw ci moom, mu ne: «Xool-leen! Kii mooy mbotem Yàlla, mi ñu nar a rey, ngir dindi bàkkaaru àddina.
30Tema ongi see, kelle kohta ma ütlesin: Pärast mind tuleb mees, kes on olnud minu eel, sest tema oli enne kui mina.
30 Moo taxoon ma wax ne: “Am na kuy ñëw sama gannaaw, waaye moo ma gën a màgg, ndaxte nekk na laata may juddu.”
31Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid ma olen tulnud ristima veega selleks, et tema saaks avalikuks Iisraelile.'
31 Xawma woon kooku kan la waroon a doon, waaye xamal ko bànni Israyil moo tax ma ñëw, di sóob nit ñi ci ndox.»
32Ja Johannes tunnistas: 'Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja tema peale jäävat.
32 Ci kaw loolu Yaxya seede na lii: «Gis naa Xelu Yàlla mi ci melow pitax, mu jóge ci asamaan, tegu ci moom.
33Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid see, kes minu läkitas veega ristima, tema ütles mulle: Kelle peale sa näed Vaimu laskuvat ja tema peale jäävat, see ongi, kes ristib Püha Vaimuga.
33 Bi loola laata am, xawma woon mooy kan, waaye Yàlla, mi ma yebal may sóobe ci ndox, nee woon na ma: “Dinga gis Xel mu Sell mi wàcc, tegu ci kaw nit. Kooku moo di ki leen di sóob ci Xel mu Sell mi.”»
34Ja ma olen näinud ja tunnistanud, et seesama on Jumala Poeg.'
34 Yaxya teg ca ne: «Gis naa loolu te seede naa ne, moom moo di Doomu Yàlla ji.»
35Järgmisel päeval seisis Johannes jälle seal koos kahe oma jüngriga.
35 Ca ëllëg sa Yaxya taxawaatoon na ca bérab booba, ànd ak ñaari taalibeem.
36Kui Jeesus läks neist mööda, ütles Johannes talle otsa vaadates: 'Vaata, see on Jumala Tall.'
36 Bi mu gisee Yeesu muy romb, mu daldi ne: «Kii mooy mbotem Yàlla mi!»
37Ja mõlemad jüngrid kuulsid, mida ta ütles, ja läksid Jeesusega kaasa.
37 Ñaari taalibe ya dégg li mu wax, daldi dem toppi Yeesu.
38Aga Jeesus pöördus ümber ja nähes neid kaasa tulemas, küsis neilt: 'Mida te otsite?' Nemad ütlesid talle: 'Rabi,' - see on tõlkes 'Õpetaja' - 'kus sa oled öömajal?'
38 Yeesu geestu, gis ne, ñoo ngi koy topp. Mu ne leen: «Lu ngeen soxla woon?» Ñu tontu ko: «Foo dëkk, Ràbbi?» Ràbbi mi ngi tekki «Kilifa gi.»
39Ta ütles neile: 'Tulge ja vaadake!' Nad tulid siis ja nägid, kus ta oli öömajal, ja jäidki sel päeval tema juurde. Oli umbes neljas tund pärast lõunat.
39 Yeesu ne leen: «Kaayleen gis.» Noonu ñu dem, seeti fa mu daloon, ngoonalal ko. Ci tàkkusaani kaw la woon.
40Üks neist kahest, kes oli kuulnud, mida Johannes ütles, ja Jeesusega kaasa läinud, oli Andreas, Siimon Peetruse vend.
40 Kenn ci ñoom ñaar, ñi déggoon li Yaxya wax te topp Yeesu, ma nga tuddoon Andare, mi bokkoon ak Simoŋ Piyeer ndey ak baay.
41Ta leidis esmalt oma venna Siimona ja ütles talle: 'Me oleme leidnud Messia!' - see on tõlkes 'Kristuse'.
41 Andare dafa daldi dem seeti Simoŋ ne ko: «Gis nanu Almasi bi.» Baat boobu mi ngi tekki «Kirist.»
42Andreas viis venna Jeesuse juurde. Jeesus ütles tollele otsa vaadates: 'Sina oled Siimon, Johannese poeg, sind peab hüütama Keefaseks!' - see on tõlkes Peetruseks.
42 Noonu mu yóbbu ko ci Yeesu. Yeesu xool ko ne ko: «Yaa di Simoŋ, doomu Yowaana. Dinañu la wooye Sefas.» Sefas mi ngi tekki «Piyeer,» maanaam «xeer.»
43Järgmisel päeval tahtis Jeesus minna Galileasse. Ja ta leidis Filippuse ja ütles talle: 'Järgne mulle!'
43 Ca ëllëg sa mu fas yéenee dem diiwaanu Galile te mu gis Filib. Yeesu ne ko: «Toppal ci man.»
44Filippus oli pärit Andrease ja Peetruse kodukülast Betsaidast.
44 Filib mu nga dëkkoon Betsayda, dëkku Andare ak Piyeer.
45Filippus leidis Naatanaeli ja ütles talle: 'Me oleme leidnud tema, kellest on kirjutanud Mooses Seaduses ja Prohvetid: Jeesuse, Joosepi poja Naatsaretist.'
45 Filib dajeek Nataneel ne ko: «Gis nanu ki yoonu Musaa wi ak yonent yi doon wax. Mu ngi tudd Yeesu, doomu Yuusufa, te dëkk Nasaret.»
46Ja Naatanael ütles talle: 'Mis võib küll Naatsaretist head tulla?' Filippus ütles talle: 'Tule ja vaata!'
46 Nataneel tontu ko ne: «Aa! Ndax dara lu baax man na jóge Nasaret?» Filib ne ko: «Ñëwal gis.»
47Jeesus nägi Naatanaeli enda juurde tulevat ja ütles tema kohta: 'Ennäe, tõeline iisraeli mees, kelles ei ole valet.'
47 Naka la Yeesu gis Nataneel jëmsi ci moom, mu daldi ne ci mbiram: «Xool-leen, nitu Israyil dëgg a ngee di ñëw; du dox benn tànku caaxaan.»
48Naatanael küsis temalt: 'Kust sa mind tunned?' Jeesus vastas ja ütles talle: 'Ma nägin sind viigipuu all, enne kui Filippus sind hüüdis.'
48 Nataneel ne ko: «Noo ma xame?» Yeesu tontu ko ne: «Bi la Filib di laata woo, gis naa la, bi nga nekkee ca ker garabu figg ga.»
49Naatanael ütles talle: 'Rabi, sina oled Jumala Poeg, sina oled Iisraeli kuningas!'
49 Nataneel wax ko ne: «Kilifa gi, yaay Doomu Yàlla ji, yaa di buuru Israyil!»
50Jeesus vastas talle: 'Kas sa usud vaid seepärast, et ma ütlesin sulle, et nägin sind viigipuu all? Sa saad näha suuremaid asju kui need.'
50 Yeesu tontu ko ne: «Ndax li ma ne, gis naa la ca ker garab ga, moo tax nga gëm? Dinga gis mbir yu gën a réy yii.»
51Ja Jeesus ütles talle: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te näete taevast avatuna ja Jumala ingleid astuvat üles ja alla Inimese Poja juurde.'
51 Noonu mu teg ca ne: «Ci dëgg-dëgg maa ngi leen koy wax, dingeen gis asamaan ubbiku, malaaka yiy baagante kaw ak suuf, di wàcc ci Doomu nit ki.»