1Näiden tapahtumien jälkeen, jotka osoittivat Hiskian uskollisuuden, hyökkäsi Assyrian kuningas Sanherib Juudaan ja ryhtyi piirittämään varustettuja kaupunkeja valloittaakseen ne.
1Pärast neid sündmusi ja seda osutatud ustavust tuli Assuri kuningas Sanherib ja tungis Juudasse, lõi kindlustatud linnade vastu leeri üles ja mõtles need enesele vallutada.
2Kun Hiskia näki, että Sanheribin tarkoituksena oli hyökätä Jerusalemia vastaan,
2Kui Hiskija nägi, et Sanherib tuleb ja et tema eesmärgiks on sõdida Jeruusalemma vastu,
3hän esitti johtomiehille ja sotapäälliköille, että kaupungin ulkopuolella olevat vesilähteet olisi peitettävä näkyvistä. Hänen ajatuksensa sai kannatusta.
3siis ta pidas nõu oma vürstide ja võitlejatega veeallikate sulgemiseks, mis olid väljaspool linna; ja temaga oldi nõus.
4Paljon kansaa tuli koolle, ja kaikki lähteet peitettiin ja pääsy maan alla virtaavalle purolle tukittiin. Ihmiset sanoivat: "Tehdään näin, etteivät Assyrian kuninkaat tänne tullessaan löydä vettä."
4Siis koguti kokku palju rahvast ja nad sulgesid kõik allikad ja jõe, mis maa all voolas, öeldes: 'Miks peaksid Assuri kuningad, kui nad tulevad, leidma nii palju vett?'
5Hiskia ryhtyi rohkeasti työhön. Hän korjasi kaikki murtuneet kohdat muurista, korotti torneja, rakensi ulkopuolelle toisen muurin ja vahvisti Daavidin kaupungissa olevaa Milloa. Lisäksi hän teetti paljon keihäitä ja kilpiä.
5Siis ta kindlustas ennast ja ehitas üles kõik mahakistud müüriosad, ehitas kõrgemaks tornid ja väljapoole veel teise müüri, kindlustas kantsi, Taaveti linna, valmistas palju viskodasid ja kilpe.
6Sitten hän asetti kansalle sotapäälliköt ja kutsui heidät luokseen kaupunginportin aukiolle. Hän rohkaisi heitä sanoen:
6Ja ta seadis rahvale sõjapealikud ning kogus need enese juurde linna värava väljakule ja kõneles neile julgustavalt, öeldes:
7"Olkaa lujia ja rohkeita! Älkää pelästykö Assyrian kuningasta ja hänen suurta joukkoaan, sillä meillä on puolellamme suurempi voima kuin hänellä.
7'Olge vahvad ja tugevad, ärge kartke ja ärge kohkuge Assuri kuninga ees ja kogu selle jõugu ees, kes on koos temaga! Sest see, kes on meiega, on suurem kui see, kes on temaga.
8Hänen voimansa on ihmisvoimaa, mutta meidän kanssamme on Herra, Jumalamme, joka auttaa meitä ja sotii puolestamme." Hiskian, Juudan kuninkaan, sanat antoivat kansalle rohkeutta.
8Temaga on lihane käsivars, aga meiega on Issand, meie Jumal, meid aitamas ja meie võitlusi võitlemas.' Ja rahvas toetus Juuda kuninga Hiskija sõnadele.
9Kun Assyrian kuningas Sanherib oli vielä sotajoukkoineen piirittämässä Lakisia, hän lähetti Jerusalemiin miehiä, jotka puhuivat Juudan kuninkaalle Hiskialle ja juutalaisille tällä tavoin:
9Pärast seda läkitas Assuri kuningas Sanherib, olles ise kogu oma väega Laakise all, oma sulased Jeruusalemma Juuda kuninga Hiskija juurde ja kogu Jeruusalemmas oleva Juuda juurde ütlema:
10"Näin sanoo Assyrian kuningas Sanherib: 'Mihin te oikein luotatte, kun aiotte jäädä Jerusalemiin piiritettäviksi?
10'Nõnda ütleb Sanherib, Assuri kuningas: Mille peale te loodate, et istute sissepiiratud Jeruusalemmas?
11Hiskia johtaa teidät harhaan ja antaa teidän kuolla nälkään ja janoon, kun hän sanoo, että Herra, teidän jumalanne, pelastaa teidät Assyrian kuninkaan käsistä.
11Kas mitte Hiskija teid ei ässita, saates teid surema nälga ja janusse, kui ta ütleb: Issand, meie Jumal, päästab meid Assuri kuninga pihust?
12Eikö juuri Hiskia tuhonnut teidän jumalanne kukkulapyhäköt ja alttarit ja sanonut teille Juudan ja Jerusalemin asukkaille, että te saatte vain yhden alttarin ääressä palvella jumalaa ja polttaa uhreja?
12Eks ole Hiskija ise kõrvaldanud tema ohvrikünkad ja altarid ning andnud käsu Juudale ja Jeruusalemmale, öeldes: Te peate kummardama üheainsa altari ees ja suitsutama selle peal?
13Ettekö tiedä, mitä minä ja isäni olemme tehneet kaikille kansoille? Ovatko minkään kansan jumalat pystyneet pelastamaan maataan minun vallastani?
13Kas te ei tea, mida mina ja mu isad oleme teinud kõigi teiste maade rahvastega? Kas nende maade rahvaste jumalad on suutnud päästa oma maad minu käest?
14Ajatelkaa kaikkia minun isieni hävittämiä kansoja: onko yksikään niiden jumalista kyennyt pelastamaan kansaansa minun käsistäni? Voisiko nyt teidän jumalanne pelastaa teidät joutumasta minun valtaani?
14Kes kõigist nende rahvaste jumalaist, kelle mu isad hävitasid, on suutnud päästa oma rahva minu käest? Kuidas siis teie jumal suudab teid päästa minu käest?
15Älkää antako Hiskian pettää itseänne ja johtaa teitä harhaan. Älkää uskoko häntä! Ei minkään kansan tai valtakunnan jumala ole voinut pelastaa kansaansa minun tai isieni käsistä. Vielä vähemmän voi teidän jumalanne pelastaa teidät minun käsistäni.'"
15Ärge siis nüüd laske endid petta Hiskija poolt ega sel viisil ässitada ja ärge uskuge teda, sest mitte ühegi rahva või kuningriigi jumal pole suutnud päästa oma rahvast minu ja mu isade käest, veel vähem siis teie jumal: ei ta päästa teid minu käest!'
16Vielä muutakin Sanheribin lähettiläät puhuivat Herraa, Jumalaa, ja hänen palvelijaansa Hiskiaa vastaan.
16Ja tema sulased rääkisid veel rohkemgi Issanda Jumala ja tema sulase Hiskija vastu.
17Sanherib oli myös kirjoittanut kirjeen, jossa hän Herraa, Israelin Jumalaa, pilkaten sanoi: "Niin kuin eivät muidenkaan kansojen jumalat ole voineet pelastaa kansaansa minun käsistäni, niin ei myöskään Hiskian jumala siihen pysty."
17Ta kirjutas ka kirju Issanda, Iisraeli Jumala teotamiseks ja rääkis tema vastu, öeldes: 'Nõnda nagu muude maade rahvaste jumalad ei päästnud oma rahvast minu käest, nõnda ei päästa ka Hiskija jumal oma rahvast minu käest!'
18Lähettiläät huusivat tämän kovalla äänellä hepreaksi säikyttääkseen muurille nousseet Jerusalemin asukkaat ja saadakseen heidät pelon valtaan, jotta voisivat helpommin valloittaa kaupungin.
18Ja nad hüüdsid valju häälega juudi keeles müüri peal olevale Jeruusalemma rahvale, et neid hirmutada ja kartma panna, et nad siis saaksid linna vallutada.
19He puhuivat Jerusalemin Jumalasta samalla tavoin kuin muiden maiden jumalista, jotka ovat pelkkiä ihmiskäsin tehtyjä kuvia.
19Ja nad rääkisid Jeruusalemma Jumalast nõnda nagu muude maade rahvaste jumalaist, kes olid inimeste kätetöö.
20Silloin kuningas Hiskia ja profeetta Jesaja, Amosin poika, rukoilivat ja huusivat kohden taivasta.
20Aga kuningas Hiskija ja prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, palvetasid selle pärast ja kisendasid taeva poole.
21Ja Herra lähetti enkelin, joka surmasi Assyrian kuninkaan leiristä jokaisen soturin, ruhtinaan ja päällikön. Kuningas palasi nöyryytettynä omaan maahansa. Kun hän sitten kerran meni jumalansa temppeliin, hänen omat poikansa pistivät hänet siellä miekalla kuoliaaksi.
21Siis Issand läkitas ingli, kes hävitas kõik sõjakangelased, pealikud ja vürstid Assuri kuninga leeris, ja too pidi minema tagasi oma maale, silmad häbi täis. Ja kui ta läks oma jumala kotta, siis ta oma lihased järeltulijad lõid tema seal mõõgaga maha.
22Näin Herra pelasti Hiskian ja kaikki Jerusalemin asukkaat Assyrian kuninkaan Sanheribin ja kaikkien muidenkin vihollisten vallasta ja antoi heidän elää rauhassa.
22Nõnda päästis Issand Hiskija ja Jeruusalemma elanikud Assuri kuninga Sanheribi käest ja kõigi käest ja andis neile rahu ümberkaudu.
23Monet toivat Jerusalemiin anteja Herralle ja kallisarvoisia lahjoja Juudan kuninkaalle Hiskialle, ja hän kohosi kaikkien kansojen silmissä suureen arvoon.
23Ja paljud tõid Jeruusalemma ande Issandale ja kalleid asju Juuda kuningale Hiskijale; ja ta tõusis pärast seda kõigi rahvaste silmis.
24Noihin aikoihin Hiskia sairastui pahasti ja oli jo kuolemaisillaan. Hän rukoili Herraa, ja Herra vastasi rukoukseen ja antoi hänelle merkin.
24Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli suremas; siis palvetas ta Issanda poole, kes vastas temale ja andis temale tunnustähe.
25Mutta Hiskia ei ollut kiitollinen osakseen tulleesta ihmeestä, vaan tuli ylpeäksi. Silloin Herra vihastui häneen ja koko Juudaan ja Jerusalemiin.
25Aga Hiskija ei tasunud heategu, mis temale tehti, vaid ta süda oli ülbe; seepärast oleks viha pidanud tabama teda, Juudat ja Jeruusalemma.
26Hiskian sydän kuitenkin nöyrtyi, ja myös Jerusalemin asukkaat nöyrtyivät, eikä Herran viha kohdannut heitä Hiskian aikana.
26Et aga Hiskija oma südame ülbuses ennast alandas, tema ja Jeruusalemma elanikud, siis ei tabanud Issanda viha neid Hiskija päevil.
27Hiskia sai osakseen paljon rikkautta ja kunniaa. Hän rakennutti itselleen aarrekammioita, joissa säilytettiin hopeaa, kultaa, jalokiviä, hajusteita, kilpiä ja kaikenlaisia kallisarvoisia esineitä.
27Ja Hiskijal oli väga palju rikkust ning au; ta hankis enesele hõbeda, kulla, kalliskivide, palsamite, kilpide ja igasugu kalliste asjade tagavarasid,
28Hän rakensi myös varastoja viljaa, viiniä ja öljyä varten, teetti karjasuojia ja hankki suojiin laumoittain karjaa.
28ja varaaitu viljasaagi, veini ja õli tarvis, ja lautu igasugu loomadele ning tarasid karjadele.
29Hän rakensi itselleen kaupunkeja ja hankki paljon lampaita, vuohia ja nautakarjaa. Jumala oli antanut hänelle valtavan omaisuuden.
29Ta ehitas enesele linnu ja tal oli suur kari lambaid, kitsi ja veiseid, sest Jumal andis temale väga suure varanduse.
30Juuri Hiskia myös sulki Gihonin lähteen ylemmän juoksun ja johti sen maan alta Daavidin kaupungin länsipuolelle. Hiskia menestyi kaikessa mitä teki.
30Ja tema, Hiskija, sulges ka Giihoni vete ülemjooksu ja juhtis veed alla lääne poole, Taaveti linna; Hiskijal läks korda kõik, mis ta tegi.
31Menestys seurasi häntä myös silloin, kun Babylonian ruhtinaan lähettiläät olivat tulleet hänen luokseen ottamaan selvää maassa tapahtuneesta ihmeestä. Silloin Jumala antoi Hiskian toimia oman mielensä mukaan, mutta vain koetellakseen, oliko hän sisimmässään uskollinen.
31Ja samuti siis, kui Paabeli vürstide vahemehed olid läkitatud tema juurde küsima tunnustähe asjas, mis maal oli aset leidnud, laskis Jumal teda vabalt toimida, kusjuures ta pani teda proovile, et teada saada kõike, mis tal südames oli.
32Muut Hiskian vaiheet ja hänen hurskaat tekonsa on kerrottu profeetta Jesajan, Amosin pojan, näyssä, joka sisältyy Juudan ja Israelin kuninkaiden historiaan.
32Ja muud Hiskija lood ja tema vagad teod, vaata, need on kirja pandud prohvet Jesaja, Aamotsi poja 'Nägemustes', Juuda ja Iisraeli Kuningate raamatus.
33Hiskia meni lepoon isiensä luo, ja hänet haudattiin arvokkaalle paikalle Daavidin suvun hautaan. Koko Juudan kansa ja kaikki Jerusalemin asukkaat osoittivat hänelle kunnioitustaan. Hänen jälkeensä tuli kuninkaaksi hänen poikansa Manasse.
33Siis Hiskija läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Taaveti poegade haudade astangule; kogu Juuda ja Jeruusalemma elanikud austasid teda, kui ta oli surnud. Ja tema poeg Manasse sai tema asemel kuningaks.