1Juba mitmed on võtnud kätte koostada jutustus neist asjust, mis meie seas on aset leidnud,
1 Yaw Teyofil mu tedd mi, xam nga ne, nit ñu bare sasoo nañoo bind ab nettali bu jëm ci mbir, yi xewoon ci sunu biir,
2nõnda nagu seda on meile edasi andnud need, kes ise algusest peale on seda oma silmaga näinud ja on saanud sõna sulasteks.
2 li dëppook waxi seede, yi ko teewe woon li dale ca ndoorte la te ñu mujj nekk jawriñi kàddug Yàlla.
3Seepärast on mullegi tundunud õige, pärast kõigega algusest peale täpset tutvumist, kirjutada sinu jaoks, üliauline Teofilos, järgemööda kõik üles,
3 Léegi nag kon man ci sama wàll, gëstu naa ci lépp li ko dale ca njàlbéen ga, te fas naa la ko yéenee bindal, nettali la ni xew-xew yooyu deme woon tembe.
4et sa võiksid õppida tundma sulle õpetatud asjade usaldusväärsust.
4 Noonu dinga man a xam ne, li ñu la jàngaloon lu wér peŋŋ la.
5Juuda kuninga Heroodese päevil elas preester, nimega Sakarias, Abija teenistuskorrast, ta naine oli Aaroni tütardest ja tema nimi oli Eliisabet.
5 Ca jamonoy Erodd, mi nekkoon buur ca réewu Yawut ya, amoon na saraxalekat bu ñu tudde Sakariya te bokk ca mbootaayu saraxalekat, ya askanoo ci Abiya. Jabaram Elisabet askanoo moom itam ci Aaroona.
6Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi.
6 Sakariya ak jabaram ñu jub lañu ca kanam Yàlla, di topp ni mu ware ndigal yi ak dogali Boroom bi yépp.
7Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu, ja nad mõlemad olid väga eakad.
7 Waaye amuñu doom, ndaxte Elisabet mënul a am doom, te it fekk ñoom ñaar ñépp ay màggat lañu.
8Sündis aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra aegu preestritalituses Jumala ees,
8 Benn bés nag Sakariya doon def liggéeyu saraxaleem ca Yàlla, ndaxte mbootaayam a aye keroog.
9et liisk langes ametikombe järgi talle minna Issanda templisse suitsutama.
9 Bi ñuy tegoo bant, ni ko saraxalekat yi daan defe nakajekk, ngir xam kan mooy dugg ca bérab bu sell ba ca kër Yàlla ga, ngir taal fa cuuraay, bant ba tegu ci Sakariya.
10Kui kogu rahvahulk palvetas õues suitsutamistunnil,
10 Ca waxtu wa ñuy taal cuuraay la, mbooloo maa nga woon ca biti, di ñaan.
11ilmus talle Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.
11 Noonu benn malaakam Boroom bi daldi feeñu Sakariya, taxaw ca féeteek ndeyjooru saraxalukaay, ba ñuy taal cuuraay ca kawam.
12Teda nähes Sakarias kohkus ja kartus langes ta peale.
12 Naka la ko Sakariya gis, fitam daldi dem, mu tiit.
13Aga ingel ütles talle: 'Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.
13 Waaye malaaka ma ne ko: «Bul ragal dara Sakariya, ndaxte sa ñaan nangu na. Elisabet sa jabar dina la jural doom, te dinga ko tudde Yaxya.
14Ja temast on sul rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest,
14 Sa mbég lay doon, sa xol sedd ci, te ñu bare dinañu bég ci juddoom,
15sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus.
15 ndaxte dina nekk ku màgg ca kanam Yàlla. Du naan biiñ walla dara luy màndil, te bu juddoo, Xel mu Sell mi daldi ko solu.
16Ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole.
16 Dina delloosi niti Israyil yu bare ci Yàlla seen Boroom.
17Ja ta ise käib tema eel Eelija vaimus ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse, et kujundada Issandale valmistatud rahvast.'
17 Mooy jiitu, di yégle ñëwu Boroom bi, ànd ak xel mi ak doole, ji yonent Yàlla Iliyas amoon, ngir jubale xoli baay yi ak doom yi, ngir delloo ñi déggadi ci maanduteg ñi jub. Noonu dina waajal mbooloo muy teeru Boroom bi.»
18Sakarias küsis inglilt: 'Millest ma võiksin seda ära tunda? Mina olen ju vana mees ja mu naine on väga eakas.'
18 Sakariya daldi ne malaaka ma: «Nan laay xame ne, loolu dëgg la? Ndaxte mag laa, te sama jabar it màggat na.»
19Ja ingel vastas talle: 'Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja mind on läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit.
19 Malaaka ma tontu ko ne: «Man maay Jibril miy taxaw ci kanam Yàlla. Dañu maa yónni ngir ma wax ak yaw te yégal la xebaar bu baax boobu.
20Ja vaata, sa jääd keeletuks ega saa kõnelda kuni päevani, mil see sünnib, seepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal.'
20 Léegi nag gannaaw gëmuloo li ma wax, dinga luu te dootuloo man a wax, ba kera sama wax di am, bu jamonoom jotee.»
21Rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis.
21 Fekk na booba mbooloo maa ngi xaar, jaaxle lool ci li Sakariya yàgg ca bérab bu sell ba.
22Aga kui ta oli välja tulnud, ei saanud ta nendega rääkida. Ja nad mõistsid, et ta oli templis näinud nägemust. Tema üksnes viipas neile käega ning jäi tummaks.
22 Waaye bi mu génnee nag, mënul a wax ak ñoom. Noonu nit ña xam ne, dafa am lu ko feeñu ca bérab bu sell ba. Dafa luu, ba di leen liyaar.
23Kui Sakariase teenistuskorra päevad lõppesid, läks ta koju.
23 Bi Sakariya matalee liggéeyu saraxaleem ba noppi, mu daldi ñibbi.
24Aga pärast neid päevi jäi ta naine Eliisabet lapseootele ja hoidis ennast varjul viis kuud, öeldes:
24 Bi mbir yooyu weesoo, Elisabet jabaram ëmb, di ko nëbb lu mat juróomi weer
25'Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil ta minu peale vaatas, et võtta ära häbi, mis mul oli inimeste silmis.'
25 te naan: «Lii mooy yiw wi ma Boroom bi defal, ba fajal ma li doon sama gàcce ci nit ñi!»
26Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret,
26 Bi Elisabet nekkee ci juróom-benni weeram, Yàlla yónni na malaakaam Jibril ca dëkku Nasaret ca diiwaanu Galile.
27neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja.
27 Mu yebal ko ca janq bu ñu may waa ju bokk ci askanu Daawuda te ñu koy wax Yuusufa, waaye àndaguñu. Janq baa ngi tudd Maryaama.
28Tema juurde tulles ütles Gabriel: 'Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!'
28 Malaaka ma dikk ca moom ne ko: «Jàmm ngaam, yaw mi Boroom bi defal aw yiw; mu ngi ak yaw.»
29Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada.
29 Waxi malaaka ma daldi jaaxal Maryaama, muy xalaat lu nuyoo boobu man a tekki.
30Ja ingel ütles talle: 'Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures!
30 Malaaka ma ne ko: «Bul ragal dara Maryaama, ndaxte Yàlla tànn na la ci yiwam.
31Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus.
31 Dinga ëmb, jur doom ju góor; nanga ko tudde Yeesu.
32Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni.
32 Ku màgg lay nekki, te dinañu ko wooye Doomu Aji Kawe ji. Boroom bi Yàlla dina ko jébbal nguuru Daawuda maamam.
33Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.'
33 Noonu dina yilif askanu Yanqóoba ba fàww, te nguuram du am àpp.»
34Aga Maarja küsis inglilt: 'Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?'
34 Maryaama laaj malaaka ma ne ko: «Naka la loolu man a ame? Man de, janq laa ba tey.»
35Ja ingel vastas talle: 'Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks.
35 Malaaka ma tontu ko ne: «Xel mu Sell mi dina wàcc ci yaw, te Aji Kawe ji dina la yiir ci kàttanam. Moo tax xale biy juddu dinañu ko wooye Ku sell ki, Doomu Yàlla ji.
36Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks,
36 Elisabet sa mbokk mi it dina am doom ju góor cig màggatam. Ki ñu doon wooye ku mënul a am doom, mu ngi ci juróom-benni weeram.
37sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.'
37 Ndaxte dara tëwul Yàlla.»
38Aga Maarja ütles: 'Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!' Ja ingel läks ära tema juurest.
38 Maryaama ne ko: «Jaamub Boroom bi laa. Na Yàlla def ci man li nga wax.» Ci noonu malaaka ma daldi dem.
39Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna
39 Ci jamono jooju Maryaama jóg, gaawantu dem ci benn dëkk bu nekkoon ca tund ya ca diiwaanu Yude.
40ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti.
40 Mu dugg ca kër Sakariya, daldi nuyu Elisabet.
41Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu
41 Naka la Elisabet dégg Maryaama di nuyoo, doomam daldi yengatu ci biiram. Noonu Xelum Yàlla mu Sell mi daldi solu Elisabet.
42ja hüüdis suure häälega: 'Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!
42 Elisabet wax ca kaw ne: «Barkeel nañu la ci jigéen ñi, barkeel doom ji nga ëmb!
43Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde?
43 Man maay kan, ba ndeyu sama Boroom ñëw di ma seetsi?
44Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast.
44 Maa ngi lay wax ne, naka laa la dégg ngay nuyoo rekk, sama doom ji yengu ci sama biir ndax mbég.
45Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud.'
45 Barke ñeel na la, yaw mi gëm ne, li la Boroom bi yégal dina mat!»
46Ja Maarja ütles: 'Mu hing ülistab Issandat
46 Noonu Maryaama daldi ne:
47ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,
47 «Sama xol a ngi màggal Boroom bi,sama xel di bég ci Yàlla sama Musalkat,
48sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,
48 ndaxte fàttaliku na ma,man jaamam bu woyof bi.Gannaawsi tey, niti jamono yéppdinañu ma wooye ki ñu barkeel,
49sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi
49 ndaxte Ku Màgg ki defal na ma lu réy.Turam dafa sell.
50ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad.
50 Day wàcce yërmandeem ci ñi ko ragal,ci seeni sët ba ci seeni sëtaat.
51Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.
51 Wone na jëf yu mag ci dooley loxoom,te tas mbooloom ñiy réy-réylu,
52Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke,
52 daaneel boroom doole yi ci seen nguur,yékkati baadoolo yi.
53näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt.
53 Ñi xiif, reggal na leen ak ñam wu neex,te dàq boroom alal yi,ñu daw ak loxoy neen.
54Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust,
54 Wallu na bànni Israyil giy jaamam,di fàttaliku yërmandeem,
55nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti.'
55 ni mu ko dige woon sunuy maam,jëmale ko ci Ibraayma ak askanam ba fàww.»
56Ja Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi koju.
56 Noonu Maryaama toog fa Elisabet lu war a tollook ñetti weer, sog a ñibbi.
57Eliisabetil sai aeg täis sünnitada ja ta tõi ilmale poja.
57 Gannaaw loolu jamono ji Elisabet war a mucc agsi, mu daldi jur doom ju góor.
58Ja ta naabrid ja sugulased kuulsid, et Issand oli olnud temale armuline, ja nad rõõmustasid koos temaga.
58 Dëkkandoom yi ak mbokkam yi yég ne, Boroom bi won na ko yërmande ju réy, ñu ànd ak moom bég.
59Nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja tahtsid anda talle tema isa nime Sakarias.
59 Bi bés ba dellusee, ñu ñëw xarafalsi xale ba, bëgg koo dippee baayam Sakariya.
60Ent tema ema kostis: 'Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!'
60 Waaye yaayam ne leen: «Déedéet, Yaxya lay tudd.»
61Nemad ütlesid talle: 'Su suguvõsas pole kedagi selle nimega.'
61 Ñu ne ko: «Amoo menn mbokk mu tudd noonu.»
62Ja nad viipasid ta isale, et saada teada, kuidas tema tahaks last nimetada.
62 Ñu daldi liyaar baayam, ngir xam nan la bëgg ñu tudde xale ba.
63Sakarias palus lauakese ning kirjutas: 'Johannes on tema nimi.' Ja kõik imestasid.
63 Sakariya laaj àlluwa, bind ci ne: «Yaxya la tudd.» Ñépp daldi waaru.
64Aga otsekohe läksid ta suu ja keelepaelad lahti ning ta hakkas rääkima, ülistades Jumalat.
64 Ca saa sa Yàlla dindi luu gi, Sakariya daldi waxaat, di màggal Yàlla.
65Ja kartus tuli kõikide ümberkaudsete peale ja kõigist neist asjust kõneldi kogu Juuda mäestikus.
65 Waa dëkk ba bépp jaaxle, xew-xew yooyu siiw ca tundi Yude yépp.
66Kõik, kes seda kuulsid, jätsid selle oma südamesse ja küsisid: 'Mis saab küll sellest lapsest?' Sest Issanda käsi oli temaga.
66 Ñi dégg nettali, bi jëm ci mbir yooyu, dañu koo denc ci seen xol te naan: «Nu xale bii di mujje nag?» Ndaxte leeroon na ne, dooley Boroom baa ngi ànd ak moom.
67Tema isa Sakarias sai täis Püha Vaimu ja rääkis prohvetina:
67 Sakariya baayu Yaxya daldi fees ak Xel mu Sell mi. Noonu mu wax ci kàddug Yàlla ne:
68'Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse
68 «Cant ñeel na Boroom bi, Yàllay Israyil,ndaxte wallusi na mbooloom, ba jot leen!
69ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost,
69 Feeñal na nu Musalkat bu am doole,bi soqikoo ci askanu Daawuda jaamam,
70nagu ta on rääkinud ajastute algusest oma pühade prohvetite suu läbi -
70 ni mu yéglee woon bu yàggjaarale ko ci yonentam yu sell yi.
71päästmist meie vaenlastest ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,
71 Dina nu musal ci sunuy noon,jële nu ci sunu loxoy bañaale.
72et halastust anda meie vanematele ja pidada meeles oma püha lepingut,
72 Yàlla wone na yërmandeem,ji mu digoon sunuy maam,te di fàttaliku kóllëre, gi mu fas ak ñoom,
73vannet, mille ta on vandunud meie isale Aabrahamile.
73 di ngiñ, li mu giñaloon sunu maam Ibraayma naan,
74Nõnda ta laseb meid, vaenlaste käest päästetuid, kartmatult teenida teda
74 dina nu teqale ak sunuy noon,ngir nu man koo jaamu ci jàmm,
75vagaduses ja õigluses tema ees kõik meie elupäevad.
75 nu sell te jub ci kanamam sunu giiru dund.
76Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama,
76 Yaw nag doom, dinañu lay wooye yonentu Aji Kawe ji,ndaxte dinga jiitu, di yégle ñëwu Boroom bi,di ko xàllal yoon wi.
77et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises
77 Dinga xamal mbooloom,ni leen Boroom bi man a musale,jaare ko ci seen mbaalug bàkkaar,
78meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest.
78 ndaxte Yàlla sunu Boroom fees na ak yërmande,ba tax muy wàcce ci nun jant buy fenk,
79See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, see suunab meie jalgu rahuteele.'
79 ngir leeral ñi toog ci lëndëm,takkandeeru dee tiim leen,ngir jiite nu ci yoonu jàmm.»
80Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrbes selle päevani, mil ta astus Iisraeli ette.
80 Noonu Yaxyaa ngi doon màgg, te xelam di ubbiku. Mu dëkk ca màndiŋ ma, ba bés ba muy feeñu bànni Israyil.