¹Ja sündis, kui Jeesus oli kõik need kõned lõpetanud, et ta ütles oma jüngritele:

¹ Bi nga xamee ne Yeesu wax na loolu lépp ba noppi, mu ne taalibeem ya:

²'Te teate, et ülehomme on paasapüha ja Inimese Poeg antakse risti lüüa.'

² «Xam ngeen ne, ñaari fan a des ci màggalu bésu Jéggi ba, te dinañu wor Doomu nit ki, daaj ko ci bant.»

³Siis kogunesid ülempreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase kotta

³ Booba nag saraxalekat yu mag ya ak njiiti xeet wa dajaloo ca kër gu réy gu saraxalekat bu mag ba, tudd Kayif.

⁴ja otsustasid Jeesuse kavalusega kinni võtta ja tappa.

⁴ Ñu daldi gise, ba xam lu ñu man a fexe, ba jàpp Yeesu, reylu ko.

⁵Nad ütlesid aga: 'Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama.'

⁵ Waaye ñu ne: «Bumu doon ci bésu màggal bi, ngir yengu-yengu bañ a am ci nit ñi.»

⁶Aga kui Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas,

⁶ Bi nga xamee ne Yeesu nekkoon na dëkku Betani ca kër Simoŋ ma gaana woon,

⁷astus ta juurde naine, kellel oli alabasternõu ülihinnalise salviga, ning valas salvi lauas istuva Jeesuse pea peale.

⁷ jenn jigéen ñëw ci moom, yor njaq lu ñu yette doj wu ñuy wax albaatar. Njaq la def latkoloñ bu jar lu baree-bare. Noonu bi Yeesu toogee di lekk, jigéen ji tuur ko ci boppu Yeesu.

⁸Jüngrite meel läks aga pahaseks seda nähes ja nad ütlesid: 'Milleks küll see raiskamine?

⁸ Waaye bi ko taalibe ya gisee, ñu daldi mer ne: «Yàq gii lu muy jariñ?

⁹Selle oleks ju võinud müüa suure raha eest ja raha anda vaestele.'

⁹ Maneesoon na koo jaay ci lu bare, jox xaalis bi miskin yi.»

¹⁰Aga Jeesus ütles seda märgates neile: 'Miks te tülitate seda naist? Ta on teinud mulle kauni teo.

¹⁰ Yeesu nag xam la ñu wax, mu ne leen: «Jigéen ji defal na ma jëf ju rafet; lu tax ngeen di ko sonal?

¹¹Vaeseid on teie juures ju alati, mind aga ei ole teil alati.

¹¹ Miskin yaa ngi ak yéen bés bu nekk, waaye dungeen ma gis ba fàww.

¹²Sest seda salvi minu ihu peale kallates tegi tema seda minu matuseks.

¹² Kii, ci li mu tuur latkoloñ bii ci sama yaram, def na ko ngir waajal sama rob.

¹³Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas kuulutatakse evangeeliumi, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mis ta on teinud.'

¹³ Ci dëgg maa ngi leen koy wax, fépp fu ñuy yéene xebaar bu baax bi ci àddina sépp, dinañu fa fàttali it li jigéen jii def.»

¹⁴Siis läks Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, ülempreestrite juurde

¹⁴ Ca waxtu woowu kenn ci fukki taalibe ya ak ñaar, ku tudd Yudaa Iskariyo, dem ca saraxalekat yu mag ya,

¹⁵ja ütles: 'Mis te tahate mulle anda, kui ma tema teie kätte annan?' Nemad pakkusid talle kolmkümmend hõberaha.

¹⁵ ne leen: «Lan ngeen ma man a jox, ngir ma jébbal leen Yeesu?» Noonu saraxalekat ya daldi ko waññal fanweeri poseti estateer.

¹⁶Ja sellest alates otsis Juudas parajat hetke, et Jeesust ära anda.

¹⁶ Li dale ci saa soosa nag Yudaa di fexe jamono ju mu leen man a jébbal Yeesu.

¹⁷Aga hapnemata leibade püha esimesel päeval astusid Jeesuse jüngrid ta juurde ja küsisid: 'Kuhu sa tahad, et me sulle paasa söömise valmistaksime?'

¹⁷ Bés bu jëkk ca màggal, ga ñuy wax Mburu ya amul lawiir, taalibe yi ñëw ci Yeesu ne ko: «Foo bëggoon nu defaral la reeru màggalu Jéggi ba?»

¹⁸Tema ütles: 'Minge linna selle-ja-selle juurde ja öelge talle: 'Õpetaja ütleb: Minu aeg on lähedal, ma tahan sinu juures pidada paasasöömaaega oma jüngritega!''

¹⁸ Yeesu tontu leen: «Demleen ca dëkk ba, jëm ca diw, ngeen ne ko: “Kilifa gi nee na: Sama jamono jege na; ci sa kër laay màggalsi xewu Jéggi ba, man ak samay taalibe.”»

¹⁹Ja jüngrid tegid, nõnda nagu Jeesus neid oli käskinud, ja valmistasid paasasöömaaja.

¹⁹ Noonu taalibe yi defar reeru Jéggi ba, na leen Yeesu waxe woon.

²⁰Aga õhtul istus Jeesus lauda koos nende kaheteistkümnega.

²⁰ Bi nga xamee ne timis jot na, Yeesu toog di lekk, moom ak fukki taalibe yi ak ñaar.

²¹Ja kui nad sõid, ütles tema: 'Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab minu ära.'

²¹ Bi ñuy lekk, mu ne leen: «Ci dëgg maa ngi leen koy wax, kenn ci yéen dina ma wor.»

²²Ja väga nukraks jäädes hakkasid nad järjestikku talle ütlema: 'Ega ometi mina see ole, Issand?'

²² Taalibe ya am naqaru xol bu réy; ku nekk daldi ne ko: «Mbaa du man, Boroom bi?»

²³Tema aga vastas: 'See, kes sööb minuga samast kausist, annabki minu ära.

²³ Yeesu tontu leen ne: «Ki dugal loxoom ak man ci ndab li, kooku moo may wor.

²⁴Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu temast on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Sellele inimesele oleks parem, kui ta ei oleks sündinud.'

²⁴ Doomu nit ki mu ngi dem, ni ñu ko waxe ci Mbind mi, waaye ki koy wor dina torox; bañoon a juddu moo gënoon ci moom.»

²⁵Aga Juudas, tema äraandja, kostis talle: 'Olen siis mina see, rabi?' Jeesus ütles talle: 'Need on sinu sõnad.'

²⁵ Yudaa, mi ko nar a wor, laaj ko: «Mbaa du man, kilifa gi?» Yeesu ne ko: «Wax nga ko.»

²⁶Aga kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja ütles jüngritele andes: 'Võtke, sööge, see on minu ihu!'

²⁶ Noonu bu ñuy lekk, Yeesu jël mburu, sant Yàlla, damm ko, jox ko taalibe ya. Mu ne leen: «Jël-leen lekk, lii sama yaram la.»

²⁷Ja ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles: 'Jooge kõik selle seest,

²⁷ Gannaaw loolu mu jël kaas, sant Yàlla, jox leen ko. Mu ne leen: «Yéen ñépp naanleen ci,

²⁸sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!

²⁸ ndaxte lii sama deret la, ji fas kóllëre gi, te mu tuuru, ngir ñu bare jot mbaalug bàkkaar yi.

²⁹Aga ma ütlen teile: Mina ei joo siitpeale sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon koos teiega uut oma Isa riigis.'

²⁹ Maa ngi leen di wax, dootuma naan gannaawsi tey ndoxum réseñ mii, ba kera may naan ak yéen ndoxum réseñ mu bees ci sama nguuru Baay.»

³⁰Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.

³⁰ Gannaaw loolu ñu woy Yàlla, ba noppi génn, dem ca tundu Oliw ya.

³¹Siis ütles Jeesus neile: 'Teie kõik taganete minust täna öösel, sest kirjutatud on: Ma löön karjast, ja karja lambad pillutatakse laiali.

³¹ Booba Yeesu ne leen: «Yéen ñépp dingeen ma dàggeeku ci guddi gii, ndaxte bind nañu: “Dinaa dóor sàmm bi, xari jur gi tasaaroo.”

³²Kuid pärast oma ülesäratamist lähen ma teie eele Galileasse.'

³² Waaye bu ma dekkee, dinaa leen jiituji Galile.»

³³Aga Peetrus kostis: 'Kui ka kõik taganevad sinust, ei tagane mina eluilmaski!'

³³ Piyeer nag daldi jël kàddu gi naan: «Bu la ñépp dàggeekoo, man duma la dàggeeku mukk.»

³⁴Jeesus lausus talle: 'Tõesti, ma ütlen sulle, täna öösel, enne kui kukk laulab, salgad sina mu kolm korda ära.'

³⁴ Yeesu ne ko: «Ci dëgg maa ngi la koy wax, ci guddi gii, bala ginaar a sab, dinga ma weddi ñetti yoon.»

³⁵Peetrus ütles talle: 'Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!' Samamoodi ütlesid ka kõik teised jüngrid.

³⁵ Piyeer tontu ko: «Boo xamee ne sax, damaa war a dee ak yaw, duma la weddi mukk.» Taalibe yépp it waxe noonu.

³⁶Siis Jeesus tuli koos nendega paika, mida hüütakse Ketsemaniks, ja ütles jüngritele: 'Istuge siin, kuni ma lähen ja palvetan seal!'

³⁶ Bi loolu amee Yeesu ànd ak ñoom ba ca bérab bu tudd Setsemane, mu ne taalibe ya: «Toogleen fii, ma dem fale, ñaan fa.»

³⁷Ja ta võttis enesega kaasa Peetruse ja kaks Sebedeuse poega ning muutus kurvaks ja tundis ahastust.

³⁷ Bi mu waxee loolu, mu ànd ak Piyeer ak ñaari doomi Sebede, daldi am tiis ba xonett.

³⁸Siis ta ütles neile: 'Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake koos minuga!'

³⁸ Mu ne leen: «Sama xol dafa tiis, ba may bëgg a dee; toogleen fi, xool ak man.»

³⁹Ja ta läks pisut eemale, langes silmili maha ja palvetas: 'Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!'

³⁹ Bi mu waxee loolu, Yeesu dem ci kanam tuuti, ne nërëm ci suuf, di ñaan ne: «Sama Baay, bu manee am, na ma kaasu naqar bii teggi! Moona, bumuy ci sama coobare, waaye na sa coobare am.»

⁴⁰Ja Jeesus tuli jüngrite juurde ja leidis nad magamast ning ütles Peetrusele: 'Niisiis te ei jaksanud ühtainustki tundi koos minuga valvata?

⁴⁰ Noonu mu ñëw ca taalibe ya, fekk leen ñuy nelaw. Mu ne Piyeer: «Amuleen sax dooley xoolandoo ak man benn waxtu?

⁴¹Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.'

⁴¹ Xool-leen te ñaan, ngir bañ a daanu cig fiir; seen xol jag na, waaye seen bind a woyof.»

⁴²Ta läks teist korda ära ja palvetas: 'Minu Isa, kui see ei saa mööda minna nii, et ma sellest ei joo, siis sündigu sinu tahtmine!'

⁴² Yeesu delluwaat di ñaan ne: «Sama Baay, bu fekkee ne kaasu naqar bii mënu maa teggi te naanuma ko, kon na sa coobare am.»

⁴³Ja kui ta tuli tagasi, leidis ta jüngrid taas magamast, sest nende silmad olid rasked unest.

⁴³ Yeesu ñëwaat ca taalibe ya, fekk leen ñuy nelaw, ndaxte seeni bët dañoo diis.

⁴⁴Ja ta jättis nad sinna ning läks jälle ära ja palvetas kolmandat korda, lausudes uuesti needsamad sõnad.

⁴⁴ Mu daldi leen bàyyi, waxaat loolu ñetteel bi yoon.

⁴⁵Siis Jeesus tuli jüngrite juurde ja ütles neile: 'Teie aina magate ja puhkate! Vaata, tund on lähedal ja Inimese Poeg antakse patuste kätte!

⁴⁵ Noonu mu ñëw ca taalibe ya ne leen: «Nelawleen léegi te noppalu. Waxtu wu ñu ma war a jébbale ci loxoy bàkkaarkat yi, jege na.

⁴⁶Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!'

⁴⁶ Jógleen nu dem; xool-leen, ki may wor a ngi nii, di ñëw.»

⁴⁷Ja kui Jeesus alles rääkis, ennäe, tuli Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja temaga oli kaasas suur rahvahulk mõõkade ja nuiadega, saadetud ülempreestrite ja rahvavanemate poolt.

⁴⁷ Bi muy wax loolu nag, Yudaa, mi bokkoon ca fukki taalibe ya ak ñaar te naroon koo wor, agsi, ànd ak mbooloo mu bare, jóge ca saraxalekat yu mag ya ak ca njiiti xeet wa, te gànnaayoo jaasi ak yet.

⁴⁸Aga tema äraandja oli andnud neile tähise: 'See, kellele ma suud annan, ongi tema. Tema võtke kinni!'

⁴⁸ Fekk Yudaa moomu joxoon na leen tegtal ne leen: «Ki may fóon, moom la; jàppleen ko.»

⁴⁹Ja otsekohe astus Juudas Jeesuse juurde ja ütles: 'Tere, rabi!' ning andis talle suud.

⁴⁹ Mu daldi ñëw ci Yeesu nag ne ko: «Salaamu àleykum, kilifa gi!» daldi ko fóon bu tàng.

⁵⁰Aga Jeesus ütles talle: 'Sõber, milleks sa siin oled?' Siis nad astusid Jeesuse juurde, panid käed tema külge ja võtsid ta kinni.

⁵⁰ Yeesu tontu ko: «Sama xarit, xam naa lu tax nga ñëw.» Noonu ñu daldi jegesi, song ko, jàpp ko.

⁵¹Ja ennäe, üks Jeesuse kaaslastest sirutas käe ja tõmbas tupest oma mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.

⁵¹ Ca saa sa kenn ci ñi ànd ak Yeesu bocci jaaseem, dóor surgab saraxalekat bu mag ba, nopp ba dagg.

⁵²Siis ütles Jeesus talle: 'Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad!

⁵² Waaye Yeesu ne ko: «Roofal sa jaasi ci mbaram, ndaxte ku bocci jaasi, jaasi moo lay rey.

⁵³Kas sa arvad, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta saadaks mu käsutusse praegu rohkem kui kaksteist leegioni ingleid?

⁵³ Xanaa xamuloo ne, man naa laaj sama Baay, te dina ma may ci taxawaay bi mbooloom malaaka mu xel dajul?

⁵⁴Aga kuidas siis saaksid täide minna kirjad, et see nõnda peab sündima?'

⁵⁴ Waaye su ma ko defoon, nan la Mbind mi man a ame? Ndaxte Mbind mi nee na, nii la war a ame.»

⁵⁵Sel tunnil ütles Jeesus rahvahulgale: 'Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma? Ma olen päevast päeva istunud pühakojas õpetamas ja te ei ole mind vangistanud!'

⁵⁵ Booba Yeesu ne mbooloo mi: «Jóg ngeen ngir jàpp ma, gànnaayoo jaasi ak yet, mel ni ñuy topp sàcc. Moona daa naa toog bés bu nekk ca kër Yàlla ga, di jàngale, te jàppuleen ma.

⁵⁶Aga see kõik on sündinud, et prohvetite kirjad läheksid täide. Siis põgenesid kõik jüngrid, jättes tema maha.

⁵⁶ Waaye lii lépp xew na, ngir amal Mbindi yonent yi.» Ci kaw loolu taalibe yépp dëddu ko, daw.

⁵⁷Aga Jeesuse vangistajad viisid ta ülempreester Kaifase juurde, kuhu olid kogunenud kirjatundjad ja vanemad.

⁵⁷ Ña jàppoon Yeesu yóbbu ko kër Kayif, saraxalekat bu mag ba, fa xutbakat ya ak njiit ya daje.

⁵⁸Peetrus järgnes talle eemalt kuni ülempreestri õueni, läks sisse ja istus maha teenijate juurde, et näha, kuidas asi lõpeb.

⁵⁸ Piyeer topp ko fu sore, ba ci ëttu saraxalekat bu mag ba; mu dugg, toog ak surga ya, ngir seet nu mbir may mujje.

⁵⁹Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid valetunnistust Jeesuse vastu, et teda surmata,

⁵⁹ Noonu saraxalekat yu mag ya ak kureelu àttekat ya di seet naaféq bu man a seede ci Yeesu, ba ñu man koo rey,

⁶⁰ent ei leidnud, kuigi palju valetunnistajaid astus ette. Viimaks aga astusid ette kaks,

⁶⁰ waaye mënuñu koo am. Teewul ñu bare ñëwoon nañu, di seede lu dul dëgg. Ba mujj ñaari nit ñëw naan:

⁶¹kes ütlesid: 'Tema on lausunud: 'Ma võin Jumala templi lammutada ja kolme päevaga üles ehitada.''

⁶¹ «Kii nee woon na: “Man naa toj kër Yàlla ga, tabaxaat ko ci ñetti fan.”»

⁶²Siis ülempreester tõusis püsti ja ütles Jeesusele: 'Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida need sinu vastu tunnistavad?'

⁶² Ci kaw loolu saraxalekat bu mag ba jóg ne ko: «Ndax doo tontu dara? Loo xam ci li ñii seede ci yaw?»

⁶³Aga Jeesus vaikis. Ja ülempreester ütles talle: 'Ma vannutan sind elava Jumala ees, et sa meile ütleksid, kas sina oled Messias, Jumala Poeg?'

⁶³ Waaye Yeesu ne cell. Saraxalekat bu mag ba ne ko: «Giñloo naa la ci Yàlla miy dund, nga wax nu, ndax yaa di Almasi bi, Doomu Yàlla ji.»

⁶⁴Jeesus vastas talle: 'Need on sinu sõnad. Ometi ütlen mina teile: Siitpeale te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedel.'

⁶⁴ Yeesu tontu ko: «Wax nga ko. Maa ngi leen koy wax it, li dale fii dingeen gis Doomu nit ki toog ci ndeyjooru Aji Kàttan ji, di ñëw ci niiri asamaan si.»

⁶⁵Siis ülempreester käristas oma rõivad lõhki ja ütles: 'Ta on teotanud pühadust! Mis tunnistajaid meil veel on vaja! Vaata, nüüd te olete ise kuulnud pühaduseteotust!

⁶⁵ Bi mu déggee loolu, saraxalekat bu mag ba daldi mer lool, ba xotti ay yéreem, daldi ne: «Weddi na Yàlla, lu nu doyeeti seede? Dégg ngeen ni mu weddee.

⁶⁶Mis teie arvate?' Aga nemad kostsid: 'Tal on surmasüü!'

⁶⁶ Lu ngeen ci xalaat?» Ñu tontu ko: «Yoon teg na ko dee.»

⁶⁷Siis nad sülitasid Jeesusele näkku ja peksid teda rusikatega, mõned aga lõid teda kepiga

⁶⁷ Ci kaw loolu ñu daldi tifli ci xar-kanamam, dóor ko ay kurfeñ. Ñeneen talaata ko,

⁶⁸ja ütlesid: 'Ütle meile prohveti viisil, Messias, kes see on, kes sind lõi?'

⁶⁸ ne ko: «Yaw Kirist, yonent bi, ndax xam nga ku la dóor?»

⁶⁹Peetrus istus aga väljas õuel. Ja ta juurde astus üks teenijatüdruk ja ütles: 'Ka sina olid galilealase Jeesusega.'

⁶⁹ Bi looluy xew, Piyeer moom ma nga toogoon ca biti ca ëtt ba. Noonu benn mbindaan ñëw ci moom ne ko: «Yaw itam àndoon nga ak Yeesum Galile.»

⁷⁰Aga tema salgas kõigi ees: 'Ma ei mõista, mida sa räägid!'

⁷⁰ Waaye Piyeer weddi ko ci kanamu ñépp ne ko: «Xawma li ngay wax.»

⁷¹Kui ta läks aga värava poole, nägi teda teine teenijatüdruk ja ütles neile, kes seal olid: 'Tema oli naatsaretlase Jeesusega.'

⁷¹ Bi mu ko waxee, mu jëm ca bunt ba, te beneen mbindaan gis ko, mu wax ña fa nekkoon: «Kii àndoon na ak Yeesum Nasaret.»

⁷²Ja taas salgas ta vandega: 'Ma ei tunne seda inimest!'

⁷² Waaye Piyeer weddiwaat, boole ko ak ay ngiñ ne ko: «Xawma nit kooku.»

⁷³Üsna varsti ütlesid aga sealviibijad Peetrusele ligi astudes: 'Tõesti, ka sina oled üks nende seast, sest su kõneviiski annab su ära.'

⁷³ Nes tuuti ña fa taxawoon ñëw ci Piyeer ne ko: «Ci lu wóor ne yaw itam bokk nga ci ñoom, ndaxte sa waxin feeñal na la.»

⁷⁴Siis hakkas ta hirmsasti sajatama ja vanduma: 'Ma ei tunne seda inimest!' Ja kohe laulis kukk

⁷⁴ Bi mu ko déggee, Piyeer daldi giñ ak di waat ne: «Xawma nit kooku.» Te ci taxawaay ginaar daldi sab.

⁷⁵ja Peetrusele tuli meelde, mis Jeesus oli öelnud: 'Enne kui kukk laulab, salgad sina minu kolm korda ära.' Ja sealt lahkudes puhkes ta kibedasti nutma.

⁷⁵ Noonu Piyeer fàttaliku la Yeesu waxoon ne: «Bala ginaar a sab, dinga ma weddi ñetti yoon.» Mu daldi génn, di jooy jooy yu metti.