1Abia tuli Juudan kuninkaaksi kuningas Jerobeamin kahdeksantenatoista hallitusvuotena.
1Kuningas Jerobeami kaheksateistkümnendal aastal sai Abija Juuda kuningaks.
2Hän hallitsi Jerusalemissa kolme vuotta. Hänen äitinsä oli Mikaja, gibealaisen Urielin tytär. Abia ja Jerobeam kävivät keskenään sotaa.
2Ta valitses Jeruusalemmas kolm aastat; ta ema nimi oli Miikaja, Uurieli tütar Gibeast. Aga Abija ja Jerobeami vahel oli sõda.
3Abia kokosi neljänsadantuhannen soturin armeijan ja aloitti sodan, ja Jerobeam ryhtyi kahdeksansadantuhannen soturin kanssa taistelemaan häntä vastaan.
3Ja Abija alustas sõda sangarite väega, neljasaja tuhande valitud mehega, aga Jerobeam rivistas tapluseks tema vastu kaheksasada tuhat valitud meest, sõjakangelast.
4Abia nousi Semaraimin vuorelle, joka on Efraimin vuoristossa, ja puhui näin: "Kuulkaa minua, Jerobeam ja koko Israel!
4Ja Abija tõusis Semaraimi mäele, mis on Efraimi mäestikus, ja ütles: 'Kuulge mind, Jerobeam ja kogu Iisrael!
5Te tiedätte, että Herra, Israelin Jumala, on antanut Israelin kuninkuuden ikuisiksi ajoiksi Daavidille ja hänen jälkeläisilleen ja tehnyt hänen kanssaan suolalla vahvistetun liiton.
5Kas te ei tea, et Issand, Iisraeli Jumal, on andnud Taavetile ja tema poegadele valitsuse Iisraeli üle igaveseks ajaks nagu soolaosaduse?
6Mutta Jerobeam, Nebatin poika, Daavidin pojan Salomon palvelija, nousi kapinaan herraansa vastaan.
6Aga Jerobeam, Nebati poeg, Taaveti poja Saalomoni sulane, on tõusnud ja oma isandale vastu hakanud.
7Hänen luokseen kokoontui tyhjäntoimittajia ja hulttioita, ja he voittivat Rehabeamin, Salomon pojan, sillä Rehabeam oli vielä nuori ja kokematon eikä pystynyt vastustamaan heitä.
7Tema juurde kogunes tühiseid, kõlvatuid mehi, ja need olid üle Rehabeamist, Saalomoni pojast, kuna Rehabeam oli noor ja arglik ega suutnud ennast nende vastu maksma panna.
8"Nyt te luulette, että pystytte voittamaan Herran kuningaskunnan, joka on Daavidin jälkeläisten hallussa. Teitä on suuri joukko, ja teillä on kultaiset sonnipatsaat, jotka Jerobeam on teettänyt teille jumaliksi.
8Ja nüüd mõtlete teie endid maksma panna Issanda kuningriigi vastu, mis on Taaveti poegade käes, sellepärast et teid on suur hulk ja teie poolt on kuldvasikad, mis Jerobeam on teinud teile jumalaiks!
9Te olette karkottaneet Herran papit, Aaronin jälkeläiset, ja leeviläiset. Näiden sijaan olette asettaneet itsellenne pappeja muiden kansojen tapaan: kuka vain on tullut vihittämään itsensä papiksi ja tuonut mukanaan sonnin ja seitsemän pässiä, hänestä on tehty epäjumalien pappi.
9Kas te pole mitte ära ajanud Issanda preestreid, Aaroni poegi, ja leviite, ja endile ise preestreid teinud nagu teiste maade rahvad? Igaüks, kes tuli härjavärsi ja seitsme jääraga oma kätt täitma, sai preestriks neile, kes pole jumalad.
10"Mutta meidän Jumalamme on Herra. Me emme ole hylänneet häntä. Pappeina palvelevat Herraa Aaronin jälkeläiset, ja leeviläiset hoitavat omia tehtäviään.
10Aga meie Jumal on Issand ja meie ei ole teda maha jätnud! Aaroni pojad teenivad preestritena Issandat ja leviidid on ametis.
11He uhraavat Herralle polttouhrit aamuin ja illoin, polttavat tuoksuvia suitsukkeita, asettavat uhrileivät puhtaalle pöydälle ja sytyttävät iltaisin kultaisen lampunjalan lamput. Me noudatamme Herran, Jumalamme, säädöksiä, mutta te olette hylänneet hänet.
11Nad ohverdavad Issandale igal hommikul ja õhtul põletusohvreid ja healõhnalisi suitsutusrohte; nad seavad leivad puhta laua peale ja süütavad igal õhtul kuldlambijala lambid põlema. Sest me täidame Issanda, meie Jumala antud kohustusi, teie olete aga tema maha jätnud!
12Jumala johtaa meitä, ja hänen pappinsa ovat valmiina antamaan torvillaan meille taistelumerkin. Israelilaiset, älkää ryhtykö sotimaan Herraa, isienne Jumalaa vastaan. Se ei onnistu."
12Ja vaata, koos meiega, kõige ees on Jumal ja tema preestrid ja märgupasunad, mis teie vastu hüüavad. Iisraeli lapsed, ärge võidelge Issanda, oma vanemate Jumala vastu, sest see teil ei õnnestu!'
13Mutta Jerobeam oli pannut väijytysjoukon kiertämään Juudan joukkojen taakse, niin että pääjoukko oli niiden edessä ja väijytysjoukko niiden selustassa.
13Aga Jerobeam oli lasknud varitsejad ringi minna, et need läheksid neile tagant kallale; nad ise olid juudalaste ees, kuna varitsejad olid nende taga.
14Kun Juudan miehet huomasivat joutuvansa taistelemaan kahdella suunnalla, he huusivat Herraa avukseen, ja papit puhalsivat torviinsa.
14Kui juudalased pöördusid, vaata, siis oli neil võitlus eest ja tagant. Nad kisendasid Issanda poole ja preestrid puhusid pasunaid.
15Juudan miehet kohottivat sotahuudon, ja kun Abia johti Juudan joukot taisteluun, Jumala löi Jerobeamin ja Israelin.
15Ja Juuda mehed tõstsid sõjakisa. Ja sündis, et kui Juuda mehed sõjakisa tõstsid, siis lõi Jumal Jerobeami ja kogu Iisraeli maha Abija ja Juuda ees.
16Israelilaiset pakenivat Juudan joukkoja, mutta Jumala antoi heidät niiden käsiin.
16Ja Iisraeli lapsed põgenesid Juuda eest, aga Jumal andis nad tema kätte.
17Abia ja hänen miehensä löivät heidät perin pohjin, ja viisisataatuhatta israelilaista soturia kaatui.
17Abija ja ta rahvas lõid neid suuresti ja Iisraelist langes mahalööduina viissada tuhat valitud meest.
18Näin israelilaiset lannistettiin. Mutta Juudan heimo voimistui, koska se turvautui Herraan, isiensä Jumalaan.
18Nõnda alandati seekord Iisraeli lapsed; juudalased aga panid endid maksma, sest nad toetusid Issandale, oma vanemate Jumalale.
19Abia ajoi takaa Jerobeamia ja valtasi häneltä Betelin, Jesanan ja Efronin kaupungit ja niitä ympäröivät kylät.
19Ja Abija ajas Jerobeami taga ning vallutas temalt linnad: Peeteli ja selle tütarlinnad, Jesana ja selle tütarlinnad, Efroni ja selle tütarlinnad.
20Abian eläessä Jerobeamin mahti ei enää palautunut entiselleen. Herra löi häntä, ja hän kuoli.
20Jerobeam aga ei saanud Abija päevil enam jõudu koguda, sest Issand lõi teda, nõnda et ta suri.
21Abian valta sen sijaan lujittui. Hän otti itselleen neljätoista vaimoa, ja hänelle syntyi kaksikymmentäkaksi poikaa ja kuusitoista tytärtä.
21Aga Abija sai vägevaks. Ta võttis enesele neliteist naist ja temale sündis kakskümmend kaks poega ja kuusteist tütart.
22Muut Abian vaiheet, hänen tekonsa ja sanansa, on kerrottu profeetta Iddon teoksessa.
22Ja muud Abija lood, tema teod ja sõnad, on kirja pandud prohvet Iddo 'Seletustes'.
23Siis Abija läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Taaveti linna. Ja tema poeg Aasa sai tema asemel kuningaks. Tema päevil oli maal kümme aastat rahu.