¹Jeesus aga, täis Püha Vaimu, tuli tagasi Jordani äärest, ja aeti Vaimu läbi kõrbe,

¹ Noonu Yeesu fees ak Xel mu Sell mi, jóge dexu Yurdan.

²kus ta oli nelikümmend päeva kuradi kiusata. Ja ta ei söönud midagi neil päevil. Ja kui need täis said, tuli talle nälg.

² Xelum Yàlla mi yóbbu ko ca màndiŋ ma, mu nekk fa ñeent-fukki fan, jànkoonte ak fiiri Seytaane. Lekkul woon dara ci fan yooya, te gannaaw gi mu xiif.

³Aga kurat ütles talle: 'Kui sa oled Jumala Poeg, siis ütle sellele kivile, et see saaks leivaks!'

³ Noonu Seytaane ne ko: «Boo dee Doomu Yàlla, santal doj wii mu nekk mburu.»

⁴Ja Jeesus vastas talle: 'Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast.'

⁴ Yeesu tontu ko ne: «Mbind mi nee na: “Nit du dunde mburu rekk.”»

⁵Ja kurat viis tema kõrgele, et näidata talle ühe hetkega kõiki maailma kuningriike.

⁵ Seytaane yóbbu na ko fu kawe. Ci xef-ak-xippi mu won ko réewi àddina sépp,

⁶Ja kurat ütles talle: 'Ma tahan anda sulle meelevalla kõigi nende üle ja nende hiilguse, sest see on minu kätte antud ja mina võin selle anda, kellele ma iganes tahan.

⁶ ne ko: «Dinaa la jox bépp sañ-sañu nguur yii ak seen ndam ndaxte jébbal nañu ma ko, te ku ma soob laa koy jox.

⁷Kui sa nüüd kummardad minu ette, siis on kõik sinu päralt.'

⁷ Kon boo ma màggalee, dinga moom lépp.»

⁸Ja Jeesus vastas talle: 'Kirjutatud on: Kummarda Issandat, oma Jumalat, ja teeni ainult teda!'

⁸ Yeesu tontu ko ne: «Mbind mi nee na: “Nanga màggal Yàlla sa Boroom te jaamu ko moom rekk.”»

⁹Siis ta viis Jeesuse Jeruusalemma ja pani seisma pühakoja harjale ning ütles talle: 'Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast siit alla,

⁹ Seytaane yóbbu na ko Yerusalem, teg ko ca njobbaxtalu kër Yàlla ga ne ko: «Boo dee Doomu Yàlla, tëbal jëm ci suuf,

¹⁰sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid, et nad sind hoiaksid,

¹⁰ ndaxte Mbind mi nee na:“Dina jox ay malaakaam ndigal ci sa mbir,ñu sàmm la,

¹¹ja et nad kannaksid sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei lööks.'

¹¹ dinañu la leewu ci seeni loxo,ngir nga bañ a fakkastalu ciw doj.”»

¹²Ja Jeesus vastas talle: 'On öeldud: Sina ei tohi kiusata Issandat, oma Jumalat!'

¹² Yeesu tontu ko ne: «Bind nañu ne: “Bul diiŋat Yàlla, sa Boroom.”»

¹³Ja kui kurat kogu kiusamise oli lõpetanud, jättis ta Jeesuse mõneks ajaks rahule.

¹³ Bi mu ko lalalee fiiram yi mu am yépp, Seytaane daldi sore Yeesu, di xaar yeneen jamono.

¹⁴Jeesus tuli Vaimu väes tagasi Galileasse ja kuuldus temast levis kogu ümbruskonda.

¹⁴ Yeesu dellu diiwaanu Galile, fees ak dooley Xelum Yàlla, te turam siiw ca diiwaan booba bépp.

¹⁵Ja ta õpetas nende sünagoogides, ja kõik austasid teda.

¹⁵ Muy jàngale ca seeni jàngu, te ñépp di ko tagg.

¹⁶Jeesus tuli ka Naatsaretti, kus ta oli üles kasvanud, ja läks oma harjumust mööda hingamispäeval sünagoogi. Ja kui ta tõusis lugema,

¹⁶ Yeesu dem Nasaret fa mu yaroo, te ca bésu noflaay ba, mu dugg ca jàngu ba, ni mu ko daan defe. Noonu mu taxaw ngir jàngal mbooloo mi.

¹⁷anti tema kätte prohvet Jesaja raamat. Ta rullis raamatu lahti ja leidis koha, kuhu oli kirjutatud:

¹⁷ Ñu jox ko téereb yonent Yàlla Esayi. Bi mu ko ubbee, mu gis bérab, ba ñu bind aaya yii:

¹⁸'Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid,

¹⁸ «Xelum Boroom baa ngi ci man,ndaxte moo ma tànn,ngir ma yégal néew doole yi xebaar bu baax bi.Dafa maa yónni,ngir ma yégal jaam ñi ne, dinañu leen goreel,yégal gumba yi ne, dinañu gis,te jot ñi ñu noot,

¹⁹kuulutama Issanda meelepärast aastat.'

¹⁹ tey yégle atum yiw, mi jóge ci Boroom bi.»

²⁰Ja keeranud raamatu kokku, andis Jeesus selle sünagoogi teenri kätte ja istus maha. Ja kõikide silmad sünagoogis vaatasid ainiti teda.

²⁰ Bi mu jàngee aaya yooyu ba noppi, mu ub téere bi, delloo ko ki koy denc, toog. Ñépp ña nekkoon ca jàngu ba dékk koy bët.

²¹Tema hakkas neile rääkima: 'Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud.'

²¹ Noonu mu daldi ne: «Tey jii, loolu Mbind mi wax mat na, bi ngeen koy déglu.»

²²Ja kõik tunnustasid teda ja imestasid, et tema suust tulid sellised armusõnad, ja ütlesid: 'Eks tema ole Joosepi poeg?'

²² Ñépp di seede lu rafet ci Yeesu, di waaru ci wax ju neex, ji mu doon yégle, ñu naan: «Ndax kii du doomu Yuusufa?»

²³Aga tema ütles neile: 'Küllap te ütlete mulle selle vanasõna: Arst, aita iseennast! Mida kõike oleme kuulnud Kapernaumas olevat sündinud, seda tee ka siin, oma kodukohas!'

²³ Mu daldi leen ne: «Xam naa ne dingeen ma ne: “Fajkat bi, fajal sa bopp. Yég nanu li xew Kapernawum, defal lu ni mel fii ci réew mi nga dëkk.”»

²⁴Ja Jeesus ütles: 'Tõesti, ma ütlen teile, ükski prohvet ei ole tunnustatud oma kodukohas.

²⁴ Mu tegaat ca ne: «Ci dëgg maa ngi leen koy wax, ab yonent kenn du ko teral ca réewam.

²⁵Tõepoolest, ma ütlen teile, palju lesknaisi oli Iisraelis Eelija päevil, mil taevas oli kolm aastat ja kuus kuud suletud, nii et suur nälg tuli üle kogu maa,

²⁵ Ci dëgg maa ngi leen koy wax, ca jamonoy Iliyas, bi mu tawul lu mat ñetti at ak genn-wàll, te xiif bu metti am ca réew mépp, amoon na ca Israyil jigéen yu bare yu seen jëkkër faatu.

²⁶aga Eelijat ei läkitatud kellegi juurde nendest, vaid Sareptasse Siidonimaal ühe lesknaise juurde.

²⁶ Moona Yàlla yónniwul Iliyas ci kenn ci ñoom, waaye mu yebal ko ci jigéen ju jëkkëram faatu, ju dëkk Sarebta, ca wetu Sidon.

²⁷Ja palju pidalitõbiseid oli Iisraelis prohvet Eliisa ajal, ent keegi neist ei saanud puhtaks kui vaid süürlane Naaman.'

²⁷ Te it amoon na ca Israyil, ca jamonoy yonent Yàlla Alisa, ay nit ñu bare ñu gaana. Waaye fajul ci kenn ku dul Naaman, mi dëkkoon réewu Siri.»

²⁸Seda kuuldes said kõik sünagoogis viibijad täis raevu

²⁸ Bi ñu déggee wax yooya, ñépp ña nekkoon ca jàngu ba daldi fees ak mer.

²⁹ja tõusid püsti, ajasid ta külast välja ja viisid üles mäerünkale, mille peale oli ehitatud nende küla, et teda ülepeakaela alla tõugata.

²⁹ Noonu ñu jóg, génne ko dëkk ba, yóbbu ko ca mbartalum tund, wa ñu sanc seen dëkk, ngir bëmëx ko ci suuf.

³⁰Jeesus läks aga nende keskelt läbi ja kõndis oma teed.

³⁰ Waaye moom mu jaar ci seen biir, dem yoonam.

³¹Jeesus tuli alla Kapernauma, Galilea linna, ja õpetas neid hingamispäeviti.

³¹ Gannaaw loolu Yeesu dem Kapernawum, ab dëkk ca diiwaanu Galile.

³²Ja nad olid vapustatud tema õpetusest, sest tema sõnal oli meelevald.

³² Mu jàngal leen ca bésu noflaay ba, ñu waaru ca njàngaleem, ndaxte dafa wax ak sañ-sañ.

³³Ja sünagoogi tuli inimene, kellel oli rüve vaim, ja see kisendas valju häälega:

³³ Noonu am na ci jàngu bi nit ku rab jàpp. Mu daldi xaacu ne:

³⁴'Võeh, mis on meil asja sinuga, Jeesus Naatsaretlane? Kas sa oled tulnud meid hukkama? Ma tean, kes sa oled: Jumala Püha!'

³⁴ «Moo! Yaw Yeesum Nasaret, loo nuy fexeel? Ndax dangaa ñëw ngir alag nu? Xam naa la, yaa di Aji Sell ji jóge ci Yàlla!»

³⁵Ja Jeesus sõitles teda: 'Jää vait ja mine temast välja!' Ja kuri vaim paiskas mehe nende keskele maha ja läks temast välja ega teinud talle mingit kahju.

³⁵ Waaye Yeesu gëdd ko naan: «Noppil te génn ci moom!» Noonu rab wi daaneel nit ki ci suuf ci kanamu ñépp, daldi génn ci moom te gaañu ko.

³⁶Ja hirm tuli kõikide peale ja nad rääkisid omavahel: 'Mis asi see siis on? Ta käsutab meelevalla ja väega rüvedaid vaime - ja need lähevadki välja!'

³⁶ Bi loolu amee ñépp waaru, ñuy waxante ci seen biir naan: «Céy jii wax! Ci sañ-sañ ak doole lay sant rab yi, ñu daldi génn.»

³⁷Ning kuuldus temast levis kõigisse ümbruskonna paikadesse.

³⁷ Noonu turam siiw ca diiwaan bépp.

³⁸Aga Jeesus tõusis püsti, lahkus sünagoogist ja tuli Siimona majja. Siimona ämm oli aga haige kõrges palavikus, ja nad palusid Jeesust teda aidata.

³⁸ Bi mu jógee ci jàngu bi, Yeesu dafa dem kër Simoŋ. Gorob Simoŋ bu jigéen dafa feebar, ba yaram wi tàng lool. Ñu naan Yeesu, mu dimbali leen ci.

³⁹Ja Jeesus astus tema peatsi juurde ja sõitles palavikku ning see lahkus temast. Ja naine tõusis otsekohe üles ja teenis neid.

³⁹ Mu randusi, tiim ko, gëdd tàngoor wi, mu dem. Noonu tàngoor wi wàcc, soxna si jóg ca saa sa, di leen topptoo.

⁴⁰Aga kui päike oli loojunud, tõid kõik, kellel oli mitmesugustes tõbedes haigeid, need tema juurde. Ja Jeesus pani oma käed igaühe peale nendest ning tegi nad terveks.

⁴⁰ Bi jant sowee, ñu indil Yeesu ñi wopp ñépp ak ay jàngoro yu wuute. Kenn ku nekk mu teg la loxo, wéral la.

⁴¹Aga kurjad vaimudki läksid välja paljudest, ise kisendades: 'Sina oled Jumala Poeg!' Ja tema sõitles kurje vaime ega lasknud neil rääkida, sest nad teadsid, et tema on Messias.

⁴¹ Te it ay rab di génn ca nit ña te di yuuxu naan: «Yaay Doomu Yàlla!» Noonu mu gëdd leen, te mayu leen, ñu wax dara, ndaxte xam nañu ne, mooy Almasi bi.

⁴²Päeva hakul Jeesus väljus ning läks tühja paika. Ja rahvahulgad otsisid ta üles, tulid tema juurde ja tahtsid teda kinni pidada, et ta nende juurest ära ei läheks.

⁴² Ca njël gu jëkk Yeesu génn, dem ca bérab bu wéet. Mbooloo ma di ko seet. Bi ñu ko gisee, ñu koy wut a téye, ngir bañ mu dem.

⁴³Aga tema ütles neile: 'Ma pean ka teistele linnadele kuulutama evangeeliumi Jumala riigist, sest selleks on mind läkitatud.'

⁴³ Waaye mu ne leen: «Damaa war a dem ci yeneen dëkk yi, ngir yégle xebaar bu baax bi ci nguuru Yàlla, ndaxte looloo tax ñu yónni ma.»

⁴⁴Ja ta jutlustas Juudamaa sünagoogides.

⁴⁴ Noonu mu dem di waare ca jàngu ya ca réewu Yawut ya.