¹Sel päeval avaneb Taaveti soole ja Jeruusalemma elanikele allikas patu ja rüveduse vastu.

²Ja sel päeval, ütleb vägede Issand, kaotan ma maalt ebajumalate nimed ja enam ei tuletata neid meelde. Ka prohvetid ja rüveduse vaimu ajan ma maalt ära.

³Ja kui keegi veel ennustab, siis peavad temale ütlema ta isa ja ema, kes ta on sünnitanud: 'Sa ei või jääda elama, sest sa räägid valet Issanda nimel.' Ja ta isa ja ema, kes ta on sünnitanud, pistavad ta läbi tema ennustamise pärast.

⁴Ja sel päeval häbeneb iga prohvet oma nägemust, kui ta on ennustanud, ega pane selga karust kuube selleks, et valetada,

⁵vaid ütleb: 'Mina ei ole prohvet, ma olen põllumees, sest põld on mu omand alates mu noorusest.'

⁶Ja kui temalt küsitakse: 'Mis haavad need su rinnas on?', siis ta vastab: 'Need löödi mulle mu sõprade kojas.'

⁷Mõõk, tõuse mu karjase kallale, mu kaaslase kallale, ütleb vägede Issand! Ma löön karjast ja lambad pillutatakse, ma pööran oma käe karjapoiste vastu.

⁸Ja nõnda sünnib kogu maal, ütleb Issand, sealt hävitatakse ja hukkub kaks osa, aga kolmas osa jääb sinna järele.

⁹Ja ma viin kolmanda osa tulle ning sulatan neid, nagu sulatatakse hõbedat, ja proovin neid, nagu proovitakse kulda. Ta hüüab minu nime ja ma vastan temale. Mina ütlen: 'See on minu rahvas.' Ja tema ütleb: 'Issand, minu Jumal!''