¹Ja kogu nende hulk tõusis püsti ning viis Jeesuse Pilaatuse juurde.

¹ Gannaaw loolu kureelu àttekat ya yépp daldi jóg, yóbbu Yeesu ca Pilaat.

²Ja nad hakkasid tema peale kaebama: 'Me oleme leidnud, et tema ahvatleb meie rahvast eksiteele. Ta keelab anda keisrile pearaha ja väidab enda kuningas Messia olevat.'

² Foofa ñu tàmbali di ko sosal naan: «Fekk nanu nit kii, muy fàbbi sunu réew, di leen teree fey galag Sesaar, te mi ngi teg boppam Almasi, maanaam buur.»

³Pilaatus küsis Jeesuselt: 'Kas sina oled juutide kuningas?' Tema lausus talle vastates: 'Need on sinu sõnad.'

³ Noonu Pilaat laaj ko: «Ndax yaa di buuru Yawut yi?» Yeesu tontu ko ne: «Wax nga ko.»

⁴Pilaatus ütles ülempreestritele ja rahvahulgale: 'Ma ei leia sellel inimesel mingit süüd.'

⁴ Pilaat ne saraxalekat yu mag ya ak mbooloo ma: «Gisuma genn tooñ ci nit kii.»

⁵Nemad aga ajasid peale, üteldes: 'Tema ässitab rahvast, õpetades rahvast kogu Juudamaal, alates Galileast kuni siiani.'

⁵ Waaye ñu sax ci seeni wax naan: «Mi ngi jógloo mbooloo mi, di jàngale ci réewu Yawut ya mépp, li dale ci Galile ba fii.»

⁶Seda kuuldes küsis Pilaatus, kas see inimene on galilealane.

⁶ Bi Pilaat yégee baat yooyu, mu laajte ne: «Ndax nit kii Galile la dëkk?»

⁷Ja kui ta sai teada, et Jeesus on Heroodese meelevalla alt, saatis ta tema Heroodese juurde, kes ka ise oli neil päevil Jeruusalemmas.

⁷ Bi mu yégee ne, Yeesoo ngi nekk ci diiwaan bi Erodd yilif, mu yónnee ko Erodd, mi nekkoon ci jamono jooju ci Yerusalem.

⁸Aga Heroodes sai Jeesust nähes väga rõõmsaks, sest ta oli juba ammugi tahtnud teda näha, kuna ta oli temast kuulnud; samuti lootis ta näha mõnda imetähte, mida ta teeb.

⁸ Bi Erodd gisee Yeesu, mu am mbég mu réy. Bu yàgg ba tey dafa koo bëggoon a gis, ndaxte déggoon na ñuy wax ci ay mbiram te yaakaaroon na ne, dina ko gis mu def kéemaan.

⁹Ta küsitles teda paljudes asjades, aga Jeesus ei vastanud talle midagi.

⁹ Noonu mu laaj ko ay laaj yu bare, waaye Yeesu tontuwul dara.

¹⁰Ent ülempreestrid ja kirjatundjad seisid seal juures ja kaebasid ägedalt ta peale.

¹⁰ Saraxalekat yu mag ya ak xutbakat yaa nga fa woon, di ko jiiñ bu metti.

¹¹Kui siis ka Heroodes oma sõduritega oli teda halvustanud ja teotanud, heitis ta talle ülle särava rõiva ja saatis tagasi Pilaatuse juurde.

¹¹ Noonu Erodd ak ay xarekatam toroxal Yeesu, di ko ñaawal. Gannaaw loolu mu solal ko mbubb mu rafet, delloo ko Pilaat.

¹²Aga selsamal päeval said Pilaatus ja Heroodes omavahel sõpradeks, kuna enne seda olid nad olnud teineteisega vaenus.

¹² Erodd ak Pilaat dañoo ñi bañante woon bu jëkk, waaye ca bés booba doon nañu ay xarit.

¹³Pilaatus aga kutsus kokku ülempreestrid ja ülemad ja rahva

¹³ Pilaat daldi woo saraxalekat yu mag ya, njiit ya ak mbooloom Yawut ya ne leen:

¹⁴ning ütles neile: 'Te olete toonud minu juurde selle inimese otsekui rahva ässitaja, ja vaata, mina ei ole teie ees teda üle kuulates leidnud sellel inimesel ühtegi süüd, mida teie tema peale kaebate.

¹⁴ «Indil ngeen ma nit kii, ne ma, day jàddloo yoon mbooloo mi. Léegi nag man mii laaj naa ko ci seen kanam, waaye gisuma tooñ ci moom ak li ngeen koy jiiñ lépp.

¹⁵Kuid ühtegi süüd ei ole leidnud ka Heroodes, sest ta on tema saatnud tagasi meie juurde. Ja vaata, ta ei ole teinud midagi, mis vääriks surma.

¹⁵ Erodd itam gisul tooñ gu mu def, ndegam mu yónneewaat nu ko. Nit kii deful genn tooñ gu jar ñu koy rey.

¹⁶Mina siis karistan teda ja lasen ta vabaks.'

¹⁶ Kon nag dinaa ko dóorlu ay yar te bàyyi ko.»

¹⁷[Aga ta oli kohustatud neile pühadeks ühe vangi vabaks laskma.]

¹⁸ Waaye ñu bokk di yuuxu, ñoom ñépp naan: «Reyal kii te bàyyi Barabas!»

¹⁸Aga rahvahulk karjus ja hüüdis: 'Hukka ta ära! Lase meile vabaks Barabas!'

¹⁹ Dañoo tëjoon Barabas, ndaxte dafa jéem a tas dëkk ba, te rey nit.

¹⁹Too oli linnas sündinud mässu ja mõrva pärast vangi heidetud.

²⁰ Pilaat waxaat ak mbooloo ma, ndaxte dafa bëggoon a bàyyi Yeesu.

²⁰Aga Pilaatus pöördus taas nende poole, tahtes vabaks lasta Jeesust.

²¹ Waaye ñuy yuuxu naan: «Daaj ko ci bant! Daaj ko ci bant, ba mu dee!»

²¹Kuid nemad karjusid vastu: 'Löö risti, löö ta risti!'

²² Pilaat ne leen ñetteel bi yoon: «Lu tax? Gan tooñ la def? Gisuma ci moom dara lu jar dee. Kon dinaa ko dóorlu ay yar te bàyyi ko.»

²²Tema aga ütles neile kolmandat korda: 'Kuidas nii, mis ta siis halba on teinud? Ma ei ole temast leidnud ühtegi surmasüüd. Mina siis karistan teda ja lasen ta vabaks.'

²³ Waaye ñoom ñu sax ca la ñu waxoon, di gën a yuuxu naan, ñu daaj ko ci bant. Coow la yey Pilaat.

²³Nemad aga ajasid peale suure häälega nõudes, et Jeesus löödaks risti, ja nende kisa võttis võimust.

²⁴ Muj gi Pilaat dogal, ñu defal leen li ñu bëgg.

²⁴Ja Pilaatus otsustas, et sünniks nende nõudmist mööda:

²⁵ Mu bàyyil leen ki ñu ko ñaanoon, kooku ñu tëjoon kaso, ndax tas réew ma ak rey nit. Waaye mu jébbal leen Yeesu ci seeni loxo.

²⁵ta laskis vabaks selle, kes mässamise ja mõrva pärast oli heidetud vangi, aga selle, keda nemad palusid, Jeesuse, andis ta nende meelevalla kätte.

²⁶ Bi ñuy yóbbu Yeesu, ñu jàpp ku ñuy wax Simoŋ te mu dëkk Siren, ku jóge ca wet, ga féete ak tool ya, sëf ko bant, ba ñuy war a daaj Yeesu, ngir mu gàddu ko, topp ci moom.

²⁶Kuid teda ära viies said nad kätte kellegi Siimona Küreenest, kes oli maalt linna tulemas, ja panid risti tema selga, et ta kannaks seda Jeesuse järel.

²⁷ Mbooloo mu baree nga ko toppoon, te jigéen ñu baree ngi doon yuuxu, di ko jooy.

²⁷Ent Jeesusega käis kaasas suur hulk rahvast ja naisi, kes endale vastu rindu lüües teda itkesid.

²⁸ Yeesu daldi walbatiku ca ñoom ne: «Yéen jigéeni Yerusalem, buleen ma jooy! Jooyleen seen bopp ak seeni doom.

²⁸Jeesus aga ütles nende poole pöördudes: 'Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast, nutke pigem iseendi ja oma laste pärast,

²⁹ Ndaxte jamono dina ñëw, ju ñu naan: “Jigéen ñi musul a jur ak ñi musul a nàmpal, barkeel ngeen!”

²⁹sest vaata, päevad tulevad, mil öeldakse: Õndsad on sigimatud, ja ihud, mis ei ole ilmale kandnud, ja rinnad, mis ei ole imetanud!

³⁰ Bu keroogee,“Nit ñi dinañu ne tund yi:‘Daanuleen ci sunu kaw!’te naan jànj yi: «“Suul-leen nu!»“ “

³⁰Siis hakatakse ütlema mägedele: Langege meie peale! ja küngastele: Katke meid!

³¹ Ndaxte su ñu defee nii garab gu tooy gi, lu ñuy def garab gu wow gi?»

³¹Sest kui seda tehakse toore puuga, mis sünnib siis kuivaga?'

³² Yóbbaale nañu itam ñeneen, ñuy ñaari defkati lu bon, ngir rey leen.

³²Aga ka kaks muud kurjategijat viidi hukkamisele koos temaga.

³³ Bi xarekat ya agsee ba ca bérab, ba ñuy wooye Kaaŋu Bopp, ñu daaj fa Yeesu ca bant, daajaale ñaari defkati lu bon ya, kenn ca ndeyjooram, ka ca des ca càmmooñam.

³³Ja kui nad tulid sinna paika, mida hüütakse Pealuuks, siis nad lõid Jeesuse sinna risti, samuti kurjategijad - ühe temast paremale, teise vasemale.

³⁴ Ci kaw loolu Yeesu ne: «Baay, baal leen, ndaxte xamuñu li ñuy def.» Xarekat ya tegoo ay bant yéreem, ngir séddoo ko.

³⁴[Aga Jeesus ütles: 'Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!'] Aga nad heitsid liisku tema rõivaid jagades.

³⁵ Mbooloo maa nga fa taxaw di seetaan. Njiit ya di ko reetaan naan: «Musal na ñeneen; na musal boppam, su fekkee mooy Almasi bi, ki Yàlla fal!»

³⁵Ja rahvas oli jäänud seisma ja teda vaatama. Aga ülemadki irvitasid Jeesuse üle: 'Teisi on ta päästnud, päästku iseennast, kui ta on see äravalitu, Jumala Messias!'

³⁶ Xarekat ya it di ko ñaawal. Ñu jegesi, jox ko bineegar te naan:

³⁶Ja ka sõdurid teotasid teda, astudes ta juurde, tuues talle äädikat

³⁷ «Su fekkee ne yaay buuru Yawut yi, musalal sa bopp!»

³⁷ja öeldes: 'Kui sa oled juutide kuningas, päästa iseennast!'

³⁸ Ñu daaj mbind, mu tiim ko naan: «Kii mooy buuru Yawut yi.»

³⁸Aga tema kohal oli ka tahvel: See on juutide kuningas.

³⁹ Kenn ca defkatu lu bon ya ñu wékkoon ci bant, di ko xas, naan ko: «Xanaa du yaw yaay Almasi bi? Musalal sa bopp te musal nu!»

³⁹Aga üks ristil rippuvaist kurjategijaist teotas Jeesust: 'Eks sa ole Messias? Päästa siis iseennast ja meid!'

⁴⁰ Waaye ka ca des yedd moroom ma, naan ko: «Xanaa ragaloo Yàlla, yaw mi ñuy mbugal ni moom!

⁴⁰Aga teine sõitles teda: 'Karda ometi Jumalat, kuna sa oled sellesama karistuse all!

⁴¹ Nun yelloo nanu sunu mbugal, waaye moom deful dara.»

⁴¹Meie küll õigusega, sest me saame kätte, mis meie teod on väärt, aga tema ei ole teinud midagi sündmatut.'

⁴² Noonu mu ne: «Yeesu, fàttaliku ma, boo dellusee ci sa nguur.»

⁴²Ja ta ütles: 'Jeesus, mõtle minu peale, kui sa tuled oma kuningriiki!'

⁴³ Yeesu tontu ko ne: «Ci dëgg maa ngi la koy wax, tey jii dinga texe ak man ca jataayu Yàlla.»

⁴³Ja Jeesus ütles talle: 'Tõesti, ma ütlen sulle, juba täna oled sa koos minuga paradiisis.'

⁴⁴ Noonu digg-bëccëg daldi jot, jant ba nëbbu, réew mépp daldi lëndëm këruus lu mat ñetti waxtu. Ridob bérab bu sell ba ca kër Yàlla ga daldi xar ñaar.

⁴⁴Ja umbes keskpäeva paiku tuli pimedus üle terve maa kuni kella kolmeni peale lõunat,

⁴⁶ Yeesu woote ak kàddu gu dëgër naan: «Baay, jébbal naa la sama ruu!» Bi mu waxee loolu, mu delloo ruuwam Yàlla.

⁴⁵sest päike pimenes. Aga templi vahevaip kärises keskelt lõhki.

⁴⁷ Bi njiitu xare ba gisee li xewoon, mu màggal Yàlla ne: «Dëgg-dëgg nit kii ku jub la woon.»

⁴⁶Ja Jeesus hüüdis valju häälega: 'Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!' Seda öeldes heitis ta hinge.

⁴⁸ Nit ña fa dajaloo woon ñépp, di seetaan li xew, ba ñu gisee loolu, ñu dellu seen kër, fëgg seen dënn, di jooy.

⁴⁷Aga juhtunut nähes andis väeülem Jumalale au, öeldes: 'See inimene oli tõesti õige!'

⁴⁹ Xamey Yeesu yépp ak jigéen, ña ko toppe woon Galile, dand leen, di xool li xew.

⁴⁸Ja kogu rahvahulk, kes oli tulnud seda pealt vaatama, lõi sündivat nähes endale vastu rindu ja pöördus tagasi.

⁵⁰ Nit ku ñuy wax Yuusufa dem ca Pilaat. Mi ngi dëkk Arimate ca diiwaanu Yude. Yuusufaa nga bokkoon ca kureelu àttekat yi. Nit ku baax la woon te jub, te àndul woon ci li ñu dogaloon te jëf ko. Da doon séentu nguuru Yàlla.

⁴⁹Aga kõik, kes Jeesust tundsid, olid jäänud seisma eemale, samuti naised, kes olid käinud temaga kaasas Galileamaalt alates, ja nad nägid seda.

⁵² Mu dem ca Pilaat, laaj ko néewu Yeesu.

⁵⁰Ja vaata, Juuda linnast Arimaatiast pärit Joosepi-nimeline Suurkohtu nõunik, kes oli hea ja õiglane mees,

⁵³ Gannaaw loolu mu wàcce ko ca bant ba, laxas ko ci càngaay, dugal ko cib bàmmeel bu ñu yett ciw doj te musuñu caa def kenn.

⁵¹kes ei olnud leppinud nende otsuse ega teoga ja kes ootas Jumala riiki,

⁵⁴ Fekk bésu Waajal la woon, te bésu noflaay baa ngi doon tàmbali.

⁵²läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu.

⁵⁵ Jigéen ña gungee woon Yeesu Galile, ànd ak Yuusufa, gis bàmmeel ba ak na ñu ca dence néewu Yeesu ba.

⁵³Ja ta võttis selle maha, mähkis linasse ja asetas kaljusse raiutud hauda, kuhu polnud veel mitte kedagi maetud.

⁵⁶ Noonu ñu dellu defari cuuraay ak latkoloñ ngir néew ba. Ca bésu noflaay ba ñu noppalu, ni ko yoon wi santaanee.

⁵⁴Ja see oli pühade valmistumispäev, ning hingamispäev oli algamas.

⁵⁵Aga naised, kes olid Jeesusega koos tulnud Galileast, läksid kaasa ja vaatasid hauakambrit ja seda, kuidas tema ihu sinna pandi.

⁵⁶Siis nad pöördusid tagasi ning panid valmis lõhnarohte ja mürri. Ja hingamispäeval puhkasid nad käsu järgi.