1Daavidin psalmi. Herra, sinua minä huudan, sinä olet minun kallioni. Älä ole vaiti, kun puhun sinulle! Jos sinä et vastaa, olen kuoleman oma.
1De David. Al Vi, ho Eternulo, mi vokas; Mia Roko, ne silentu al mi; Se Vi silentos al mi, mi similigxos al tiuj, Kiuj iras en la tombon.
2Kuule minun rukoukseni, kun huudan sinua avuksi ja kohotan käteni temppelisi pyhintä kohti.
2Auxskultu la vocxon de mia petego, kiam mi krias al Vi, Kiam mi levas miajn manojn al Via plejsanktejo.
3Älä tempaa minua pois jumalattomien kanssa, älä väärintekijöiden mukana. He puhuvat kyllä sopuisasti mutta hautovat mielessään pahaa.
3Ne kunpereigu min kune kun malpiuloj, kaj kun krimfarantoj, Kiuj parolas pace kun siaj proksimuloj, Dum malbono estas en ilia koro.
4Anna heille heidän tekojensa mukaan, heidän pahojen töittensä mukaan! Vaadi heidät tilille rikkomuksistaan, maksa heille heidän tekojensa palkka!
4Redonu al ili laux iliaj faroj kaj laux iliaj malbonaj agoj; Laux la faroj de iliaj manoj redonu al ili; Redonu al ili, kion ili meritas.
5Herran teoista he eivät välitä, eivät he tarkkaa hänen kättensä töitä. Siksi hän tuhoaa heidät, ei hän enää heitä nosta.
5CXar ili ne atentas la agojn de la Eternulo Kaj la farojn de Liaj manoj, Li disbatos ilin kaj ne rekonstruos.
6Kiitetty olkoon Herra! Hän on kuullut avunpyyntöni.
6Glorata estu la Eternulo, CXar Li auxskultis la vocxon de mia petego.
7Herra on minun voimani ja kilpeni, häneen minä luotan. Minä sain avun, ja minun sydämeni riemuitsee, minä laulan ja ylistän Herraa.
7La Eternulo estas mia forto kaj mia sxildo; Lin fidis mia koro, kaj Li helpis min; Tial ekgxojas mia koro, Kaj per mia kanto mi Lin gloros.
8Herra on kansansa voima, voideltunsa apu ja turva.
8La Eternulo estas ilia forto, Li estas savanta forto por Sia sanktoleito.
9Pelasta kansasi ja siunaa omiasi, kaitse ja kanna heitä nyt ja aina.
9Helpu Vian popolon kaj benu Vian heredon, Kaj pasxtu kaj altigu ilin eterne.