¹Aga Jeesus läks Õlimäele.

¹ Yeesu moom, dem ca tundu Oliw ya.

²Kuid koidu ajal tuli ta tagasi pühakotta ning kogu rahvas tuli tema juurde ning ta istus ja õpetas neid.

² Ca ëllëg sa ca fajar, mu dellu ca kër Yàlla ga, mbooloo ma fa teewoon wër ko. Mu toog, tàmbali di leen jàngal.

³Aga kirjatundjad ja variserid tõid abielurikkumiselt tabatud naise, panid ta keskele seisma

³ Xutbakat ya ak Farisen ya indi jenn jigéen ju ñu bettoon muy njaaloo, ñu taxawal ko ca diggu mbooloo ma.

⁴ja ütlesid Jeesusele: 'Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt.

⁴ Noonu ñu ne Yeesu: «Kilifa gi, jigéen jii de, dañu koo bett muy njaaloo.

⁵Mooses on Seaduses käskinud niisugused kividega surnuks visata. Mida nüüd sina ütled?'

⁵ Ci ndigali Yàlla yi, jigéen ju njaaloo, Musaa dafa santaane ñu sànni ko ay xeer, ba mu dee. Yaw nag, lu ciy sa xalaat?»

⁶Aga seda nad ütlesid teda proovile pannes, et nad saaksid teda süüdistada. Jeesus kummardus ja kirjutas sõrmega maa peale.

⁶ Loolu nag, dañu ko doon wax ngir seetlu ko, ndaxte bëggoon nañoo tiiñal Yeesu. Yeesu sëgg, di bind ak baaraamam ci suuf.

⁷Aga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja ütles neile: 'Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!'

⁷ Bi laaj ya baree, mu siggi ne leen: «Ku musul a def bàkkaar ci yéen, na ko jëkk a sànniy xeer.»

⁸Ja ta kummardus jälle ja kirjutas maa peale.

⁸ Noonu mu sëggaat, dellu di bind ci suuf.

⁹Ja seda kuuldes lahkusid nad üksteise järel, vanematest alates, jäid üksnes tema ja keskel seisev naine.

⁹ Bi ñu déggee loolu, ñuy rocceeku kenn-kenn, mag ña jiitu. Yeesu rekk des fa, jigéen ja taxaw ca kanamam.

¹⁰Jeesus ajas enese sirgu ja ütles talle: 'Naine, kus nad on? Kas keegi ei ole sind surma mõistnud?'

¹⁰ Mu daldi siggi ne ko: «Jigéen ji, ana ñi la doon jiiñ njaaloo? Ndax kenn tegu la tooñ?»

¹¹Tema ütles: 'Ei keegi, Issand!' Aga Jeesus ütles: 'Ega minagi mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!']

¹¹ Mu ne ko: «Kenn, Sang bi.» Yeesu ne ko: «Man it ci sama wàll, duma la daan. Demal, waaye bul defati bàkkaar.»

¹²Siis Jeesus rääkis neile taas: 'Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus.'

¹² Yeesu jubluwaat ca mbooloo ma ne leen: «Man maay leeru àddina si. Ku ma topp doo dox cig lëndëm, waaye dinga am leeru dund.»

¹³Siis ütlesid variserid talle: 'Sina tunnistad iseenese kohta, sinu tunnistus ei ole õige.'

¹³ Farisen ya ne ko: «Yaw yaay seedeel sa bopp, kon li ngay wax du dëgg.»

¹⁴Jeesus kostis: 'Isegi kui ma enese kohta tunnistan, on minu tunnistus õige, sest ma tean, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. Aga teie ei tea, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen.

¹⁴ Yeesu tontu leen: «Maa ngi seedeel sama bopp, teewul li may wax di dëgg, ndaxte xam naa fa ma bàyyikoo, xam fa ma jëm. Waaye yéen xamuleen fa ma bàyyikoo ak fa ma jëm.

¹⁵Teie mõistate kohut maailma kombel, mina ei mõista kohut kellegi üle.

¹⁵ Ci gis-gisu àddina ngeen di àttee; man duma àtte kenn.

¹⁶Aga kui ma mõistangi kohut, siis on minu otsus õige, sest mina ei ole üksi, vaid minuga on Isa, kes minu on saatnud.

¹⁶ Teewul nag, su ma demee bay àtte, bu jub lay doon, ndaxte du man rekk ay àtte, waaye Baay, bi ma yónni, daf ciy ànd ak man.

¹⁷Ja peale selle on ka teie Seadusesse kirjutatud, et kahe inimese tunnistus on õige.

¹⁷ Seen yoon dafa wax ne, seedes ñaari nit a gën a wóor.

¹⁸Mina ise olen tunnistajaks enese kohta ning minu kohta tunnistab Isa, kes minu on saatnud.'

¹⁸ Man maa ngi seedeel sama bopp, te Baay bi ma yónni mi ngi may seedeel itam.»

¹⁹Siis nad ütlesid talle: 'Kus on sinu Isa?' Jeesus vastas: 'Teie ei tunne mind ega minu Isa. Kui te tunneksite mind, tunneksite te ka mu Isa.'

¹⁹ Ñu laaj ko ne: «Kuy sa baay?» Yeesu tontu ne: «Xamuleen ma, xamuleen sama Baay. Bu ngeen ma xamoon, xam ko.»

²⁰Neid sõnu rääkis Jeesus pühakojas aardekirstu juures õpetades, ja ükski ei vahistanud teda, sest tema tund ei olnud veel tulnud.

²⁰ Bi muy wax loolu, Yeesoo nga doon jàngalee ca kër Yàlla ga, ca wetu fa ñu doon denc asaka ya. Kenn mënu ko woon a jàpp, ndaxte waxtoom jotagul.

²¹Siis ütles Jeesus neile taas: 'Mina lähen ära ja te otsite mind, ja te surete oma pattudesse. Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla.'

²¹ Yeesu dellu ne leen: «Maa ngi dem; dingeen ma seet, waaye seen bàkkaar ngeen di deeyaale. Fa ma jëm, dungeen fa man a dem.»

²²Nüüd ütlesid juudid: 'Kas ta ehk kavatseb ennast tappa, et ta ütleb: Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla?'

²² Yawut yay waxante naan: «Nee na kat, fa mu jëm, dunu fa man a dem. Mbaa du day xaruji?»

²³Ja Jeesus ütles neile: 'Teie olete alt, mina ülalt. Teie olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast.

²³ Yeesu tontu ne: «Yéen, fii ngeen bawoo, ci suuf, waaye man ca kaw laa jóge. Àddina ngeen soqikoo, waaye man bokkuma ci.

²⁴Ma just ütlesin teile, et te surete oma pattudesse; sest kui te ei usu, et mina olen see, siis te surete oma pattudesse.'

²⁴ Looloo tax ma ne, ci seeni bàkkaar ngeen di dee. Bu ngeen gëmul ki ma nekk, dingeen dee ci seeni bàkkaar.»

²⁵Nüüd nad küsisid temalt: 'Kes sa siis oled?' Jeesus ütles neile: 'Mis ma üldse teiega räägin?

²⁵ Ñu ne ko: «Yaay kan?» Mu ne leen: «Li ma leen waxoon ca njàlbéen ga.

²⁶Mul on palju rääkida teie kohta, ka kohut mõista. Kuid tema, kes minu on saatnud, on tõene, ja mina räägin maailmale vaid seda, mida ma temalt olen kuulnud.'

²⁶ Li ma man a wax ci yéen ba àtte leen, bare na. Waaye ki ma yónni, ku wóor la, te li mu ma wax rekk laay jottali àddina.»

²⁷Nad ei saanud aru, et ta rääkis neile Isast.

²⁷ Xamuñu woon ne, Yàlla Baay bee tax muy wax.

²⁸Siis ütles Jeesus: 'Kui te Inimese Poja olete ülendanud, siis te mõistate, et mina olen see ja et ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud.

²⁸ Yeesu nag ne leen: «Bu ngeen yékkatee Doomu nit ki, dingeen xam ne, Maay ki nekk. Dingeen xam ne it, duma def dara man ci sama bopp. Li ma Baay biy jàngal rekk laay wax.

²⁹Ja minuga on tema, kes minu on saatnud, ta ei ole jätnud mind üksi, kuna ma teen alati seda, mis talle meeldib.'

²⁹ Te it ki ma yónnee ngi ànd ak man; musu maa bàyyi ma wéet, ndaxte li ko neex rekk laay def.»

³⁰Kui ta seda rääkis, hakkasid temasse uskuma paljud.

³⁰ Bi ñuy dégg Yeesu di wax loolu, ñu bare daldi koy gëm.

³¹Siis ütles Jeesus juutidele, kes temasse uskusid: 'Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid

³¹ Yeesu ne Yawut ya ko gëmoon: «Bu ngeen saxee ci li ma wax, nekk ngeen samay taalibe ci lu wóor.

³²ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid.'

³² Te it dingeen xam dëgg gi te dëgg gi dina leen goreel.»

³³Nad vastasid talle: 'Me oleme Aabrahami järglased ega ole iial kedagi orjanud, kuidas sina siis ütled: Te saate vabaks?'

³³ Ñu tontu ko ne: «Nun ci Ibraayma lanu soqikoo te musunoo nekk jaamu kenn. Nan nga nu man a waxe ne, dinañu leen goreel?»

³⁴Jeesus vastas neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, igaüks, kes teeb pattu, on patu ori.

³⁴ Yeesu ne leen: «Ci dëgg-dëgg maa ngi leen koy wax, képp kuy bàkkaar, jaamu bàkkaar la.

³⁵Ori ei jää majja alatiseks, poeg jääb alatiseks.

³⁵ Te jaam du bokk ci kër gi ba fàww, waaye doom, moom, ci kër gi la bokk ba fàww.

³⁶Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis olete tõepoolest vabad.

³⁶ Kon nag bu leen Doom ji defee gor, dingeen doon ay gor tigi.

³⁷Ma tean, et te olete Aabrahami järglased, kuid te otsite võimalust mind tappa, sest minu sõna ei mahu teisse.

³⁷ Xam naa ne askanu Ibraayma ngeen. Waaye yéena ngi may wut a rey, ndaxte li may jàngale xajul ci yéen.

³⁸Mina räägin, mida ma olen näinud oma Isa juures, ja teie teete, mida te olete kuulnud oma isalt.'

³⁸ Li ma sama Baay won laay wax; waaye yéen, li leen seen baay di wax ngeen di def.»

³⁹Nad kostsid: 'Meie isa on Aabraham.' Jeesus ütles neile: 'Kui te oleksite Aabrahami lapsed, siis te teeksite Aabrahami tegusid.

³⁹ Ñu tontu ko ne: «Ibraayma mooy sunu baay.» Yeesu ne leen: «Bu ngeen dee waa kër Ibraayma, dingeen jëfe ni moom.

⁴⁰Aga nüüd te otsite võimalust tappa mind - inimest, kes ma olen teile rääkinud tõtt, mida ma Jumala juures olen kuulnud. Seda ei ole Aabraham teinud.

⁴⁰ Léegi nag yéena ngi may wut a rey, man mi leen jottali dëgg, gi ma jële ca Yàlla. Ibraayma deful lu ni mel.

⁴¹Teie teete oma isa tegusid.' Nad ütlesid talle: 'Meie ei ole sündinud liiderdamisest, meil on üks isa - Jumal.'

⁴¹ Li ngeen donne ci seen baay rekk ngeen di def.» Ñu tontu ko ne: «Nun de, dunu doomi araam. Benn baay rekk lanu am, mooy Yàlla.»

⁴²Jeesus ütles neile: 'Kui Jumal oleks teie Isa, siis te armastaksite mind, sest mina olen pärit Jumalast ja tulnud siia. Mina ei ole ju tulnud omapäi, vaid tema on minu läkitanud.

⁴² Yeesu ne leen: «Bu Yàlla doon seen baay, dingeen ma bëgg, ndaxte ca moom laa jóge, ñëw ci ndigalam. Ñëwaluma sama bopp, waaye moo ma yónni.

⁴³Miks te ei mõista mu kõnet? Seepärast, et teie ei suuda kuulata minu sõna.

⁴³ Lu tax dégguleen li ma leen wax? Li ko waral moo di mënuleen koo déglu.

⁴⁴Teie olete oma isast kuradist ning tahate teha oma isa himude järgi. Tema on mõrtsukas algusest peale, ta ei püsinud tões, sest temas ei ole tõde. Kui ta räägib valet, siis ta räägib enda oma, sest ta on valetaja ja vale isa.

⁴⁴ Seytaane mooy seen baay, te bëgg-bëggam ngeen di bëgg di def. Bóomkat la mas a doon. Du taxaw mukk ci dëgg, ndaxte dëgg nekkul ci moom. Buy fen, dëppoo na ak jikkoom, ndaxte fenkat la, te ci moom la fen soqikoo.

⁴⁵Aga et mina kõnelen tõtt, siis te ei usu mind.

⁴⁵ Waaye man damay wax dëgg, moo tax gëmuleen ma.

⁴⁶Kes teist saab tõestada mul ühegi patu olevat? Kui ma räägin tõtt, miks te siis ei usu mind?

⁴⁶ Kan ci yéen moo man a seede ne, bàkkaar naa? Su ma waxee dëgg nag, lu tax dungeen ma gëm?

⁴⁷Kes on Jumalast, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule selle pärast, et teie ei ole Jumalast.'

⁴⁷ Ku nekk doomu Yàlla dina déglu ay waxam. Waaye nekkuleen doomi Yàlla, looloo tax dungeen déglu.»

⁴⁸Juudid kostsid talle: 'Eks meil ole õigus, kui me ütleme, et sina oled samaarlane ja et sinus on kuri vaim?'

⁴⁸ Yawut ya ne ko: «Ndax danoo waxul dëgg, bu nu nee, nitu Samari nga te dangaa am ay rab?»

⁴⁹Jeesus vastas: 'Minus ei ole kuri vaim, vaid ma austan oma Isa, teie aga teotate mind.

⁴⁹ Yeesu ne leen: «Awma rab; waaye sama Baay laay teral, te yéen dangeen may toroxal.

⁵⁰Aga mina ei taotle tunnustust iseendale. On üks, kes on uurija ja kohtunik.

⁵⁰ Wutumaa màggal sama bopp. Keneen a ma koy wutal te mooy àtte.

⁵¹Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei näe surma iialgi!'

⁵¹ Ci dëgg-dëgg maa ngi leen koy wax, kuy sàmm sama wax doo dee mukk.»

⁵²Juudid ütlesid talle: 'Nüüd on selge, et sinus on kuri vaim. Aabraham on surnud ja prohvetid on surnud, ent sina ütled: Kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei maitse surma iialgi.

⁵² Yawut ya ne ko: «Léegi wóor nanu ne, dangaa am ay rab! Ibraayma faatu na, yonent yépp faatu, yaw nga naan: “Kuy sàmm sama wax, doo ñam dee.”

⁵³Kas sina oled suurem kui meie isa Aabraham, kes on surnud? Ja prohvetid on samuti surnud. Kelleks sina ennast pead?'

⁵³ Sunu baay Ibraayma faatu na; mbaa du dangaa defe ne, yaa ko gën a màgg? Yonent yi itam faatu nañu. Waaw, loo teg sa bopp?»

⁵⁴Jeesus vastas: 'Kui ma ülistaksin iseennast, siis ei oleks mu ülistus mitte midagi. See, kes mind ülistab, on mu Isa, kellest teie ütlete: 'Ta on meie Jumal.'

⁵⁴ Yeesu ne leen: «Su ma dee màggal sama bopp, du am maana. Sama Baay a may màggal, moom mi ngeen naan, mooy seen Yàlla.

⁵⁵Teie küll ei tunne teda, aga mina tunnen. Ja kui mina ütleksin, et ma teda ei tunne, siis ma oleksin teiesarnane valetaja. Kuid mina tunnen teda ja panen tallele tema sõna.

⁵⁵ Xamuleen ko nag; man maa ko xam. Su ma ne woon xawma ko, ab fenkat laay doon ni yéen. Waaye xam naa ko te maa ngi sàmm waxam.

⁵⁶Teie isa Aabraham tundis suurt rõõmu sellest, et ta saab näha minu päeva, ja ta nägi seda ja rõõmustas.'

⁵⁶ Seen baay Ibraayma bég na, bi mu yégee sama ngan. Bi mu ko gisee it, bég na ci lool.»

⁵⁷Nüüd ütlesid juudid temale: 'Sina ei ole veel viiekümneaastanegi ja tahad olla näinud Aabrahami?'

⁵⁷ Yawut ya ne ko: «Amaguloo juróom-fukki at, ba noppi naan gis nga Ibraayma?»

⁵⁸Jeesus ütles neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, enne kui Aabraham sündis, olen mina.'

⁵⁸ Yeesu ne leen: «Ci dëgg-dëgg maa ngi leen koy wax, laata ñuy sàkk Ibraayma, fekk na ma doon ki ñuy wax Maay ki nekk.»

⁵⁹Nüüd nad võtsid kive, et teda nendega surnuks visata. Aga Jeesus peitis enese ära ja lahkus pühakojast.

⁵⁹ Noonu ñu for ay xeer, bëgg ko koo sànni ngir rey ko. Waaye Yeesu nëbbu, génn kër Yàlla ga.